Sa oled siin

Välisminister Ilvese aruanne Balti Nõukogule

26. Mai 2000 - 9:53
Eesti Vabariigi Välisministri, BMN Koostööministri aruanne Balti Nõukogule Balti Ministrite Nõukogu tegevusest Eesti eesistumisperioodil juuli 1999 –juuli 2000, Tartu 26. mai 2000


Lugupeetud Eesistuja, Balti Assamblee ja Balti Nõukogu liikmed, külalised.

Sooviksin oma esinemist alustada tõdemusega, et me oleme tunnistajaks ajalooliselt parimatele Balti riikide omavahelistele suhetele – nii laialdast, kõiki valdkondi ja ühiskonnakihte hõlmavat läbikäimist ei ole meie piirkonnas varem olnud. See on siinkandis uudne nähtus, Euroopas on midagi sarnast vaid Beneluxi kontekstis. Vähenenud on retooriline deklaratiivsus, hoogustunud on praktiline koostöö.


Härra Eesistuja,

Erinevalt Balti Assamblee eesistumise korraldusest on Balti Ministrite Nõukogus eesistumisperioodi pikkuseks üks aasta. Ja eesistumine tähendab BMN-is seda, et institutsiooni kui tervikut esindab ja juhib vastava maa Peaminister, keda abistab selleks puhuks Välisministeeriumi juurde loodud Sekretariaat. Kõikide Vanemametnike komiteede tegevust juhib eesistuja maa esindaja vastavas komitees.

Valmistudes käeolevaks eesistumiseks lähtusime me traditsioonidest, mis eksisteerivad Balti Ministrite Nõukogust vanemates institutsioonides ja organisatsioonides. See võimaldas meil heita värske pilk koostöö hetkesituatsioonile ja uuesti defineerida meie ühishuvid. Viimased fikseeriti Eesti Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud Eesistujaprogrammis. Selline lähenemine andis eesistumisele suurema poliitilise konkreetsuse, aga ka vastutuse.

Ka vana, Vanemametnike komiteede keskne lähenemine säilitas oma koha, aga erinevalt varajasemat ajast nende tööplaanide summa enam ei pretendeeri iseloomustama Balti Ministrite Nõukogu kui tervikut. Selleks sobib antud konkreetsel perioodil eesistumisprogramm kindlasti paremini.

Eesistumisprogramm ja Vanemametnike komiteede tööplaanid ei ole teineteisest sõltumatud dokumendid – ilma komiteede tööplaanide täitmiseta poleks eesistumisprogrammi elluviimine võimalik.


Härra Eesistuja,

Olen kindel, et eesistumisprogramm, mis on Internetis pea aasta aega olnud kättesaadav, on Balti Assamblee liikmetele üldjoontes tuttav. Ma nimetaksin siiski uuesti selles fikseeritud nn. eesistumisprogrammi nurgakivi ehk põhiprioriteedid Balti Ministrite Nõukogus - nendeks olid ja on majandusliku koostöö tõhustamine, kaitsealase koostöö süvendamine ja koostööstruktuuride kaasajastamine. Sealjuures oli koostööle antud kindel raamistik, mis võimaldas viimast iseloomustada ka kui liikumist kahes suunas - Euroopa Liit ja NATO.

Kas me oleme oma eesistumisprogrammi täitnud? Kas me oleme selles leiduvaid ise endale võetud lubadusi ja kohustusi, aga neid on kokku 50, võtnud tõsiselt?

Mõlemale küsimusele võib vastata jaatavalt.

Selle iseloomustamiseks ma tooksin välja vaid mõned näited:

1. Meie soov oli parandada regionaalset majanduskeskkonda, arendada edasi lepingulist baasi, kaotada Eesti- Läti ja Leedu vahelist kaubandust takistavad piirangud, tõhustada Teabepunktide töö kaudu Mittetariifsete kaubandustõkete kaotamise lepingu alusel toimuvat koostööd, tegeleda Balti ühistransiidi kokkuleppe alusel toimiva garantiisüsteemide loomisega ja töötada välja viimasena nimetatud kokkuleppe kompendium, millele saaksid toetuda siseriiklikud juhend-dokumendid;

Võib öelda, et vastavalt konkreetsuse astmele on need kohustused täidetud. Siinkohal lubage mul avaldada tõsist heameelt Läti otsuse üle kaotada esimest juunist palju omavahelisi vaidlusi põhjustanud tõkked sealihale.

Oleme tõsiselt tegelenud lepingulise baasi korrastamisega, sõlminud kaks uut kolmepooset lepingut (Ohvrite ja tunnistajate vastastikuse kaitse leping, Akadeemiliste kraadide vastastikuse tunnustamise leping) täna kirjutame alla kahepoolsetele konfidentsiaalse informatsiooni vastastikuse hoidmise lepingutele. Veel sel aastal saab allkirjaküpseks Ühtse kõrgharidusruumi ja üliõpilaste ning teadurite vahetuse leping,

Aga lisaks, meie lähenevad arusaamad on võimaldanud teha seda, mis varem polnud võimalik - peatada nende lepingute menetlemine, millede objekt on paremini käsitletav mõnes muus kontekstis. Nii otsustasid Peaministrid oma viimasel kokkusaamisel tegeleda teenuste vaba liikumise temaatikaga Euroopa Liidu lepingulisest baasist lähtuval ja mitte sõlmida eraldi lepingut. Ka strateegiliste kaupade impordi, ekspordi ja transiidi temaatika leiab tõenäoliselt parema lahenduse Wassenaari Kokkuleppe baasil. Teise Maailmasõja ajal ja järel Balti riikidest okupatsioonivõimude poolt poliitiliselt represseeritud isikute sotsiaalsete garantiide vastastikuse tagamise teema leiab ilmselt lahenduse aga siseriiklike seadusandluste arendamise käigus.

2. Oluline teema on Balti riikide integreerumine Euroopa energiavõrkudesse ja sellele eelnev omavahelise ühise turu avamiseks vajalike eeltingimuste loomine, vastava ajakava täitmine. Oleme selles osas oma eesistumisprogrammi küll täitnud, aga teema tervikuna vajab jätkuvat tähelepanu, seda ennekõike julgeolekupoliitilisest aspektist ja EL-ga liitumise üleminekuperioodidest lähtudes. On oluline koostada detailne kalendaarne plaan kuni energiasüsteemide lõpliku ühendamiseni Euroopa Liidu energiavõrkudega ja anda sama detailne hinnang selle maksumusele ja tehtavatele töödele. Seda nii elektri kui ka maagaasi osas. Loodame, et need vajalikud dokumendid valmivad juba järgmine eesistuja ajal Balti Ministrite Nõukogus ja soovime Lätile selleks puhuks edu. Samuti loodame, et ka Balti Assamblee energeetika teemaga oma kompetentsi piires jätkuvalt tegeleks.

3. Transiit ja transport. Oluline on arendada nii Via Balticat kui ka Rail Balticat, käsitledes neid ühtse transpordikoridoriga, mis sisaldab endas nii põhja-lõunasuunalist kui ka ida - läänesuunalist mõõdet. Programmi seisukohalt oluline lubadus - koostada arenguprogrammid aastateks 2001-2005 - on täitmisel, programmid valmivad selle aasta lõpuks.

4. Euroopa Liiduga ühinemisläbirääkimiste teema valdkonnas püstitasime me eesmärgi aidata Lätile ja Leedule igati kaasa nende riikide arvamisele läbirääkivate riikide hulka ja võimaluste piires - meie positsioon Euroopa Liiduga läbirääkimiste suhtes on peale kaks aastat Eesti läbirääkimisi momendil küllaltki erinev - koordineerida läbirääkimiste temaatikat. See toimus valdavalt Koostöökomiteede kaudu ja hõlmas ennekõike energeetikat, transporti, keskkonda, III sammast, välis- ja julgeolekupoliitikat ja tollipoliitikat.

5. Olulisel kohal Balti valitsustevahelises koostöös on kaitsevaldkond, ühisprojektide ja nende juriidilise raamistiku edasiarendamine. Saavutatut tuleb hinnata kõrgelt. Koostöö läbi oleme me oluliselt suurendanud iga riigi individuaalset kaitsevõimet ja äratanud muus maailmas tähelepanu. Oleme muutumas julgeoleku tarbijast julgeoleku jagajaks. See kõik mõjub soodsalt meie integratsioonipüüdlustele antud valdkonnas.

Kuivõrd kaitsealane koostöö temaatika leidis täna Balti Assambleel põhjalikku käsitlemist, siis ei peatuks sellel pikemalt ja piirduks vaid konstateeringuga, et oleme eesistujamaana igati püüdnud süvendada kaitsealast koostööd. Rõhutaksin siiski uusi valdkondi - koostööd NATO-ga liitumise tegevuskava (MAP) raames, koostööd ühiste varustus- ja relvahangete planeerimise alal ja ühist õhuseiret ning info vahetamist. Ja loomulikult meie rahvusvahelisi missioone – mida tõsisemalt me suhtume oma rahvusvahelistesse kohustustesse seda tõsisemalt suhtutakse meie eneste rahvuslikesse prioriteetidesse.

Majandusliku ja kaitsealase koostöö kõrval ei saa jätta tähelepanuta meie koostöö kolmandat mõõdet – kultuuri. On tore, et see valdkond on väljumas trilateraalse koostöö tasandist ja lähenemas Põhja Euroopale, Nimetaksin vaid mõned näited toimunud ja ettevalmistatavatest sündmustest– Balti keti 10 aastapäeva tähistamine kõikides Balti riikides, rahvusvaheline konverents Balti kultuurist (okt. 2000), Põhjamaade ja Balti riikide ühislaulupidu Norras (28.06-02.07.2000), Balti Kultuurifestival Põhjamaades (2001 sügis).


Härra Eesistuja,

Balti riikide kiire ja igakülgne areng, Eesti, Läti ja Leedu kaasamine Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimistele ja meie lähenemine NATOle on muutnud piirkonna poliitilist situatsiooni. Muudatusi peab loomulikult arvestama ka meie koostööinstitutsioon - Balti Ministrite Nõukogu. See aga tähendab pidevat valmisolekut vastavalt tekkinud olukorrale BMN-i struktuuri reorganiseerida.

Eesti eesistumisprogrammi üks prioriteete oli institutsionaalsed reformid. Ka selles osas jõudsid Eesti, Läti ja Leedu valitsused üksmeelele, mistõttu nüüd võib väita, et käesoleva aasta veebruaris lõppes BMNi arengus esimene, kvantitatiivse ekspansiooni etapp (komiteede ja nendevaheliste töögruppide arvu suurenemine) ja algas uus, mandaadikeskne etapp. Teiste sõnadega- struktuur ei kasva vaid muutub vastavalt muutuvale olukorrale.

Balti Ministrite Nõukogu praeguse seisukoha järgi on komitee tegevus ajaliselt piiratud ja sõltub ennekõike sellest, kas mandaadijärgne ülesanne on täidetud või ei. Protsess, mis käivitas struktuuri revideerimise, tugines Peaministrite 1999. a. suvel tehtud otsusele ja selle esimene faas lõpeb Eesti eesistumise lõpuga, mil hakkab kehtima uus BMN-i struktuur.

Uues struktuuris on vähenenud Vanemametnike komiteede arv 21-lt 17-le. Kaotatud on komiteedevaheline püsiv Euroopa Liidu III samba temaatika töögrupp. Viimase baasil moodustati uus Justiits ja siseküsimuste Vanemametnike Komitee (Committee on Justice and Home Affairs), kuhu liideti vana Kuritegevuse ennetamise ja kontrolli komitee ja Õigusloome komitee. Arvame, et sellisel kujul mandaati muutes saavutasime mitu eesmärki:
loodud töögrupi struktuur on vastavuses Euroopa liidu analoogilise struktuuriga, mis hõlbustab nii omavahelist koostööd kui ka integreerumisprotsessi
Laienenud mandaat võimaldab efektiivsemalt tegeleda väga oluliste valdkondadega - kuritegevuse ennetamise ja kontrolliga, piiriülese kuritegevusega, narkoprobleemidega jne. ning seob selle operatiivselt siseriikliku seadusloomega.
Komitee on rõhutatult objektikeskne, mitte siseriikliku struktuuriüksuse raamidega.
Loodame näha uue komitee töö esimesi tulemusi võimalikult ruttu.

Mida kaugemale areneb (vaba)majanduskeskkonna lepinguline baas, seda enam muutub trilateraalne majandusalane läbikäimine kaubanduskeskseks, mille loogiliseks tulemuseks on majandusalase koostöö erinevate aspektidega tegelevate komiteede vähenemine. Alates juulist on senise Kaubanduskomitee asemel Kaubandus/ Majanduskomitee (Committee on Trade and Economy), millesse kuulub endine Kaubanduskomitee, Rahanduskomitee, Majanduskomitee. Arvestades arenguloogikat, on tõenäoline, et edaspidi Kaubandus/ Majanduskomitee osakaal kasvab veegi, seda Ehituskomitee ja Põllumajanduskomitee arvel.

Ka Keskkonnakaitse Komitee asub alates 1. juulist tööle muutunud mandaadiga. Uus Keskkonnakomitee vastab paremini rahvusvahelisele arusaamisele sellest, millega antud komitee tegeleb, kuna muudest komiteedest koondati sinna looduslik ressurss (kalavarud, aga mitte tootmine, metsavarud, aga mitte tootmine) ja ruumiline planeerimine. Julgeksin prognoosida, et tulevikus muutub ka praegune Kartograafia, Geodeesia ja Maareformi Komitee Keskkonnakomitee üheks osaks.

Rõhutaksin selle teema lõpus veelkord, et tehtud muudatused kujutavad endast vaid struktuurimuudatuste esimest faasi, millele peavad järgnema järgmised. Vaid niimoodi suudame me hoida institutsiooni kui terviku dünaamilise ja kaasaegse. Balti Koostöökomitee, mis viis läbi esimese reformimuudatuste uuringu ja koostas ettepanekute raporti Peaministritele, peaks tegelema uuendusküsimustega jätkuvalt.


Härra Eesistuja,

Tahaksin peatuda veel ühel struktuuri kaasajastamisega vahetult seotud teemal. Selleks on Balti Ministrite Nõukogu Virtuaalsekretariaadi loomine.

Nagu te teate, puudus BMN-l senini alaline sekretariaat. Oli vaid roteeruv ja ajutine, mille põhifunktsioonideks dokumentide arhiveerimine ja eesistujariigi funktsioonide tehniline tagamine. Poliitiliselt korrektne lahendus kippus paktilistele vajadustele jalgu jääma, institutsiooni funktsioneerimine ei olnud sujuv, eriti rotatsiooni reaalse toimumise ajal. Seetõttu oli vaja ka selles osas teha mingeid muudatusi. Otsustasime need eha aga infotehnoloogia ajastule kohasel moel ning luua mitte füüsiline, vaid Interneti vahendeid kasutades nn. veebipõhine virtuaalne sekretariaat. Sealjuures säilitab ka senine roteeruv sekretariaat oma funktsioonid ja rolli.

Meie virtuaalne töövahend on nüüdseks käivitunud ja on aadressil http://www.bcmvs.net kättesaadav kõigile. See tiigrihüppe tulemus on mõnes mõttes isegi unikaalne ja ajalooline: esmakordselt on loodud kolme sõltumatu valitsuse vaheline ühine toimiv töökeskkond, milles on suhtlemiskanalid nii ministritele kui komiteedele. (Muude rahvusvaheliste organisatsioonide virtuaalsed koduleheküljed ei loo ühist töökeskkonda valitsustele).

Virtuaalne sekretariaat on juba täna võimeline täitma mitut funktsiooni: selle avalikkusele avatud osast leiab informatsiooni Balti Ministrite Nõukogust ja üldse kolmepoolsest koostööst. Unustatud ei ole ka Balti Assambleed sh. võib leida näiteks viimase lühiiseloomustuse, struktuuri blokk-skeemi, aga ka Balti kirjandus-, kunsti- ja teaduslaureaatide nimekirja.

Tõstaksin aga eriti esile tõsiasja, et kogu senini vaid paberil ja eesistujamaa sekretariaadi kapis eksisteerinud BMN erinevatel tasanditel vastu võetud avalik dokumentatsioon – lepingud, memorandumid, ühiste kavatsuste protokollid, tööplaanid, programmid, resolutsioonid, otsused jne. on nüüdseks riputatud Internetti ja kättesaadavad kõigile huvilistele. Teiste sõnadega, on loodud dokumentide virtuaalne andmebaas, milles saab teha märksõnadele tuginevaid otsinguid.

Kuid see pole veel kõik. Tegelikult on Balti Ministrite Nõukoguga vahetult seotud inimeste jaoks veelgi olulisem nn. kinnine piirkond, kuhu pääseb vaid kasutajanime ja tunnussõna omades. See on piirkond aktiivse töö tegemiseks, suuremate koosolekute ettevalmistamiseks, väiksemateks koosolekuteks, diskussioonideks ja dokumentide ettevalmistamiseks; siin saab andmebaasist otsida märksõnade abil veel pooltooreid töödokumente ja lugeda koosolekute protokolle. Lisamugavuse tagab süsteemi seotus elektroonilise kirjavahetuse (e-Mail) süsteemiga. Lisaks on juba praegu käepärast andmebaas BMN sündmustest: komiteede ja ministrite kohtumisest, seminaridest jne, mis ulatub tagasi 1992. aastasse ja mis asub kõikide komiteede ühises kalendris.

Virtuaalsekretariaadiga me lõime Balti Ministrite Nõukogule võimsa ja kaasaegse töövahendi, mille põhjalikumaks iseloomustamiseks ei ole siinkohal kahjuks rohkem aega. Olgu vaid märgitud, et selle kasutamine võib alguses tunduda veidi keeruline, kui ei "raisata" aega väga korralikule “Help” menüüle. Loodan väga, et meie eBCM leiab edaspidi BMN ametnike, ka BA liikmete ja avalikkuse aktiivset kasutamist.

Virtuaalsekretariaadi maksumus – 35,000 eurot – on Eesti eesistuja panus trilateraalsesse valitsustevahelisse koostöösse.

Tänan tähelepanu eest.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.