Sa oled siin

Välisminister Ilves: Riigi välispoliitika põhisuunad

25. November 1999 - 0:00
Välisminister Toomas Hendrik Ilvese poolt Vabariigi Valitsuse nimel peetav ettekanne Riigikogus 25. novembril 1999


Austatud härra esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed!

11. juunil esitasin Vabariigi Valitsuse nimel teile pikema ettekande riigi välispoliitikast, mis jõudis teie ette, lugupeetud parlamendiliikmed, ainult kirjalikul kujul. Seetõttu jäi teil ära võimalus mulle küsimusi esitada ja mul võimalus teile vastata. Kinnitan teile, et sellisel dialoogil on Valitsuse jaoks aga suur väärtus välispoliitika praktilisel elluviimisel.

Välispoliitika on oma olemuselt järjepidev protsess. Eesti välispoliitika põhisuunad on jäänud läbi aastate muutumatuks. Riiki, kelle käitumine on ettearvamatu, kes oma seisukohti pidevalt vahetab, ei võtaks keegi tõsiselt. Oleme oma välispoliitilisele suunale kindlaks jäänud, samal ajal aga on toimunud olulised muutused meie rahvusvahelises seisundis, seejuures paremuse poole. Tänu sihikindlalt aetud poliitikale on Eesti saanud rahvusvahelise koosluse lahutamatuks osaks.

Tänases ettekandes piirduksin vaid kolme teemaga, ja need oleksid:
- rahvuslik julgeolek,
- ühinemisprotsess Euroopa Liiduga ning
- meie välismajanduspoliitika küsimused.

Loomulikult on väga olulised ka muud välispoliitilise tegevuse aspektid, mis seekord vaatluse alt välja jäävad - regionaalne koostöö, suhete arendamine teiste riikidega ja kahepoolne koostöö nendega jms.


I

Kuna rahvusliku julgeoleku tagamine jääb Valitsuse pikaajaliseks ja tähtsaimaks ülesandeks, siis pöörduksin, nüüd juba traditsiooniliselt, alguses selle teema juurde.

Nagu teada, võeti k. a aprillis Washingtonis toimunud NATO tippkohtumisel vastu kandidaatriikidele pakutav liikmelisuse saavutamise programm (MAP), millest lähtuvalt Eesti koostas operatiivselt oma rahvusliku aastaprogrammi. See kava, mis seab julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas tegutsemiseks väga selged ning konkreetsed eesmärgid, kiideti Valitsuse poolt heaks ning anti NATOle ametlikult üle kaks kuud tagasi, 27. septembril. Nimetaksin nüüd mõnda olulisemat eesmärki sellest meie tegevusprogrammist.

Eesti valitsus on võtnud selge suuna kaitsekulutuste võimalikult kiirele suurendamisele ja otsustanud tõsta vastavad eraldised aastaks 2002 astmeliselt kuni 2%-ni sisemajanduse kogutoodangust. Rõhutaksin mõtet, et riigikaitseks seni kulutatavad vahendid on täiesti ebapiisavad meie rahvusliku julgeoleku kindlustamiseks. Ja kavandatav tõus võib tunduda suurena ainult rea aastate jooksul toimunud riigikaitse alafinantseerimise taustal. Kordaksin siinkohal minu eelmises, juunikuises Riigikogule tehtud ettekandes sisalduvat väidet: “Kui me tahame tagada riigi piisava julgeoleku taseme, siis on kaitsekulude tunduv tõstmine vältimatu ka ilma kellegagi liitumata ja sel juhul võivad need kulutused olla veelgi suuremad.”

Vastavalt finantsressursside järk-järgulisele kasvule suureneb ka kaitsejõudude isikkoosseis, mis praegu on alamõõduline ja moodustab vaid kolmandiku rahuaja Eesti armeest 1939. aastal. Jalaväes planeerime luua 3 kergejalaväebrigaadi, mereväe ja õhuväe koosseis peaksid jääma samale tasemele professionaalide osakaalu suurenemisega mõlemas väeliigis. Mereväe areng keskendub miinitõrje võime suurendamisele, kusjuures tuleb arendada välja ühendatud merejõudude kontseptsioon. Õhuväe areng aga keskendub õhuseirele, mis hõlmab ka Ämari lennuvälja väljaarendamise. Piirivalve osas kavatseb Valitsus üle minna professionaalsele kaadrile, kusjuures on tarvis täpsustada piirivalve sõjaaja ülesandeid, sama puudutab ka päästeüksusi.

Valitsus kavatseb täiustada kaitseväe juhtimisstruktuuri nii rahu- kui sõjaaja tingimustes, samuti reorganiseerida praegune kaitsejõudude Peastaap väeliikide ühendatud staabiks. Viimane kava sisaldab endas ka maaväestaabi loomist.

Eesti kaitsejõudude arengukavades oleme arvestanud NATOga koostegutsemisvõime nõuet (interoperabiilsus), vajadust osaleda rahutagamisoperatsioonides ja arendada vastavat sõjalist struktuuri ning riigikaitse planeerimissüsteemi. Oleme pidanud silmas ka vajadust panna rõhku sõjalisele väljaõppele ja -haridusele, aga ka sõjaväepersonali sotsiaalsetele garantiidele. Samuti arvestab Eesti NATO nõudeid, mis puudutavad sõjaliste üksuste vastuvõtmist liitlasmaadest, ja töötab välja vastavad protseduurid.

Eesti jätkab osalust rahuvalvealases tegevuses, mis on meiepoolne vahetu panus rahvusvahelise julgeoleku kindlustamisesse. Kui tagasihoidlik see panus ka ei näiks, seda oodatakse meilt ja pannakse tähele. Valitsusel on kavas tõhustada Eesti osalemist NATO rahutagamise operatsioonides, mis võimaldab meil omandada kogemusi ja praktilisi teadmisi koostööks Alliansi maadega. Selliste operatsioonide tarbeks valmistatakse ette 1 jalaväekompanii, 1 eriüksus, 2-3 sõjalist vaatlejat, samuti 4-6 inimesega staabipersonal. Eesti jätkab osalust SFORi koosseisus Bosnia-Hertsegoviinas, KFORi koosseisus Kosovos ja UNTSO koosseisus Lähis-Idas, samuti Lääne-Euroopa Liidu politsei nõustajate grupi (MAPE) koosseisus Albaanias.

Rööbiti osavõtuga konkreetsetest operatsioonidest planeerime Eesti osaluse suurendamist NATO sõjalises struktuuris. Sel eesmärgil kavandame avalike teenistujate ja staabiohvitseride haridustaseme tõstmist. Nii on plaan valmistada järgmiseks aastaks ette 4 kandidaati, et tagada Eesti osavõtt NATO partnerluse staabielemendis (PSE).

Lähiaastatel kavatseb Valitsus tugevdada ka EV alalist esindust NATO juures ja eeskätt sõjaliste esindajatega.

Ja viimane, millele tahaksin teie tähelepanu juhtida: meie NATO püüdlustes on olulisel kohal asjaomaste Eesti seaduste vastavus NATOga liitumise nõuetele. Peame tagama, et nii rahuaja riigikaitseseadus, sõjaaja riigikaitseseadus kui ka edaspidi väljatöötatavad riigikaitsealased õigusaktid oleksid kooskõlas NATO juriidiliste dokumentidega.

Tahaksin eriliselt rõhutada, et siin nimetatud sisepoliitiliste ülesannete edukas lahendamine on meile elulise tähtsusega. Vastasel juhul jäävad saavutamata meie välispoliitilised eesmärgid, neist aga sõltub suurel määral Eesti riigi kestmine.

Valitsus jälgib tähelepanelikult kõiki arenguid Euroopa julgeoleku- ja kaitseidentiteedi vallas ning peab vajalikuks, et Eesti ei jääks oma kodutööd tehes siin kõrvaltvaatajaks. Kõik meie tööd ja tegemised riigikaitse vallas olgu tulevikku suunatud. Kiirete muutuste ajal Euroopas, eriti pärast Kosovo aktsiooni ning silmas pidades eelseisvat Lääne-Euroopa Liidu ühinemist Euroopa Liiduga selle relvastatud tiivana, arvestame oma plaanide elluviimisel kindlasti uusi väljakutseid.


II

Järgnevalt peatuksin Euroopa Liiduga seonduval.

Detsembris möödub kaks aastat ajast, mil ELi liikmesriigid otsustasid Eesti kutsuda liitumisläbirääkimistele. Valitsuse kavad ELi suunal on endiselt selged: meie tähtsamaks välispoliitiliseks ülesandeks on liitumisläbirääkimiste edukas lõpuleviimine ning ELi liikmeks saamine. Peagi saavad ELile üle antud meie läbirääkimispositsioonid pea kõikides peatükkides. Sõelumised on lõppenud ning läbirääkimised meie ja ELi vahel on juba muutunud järjest tõsisemaks sisuliseks dialoogiks, kus Eesti liitumistempo sõltub eelkõige meie endi kodutööst.

13. oktoobril avalikustas Euroopa Komisjon oma arvult teise regulaarse eduaruande kandidaatriikide kohta. Eestile antud hinnangut peame üldiselt positiivseks. Võime öelda, et Eesti püsib seni veel kindlalt esimese kuue, st läbirääkimisi pidava riigi hulgas. Samas sisaldab aga Komisjoni hinnang kindlaid ning tõsiseid märguandeid sellest, et meil tuleb teha veel suuri jõupingutusi saamaks ELi liikmeks.

Endiselt on valitsuse kindel siht saavutada valmisolek ELiga liitumiseks 1. jaanuariks 2003. Olen korduvalt rõhutanud, et tegu on väga pingelise ning vastutusrikka ülesandega. Selleni jõudmiseks tuleb meil veel tublisti tööd teha. Nagu rõhutab ka Euroopa Komisjon oma eduaruandes, on siin määravateks faktoriteks kiirus ning kvaliteet.

Seadusandluse ülevõtmisel hindab Euroopa Komisjon meie saavutusi ebastabiilseks, mõnes valdkonnas on need üsna head, teistes aga jäänud hoopiski puudulikuks. Siinkohal tahaksin teie tähelepanu juhtida tõsiasjale, et seni on IX Riigikogu võtnud Valitsuse poolt Riigikogusse saadetud 31 eelnõust vastu vaid 14 eurointegratsiooniga seotud seadust. Nõnda edasi liikudes võib juhtuda, et järgmise aasta eduaruandes asetatakse meid kandidaatide pingereas juba tunduvalt tahapoole. Sest aeg ei oota! Praegu on Riigikogu menetluses näiteks sellised olulised eelnõud nagu võlaõigusseaduse, telekommunikatsiooniseaduse, toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse eelnõu jt. Loomulikult on kõik need seadused meile eelkõige tähtsad siseriiklikult. Aga me ei tohi unustada, et meid hinnatakse Kopenhaageni kriteeriumide alusel, et oleme seotud Assotsiatsiooni- ehk Euroopa Lepingust tulenevate kohustustega.

Tõsise kriitika osaliseks saab Komisjoni hinnangute kohaselt Eesti haldussuutlikkus, seda eriti avaliku halduse reformimise osas. Samuti tuuakse aruandes välja erinevate institutsioonide, esmajoones siseturu põhimõtete rakendamise tagamisega tegelevate institutsioonide nõrk areng viimase aasta jooksul. Ei pea vist siinkohal üle kordama, et siseturg on ELi majanduskoostöö vundament ja müür, aukusid ega ka pragusid EL sinna laienemisest tulenevalt tekitada ei taha. Soovides püsida kandidaatriikide esireas, peame saavutama olulise edasimineku siseturu, turu järelvalve, finantskontrolli, kalandus- ja põllumajandussektoris.

Kahe nädala pärast leiab Helsingis aset Euroopa Liidu tippkohtumine. Oleme vahepealset aega kasutanud intensiivseks suhtlemiseks eesistujamaa Soome ning teiste ELi liikmesmaadega, aga samuti esimese grupi kandidaatriikidega. Omavahelise koostöö tugevdamisele oli suunatud ka Eesti, Poola, Ungari, Tšehhi, Sloveenia ja Küprose välisministrite kohtumine 11. oktoobril Tallinnas.

Helsingi tippkohtumisel kutsutakse liitumiskõnelustele suure tõenäosusega kuus uut kandidaati. Liitumiskõneluste aluseks saab üha enam nn diferentseerituse põhimõte. Läbirääkimiste protsess hakkab üha enam kulgema paralleelselt üldise progressiga kandidaatide liitumisprotsessis. Kõnelusi juba pidavatel riikidel soovitab Komisjon ajutiselt suletud peatükkide uuesti avamist, et saada kinnitust meie poolt antud lubaduste tegelikule täitmisele.

Koostades oma tööplaane integreerumiseks Euroopa Liitu, peame endale teadvustama, et me ei saa jätta kõiki keerulisemaid ja mahukamaid ülesandeid viimasele minutile, see on vahetult liitumisele eelnevasse aega. Liitumispartnerluse dokumendis esitab EL meile oma selge nägemuse sellest, mida ja millal me liitumiseks veel tegema peaksime.

Tahtmata kõlada liiga pessimistlikult ja kriitiliselt, tahaksin siinkohal veelkord rõhutada meie kodutöö tähtsust liitumisprotsessis. Üksnes tõsiste ühiste jõupingutuste tulemusena suudame täita endale püstitatud eesmärgi. Toonitaksin seda, mida väitsin juba eelmises Riigikogule esitatud kõnes: meie ametkonnad peavad tugevdama oma koosseise ning töötama tõhusamalt. Meie edu liitumisel ELi suunas ei ole automaatselt garanteeritud. Määrav on endiselt ja veelgi rohkem kodutöö, kus ka Riigikogul ja tema liikmetel on täita vastutusrikas ning oluline roll.


III

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eesti välismajanduspoliitika juurde tulles käsitleksin kolme teemat – WTOga liitumist, meie ekspordiga seonduvat ning arengukoostööd.

29. septembril ratifitseerisite siin saalis Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepinguga ühinemise protokolli. Täna on mul hea meel tõdeda, et 12 päeva tagasi lõppes viis aastat kestnud ühinemisprotsess ja Eesti on saanud WTO täisliikmeks. See on tõendiks, et meie kaubandusreþiim ja -reeglistik on usaldatavad ja läbipaistvad ning vastavad rahvusvaheliselt aktsepteeritud normidele. Samas on kuulumine WTOsse üks ELiga liitumise eeltingimusi, mis nüüdseks on täidetud. Eesti ja Euroopa Liidu ühinemisläbirääkimised saavad nüüdsest toimuda juba teisel tasandil, kuna mõlemad partnerid juhinduvad majanduspoliitika väljatöötamisel WTO raames kokku lepitud põhimõtetest.

Järgmisel nädalal USAs, Seattle’is avatav WTO liikmete vaheline kaubanduskõneluste voor on Eestile esmakordne võimalus osaleda nii laiaulatuslikel läbirääkimistel organisatsiooni täisliikmena ning kaitsta oma tööstuse ja ettevõtluse huve globaalsel tasandil. Eesti peab näitama, et on suuteline täielikult kasutama oma võimalusi WTO raames. See eeldab senisest aktiivsemat koostööd erasektori ja riigivõimu vahel Eesti huvide objektiivseks määratlemiseks uuel kaubanduskõneluste voorul.


Eesti jaoks on päevakorda kerkinud liitumine veel ühe välismajanduspoliitiliselt olulise organisatsiooniga - inglisekeelse nimega Wassenaar Arrangement -, mis reguleerib nn strateegilise kauba sisse- ja väljavedu ning transiiti. Oleme jõudnud tänaseks faasi, kus sellesse organisatsiooni mittekuulumine piirab meie kõrgtehnoloogiliste kaupade eksporti. Eriti puudutab see sõjaliseks otstarbeks kasutatavat kaupa ja nn "kahesuguse kasutusega" kaupa, mida saab niisiis kasutada nii tsiviil- kui ka sõjaliseks otstarbeks. Et võimaldada just Eestis toodetud kõrgtehnoloogilise kauba kergemat ligipääsu lääneriikidesse ning kõrgtehnoloogiale tugineva tootmise kiiremat arendamist Eestis, esitasime k.a 8. oktoobril taotluse WAga liitumiseks.

Eelnenud aastal jätkas Eesti ka sidemete tihendamist Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD), mille liikmestaatuse saavutamine on üks meie eesmärkidest. 1998. aastal käivitus OECD Balti Regionaalprogramm, mille käesoleva aasta kõige olulisem projekt on praegu OECD poolt esimese omataolise regionaalse ülevaatena koostatud Balti riikide võrdlev majandusanalüüs. Dokument ilmub 2000. aasta jaanuaris ning annab üldise hinnangu Balti regiooni kui terviku majandusarengule. Analüüs oma hinnangutega kujuneb oluliseks dokumendiks nii riigi- kui erasektori kesk- ja pika majandusperspektiivi kujundamisel ning majanduspoliitika suundade väljatöötamisel.

Jätkub koostöö teiste ministeeriumide ja ettevõtluse esindajatega kaubandusesindajate võrgu välja arendamiseks. Tänavused eelarvenumbrid seadsid sellele küll omad piirid. Koostöös majandusministeeriumiga on Brüsselis ametisse palgatud esimene kohapealt värvatud, sihtturgu hästi tundev kaubandusnõunik. Paranemas on koostöö asjaosaliste ametkondade vahel ka selles osas, mis puudutab ekspordi edendamiseks vajalike siseriiklike tingimuste parandamist.

Viimasena puudutaksin arengukoostööga seonduvat. Arengukoostöö on välispoliitiline instrument, mida Eesti on asunud aktiivselt rakendama, et suunatud tegevuse kaudu aidata omalt poolt kaasa stabiilsuse ja heaolu tagamisele maailmas. Eesti ühiskonna areng on jõudnud tasemeni, kus väljastpoolt toodud teadmiste ühildamine kohalike oludega annab põhjust jagada Eesti kogemust teistele riikidele. Teiste sõnadega, oleme abisaajast riigist muutumas abiandvaks, doonorriigiks. Võtkem seda siis omamoodi auvõla tasumisena meie poolt.

Eesti samme arengupoliitika väljatöötamisel on tervitanud Euroopa Liit eesotsas Põhjamaadega, kelle strateegiatele tuginedes on koostatud ka Eesti arengukoostöö põhisuunad. 20. jaanuaril kiitis Riigikogu heaks otsuse "Arengukoostöö põhimõtted aastateks 1999-2000", mille ideestik lähtub arenenud ühiskonna tavadest ja on aluseks edaspidisele Eesti arengupoliitikale. (Muuseas, juba 1998. aastast on Eesti riigi eelarves ette nähtud eraldi vahendid riikliku arengu- ja humanitaarabi otstarbeks.) Tänavu elluviidud projektid on olnud suunatud eelkõige Balkani regioonile kui ühele käesoleva aasta suuremale kriisi- ja looduskatastroofipiirkonnale.

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lõpetaksin selle ülevaate alljärgneva mõlgutusega:

Iseseisvuse taastamisest möödunud kaheksa aasta jooksul oleme teinud suuri jõupingutusi, tänu millele Eesti ei ole enam see vaene riik, keda peaks pidevalt rahaliselt toetama. Me ei ole enam ka riik, keda peaks pidevalt õpetama. Tõsi, meis nähakse nüüd partnereid, kellega peetakse läbirääkimisi, kelle seisukohtadega arvestatakse. Samas tundub, et vahel ei suudeta või taheta harjuda mõttega – Eesti on lapsekingadest välja kasvanud. Küllaltki pikk arengutee, mille Eesti on vahepeal läbinud, eeldab ka, et muutuks nii mõnegi riigi ja rahvusvahelise organisatsiooni isalikult manitsev toon meiega suhtlemisel. Positiivseid märke sellisest muutusest on uue sajandi künnisel õnneks üha rohkem.


Tänan teid tähelepanu eest!

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.