Sa oled siin

Välisminister Ilves: Riigi välispoliitika põhisuunad

20. Juuni 1999 - 8:38
Välisminister Toomas Hendrik Ilvese ettekanne Vabariigi Valitsuse nimel Riigikogule, juuni 1999


Austatud härra esimees, lugupeetavad Riigikogu liikmed!

Valitsuse jaoks on tänane ettekanne tänuväärne võimalus avalikult märgistada Eesti lähituleviku välispoliitilised sihid. Nagu aeg on seda näidanud, on meie senise eduka välispoliitika tagatiseks olnud õigete sihtide seadmine juba taasiseseisvumise alguspäevist ja nende sihtide püsikindel järgimine kõigi hilisemate Valitsuste poolt. Seistes siinsamas 5. detsembril 1996 parlamendi eelmise koosseisu ees esimest korda välisministrina, avaldasin veendumust, et Eesti välispoliitiline kurss on ja saab olema järjepidev. Tänaseks on see veendumus mul veelgi tugevnenud.

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitan teile, lugupeetavad Riigikogu liikmed, et senise Eesti rahvuslike huvide kaitsmise poliitika jätkamine rahvusvahelisel areenil on uue Valitsuse tähtsamaid ülesandeid. Programmina on see kirjas Valitsuse moodustanud erakondade koalitsioonilepingus. Lubage tsiteerida:

"Eesti välispoliitika prioriteedid on ühinemine Euroopa Liidu ja NATO-ga ning välismajanduspoliitika tõhustamine, et tagada võimalused rahvusvaheliseks majandus- ja kaubandusalaseks koostööks. Eesti välispoliitika eesmärgiks on kaitsta Eesti julgeolekut ja väärilist kohta avatud maailmas. Eesti riikliku julgeoleku tugevaim tagatis on edukas ja mõtestatud välispoliitika, selleks tuleb tõsta ja hoida Eesti rahvusvahelist mainet."

Välispoliitikat teostades peame jätkuvalt pöörama tähelepanu just meie rahvusvahelise maine kujundamisele. Mida väiksem riik, seda tähtsam on hea maine evimine, ja siin on oluline riigi edusammude järjekindel tutvustamine välismaal. Viimastel aastatel iseloomustavad Eestit märksõnad: stabiilsus, liberaalsus, avatus, dünaamiline areng, toimiv turumajandus, arenev infoühiskond. Tänu sellisele ettekujutusele Eestist kui kiiresti arenevast väikeriigist võetakse meie välispoliitikat Euroopas ka tõsiselt.

Jah, me oleme saavutanud edu. Samas tuleb meil lakkamatult jätkata jõupingutusi, et tänaseid positsioone säilitada ja edasi liikuda.


I

Lubage mul kõigepealt pöörduda meie rahvusliku julgeoleku tagamise teema juurde.

Liitumine Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga on Eesti strateegiline eesmärk. Sellest tulenevalt jääb suhete tihendamine NATO-ga kõigil tasanditel Eesti välis- ja julgeolekupoliitiliseks prioriteediks.

Eesti kurss toetamaks julgeoleku jagamatust Euroopas ning euroatlantilist integratsiooni on olnud püsiv kogu taasiseseisvumise kestel. See väljendab Eesti rahva tahet ning Riigikogu koosseisude ja Valitsuste vahetus pole seda mõjutanud. Tegemist on ajaproovi läbinud kursiga, mis on pälvinud meie partnerite usalduse. Valitsus kavatseb NATO-le lähenemise käigus seda sise-ja välispoliitilist usaldust nii kasutada kui kasvatada.

Nüüdsest rajanevad meie NATO-ga liitumise ettevalmistused k.a. aprillis toimunud Washingtoni tippkohtumise otsustel. Enne kohtumist diskuteeritud ja Eesti jaoks olulised küsimused leidsid soodsa, edasiminekut võimaldava lahenduse. Eestit nimetati võrdselt kõigi teiste kandidaatidega, sh nendega, kelle võimalusi NATO suunal veel ka pärast Madridi tippkohtumist hinnati Eesti omadest paremaks. Nn "avatud uste" poliitika raamides kinnitati selgelt - ühegi demokraatliku riigi NATO-ga liitumise võimalus ei sõltu riigi suurusest ega geograafilisest asukohast. Liitumisel saab otsustavaks iga riigi tegusus ja liitumiseks valmisolek.

Et viia ellu poliitilised otsused ja tagada kandidaatriikide tegelik valmisolek, võeti Washingtonis vastu kandidaatriikidele pakutav ettevalmistusplaan (MAP). Esimese sammuna näeb MAP kandidaatriigile ette detailse omapoolse tegevusprogrammi koostamise. Meil tuleks maksimaalselt keskenduda järgmisele kolmele aastale - selline tärmin tuleneb vältimatult Washingtonis otsustatust, et järgmine tippkohtumine toimub hiljemalt aastal 2002. Väga tõenäoliselt jagatakse sellel kohtumisel kutsed NATO järgmisse laienemise ringi.

Eesti lähenemine Alliansile on jõudnud järku, kus liitumiskutse saamine sõltub ennekõike Eesti poolt liitumiseks tehtavate praktiliste ettevalmistuste edukusest. Diplomaatiliste vahenditega tehtav välispoliitiline töö jääb endiselt oluliseks, kuid ka parimad diplomaadid ei suudaks kummutada kaitseekspertide objektiivset hinnangut - Eesti peab tegema tunduvalt rohkem, kui ta soovib integreeruda NATO-sse. Meil tuleb tõsiselt keskenduda Eesti riigikaitse, ja sealhulgas kaitsejõudude, sihikindlale arendamisele. Lisaks praktilisele tööle eeldab see ka teatud reforme Eesti riigikaitsesüsteemis.

Me teame, et NATO liikmeks saamine ja hiljem liikmena oma kohustuste täitmine tähendab piisavate rahaliste, aineliste ning inimressursside suunamist riigikaitse tugevdamiseks ja koostööks NATO liikmetega. Riigikaitse vajadusteks seni kulutatav summa on täiesti ebaadekvaatne kindlustamaks minimaalset julgeolekut Eesti rahvale. Vajalike rahaliste vahendite suurendamine kuni 2%-ni sisemajanduse kogutoodangust, mis on praktikas Alliansi liikmete kaitsekulutuste alammäär, peab toimuma võimalikult kiiresti. Läbimõeldud ajakava ning planeerimise alusel on see võimalik ja me oleme selleks valmis. Kui me tahame tagada riigi piisava julgeoleku taseme, siis on kaitsekulude tunduv tõstmine vältimatu ka ilma kellegagi liitumata ja sel juhul võivad need kulutused olla veelgi suuremad. Mul on hea meel rõhutada, et selles küsimuses on Eesti parlamendi-erakondade vaated järjest lähenenud konsensusele.

Ja veel ühest tähtsast aspektist Eesti jugeolekupoliitikas - suhetest Ameerika Ühendriikidega. Need suhted on pidevalt arenenud, olles fikseeritud ka USA ja Eesti, Läti, Leedu partnerlushartas. Harta toetab kindlalt meie riikide välis- ning julgeolekupoliitilisi eesmärke, selle raames toimivad mitmed koostööprogrammid. Nii leiab peatselt aset neljapoolne Partnerluskomisjoni istung, et teha kokkuvõtteid majandus- ja julgeolekutöögruppide tegevusest aasta jooksul, mis möödunud eelmisest istungist juulis 1998, ning et seada sihte järgmiseks tööaastaks. Nüüd, pärast Washingtoni tippkohtumise otsuseid, on partnerlusharta võimalused ja Eesti-USA suhete tähtsus meie jaoks veelgi kasvanud. Need kahepoolsed sidemed on suunatud eelkõige meie riigikaitse tugevdamisele ja meie NATO ettevalmistusplaani - MAPi - toetamisele.

Kindlasti tuleb mainida ka julgeolekupoliitilist koostööd kolme Balti riigi vahel, mis on seotud ühise sihiga saada NATO liikmeks. Valitsus hindab samuti kõrgelt Põhjala maade poolt meile osutatavat abi Eesti kaitsejõudude ülesehitamisel.


II

Järgnevalt käsitleksin Euroopa Liidu temaatikaga seonduvat.

Suhetes Euroopa Liiduga võime end pidada partneriks, kellega peetakse läbirääkimisi, kellega arvestatakse. 1998. aasta veebruaris jõustunud Eesti ja Euroopa Liidu vaheline assotsiatsioonileping (Euroopa Leping) moodustab juriidilise baasi, mis võimaldab meil viia oma probleemid Liidu liikmesriikide ette ning arutada meie liitumisega seonduvat võrdväärse partnerina. Kogemus näitab, et EL on valmis kuulama ja arvestama Eesti seisukohtadega, kui need on põhjendatud ja mõistlikud. Ka oma poliitika kujundamisel arvestab Euroopa Liit meie seisukohtadega. Esimest korda oleme vastavalt Viini tippkohtumise otsusele kandidaatriigina kaasatud Euroopa Liidu poliitika väljatöötamisse (Põhjadimensioon), mille juurde ma tulen veidi hiljem tagasi.

Valitsuse kavad Euroopa Liidu suunal on selged. Meie tähtsamaks välispoliitiliseks ülesandeks on viia liitumisläbirääkimised edukalt lõpule. Läbirääkimistel on vastastikune kompamine sõelumiste näol suveks lõppenud. Järgmised positsioonipaberid kavatsetakse üle anda juulis. Sügiseks plaanib Eesti kõik oma ametlikud seisukohad acquis' ulatuses üle anda. Seejärel muutuvad läbirääkimised järjest tõsisemaks sisuliseks dialoogiks, kus liitumistempo sõltub eelkõige meie kodutööst, see tähendab seaduseelnõude ettevalmistamis- ja menetluskiirusest.

Valitsuse kindel siht on olla valmis EL-iga liitumiseks 1. jaanuariks 2003. Selle eesmärgi saavutamine on reaalne juhul, kui me jätkame oma siseriiklikke pingutusi. Korduvalt on osutatud meie administratiivse suutlikkuse ebapiisavusele, ehk lihtsamalt: meie ametkonnad peavad tugevdama oma koosseise ja töötama tõhusamalt.

Sügiseks on Euroopa Komisjonil valmimas 2. regulaarne raport kandidaatriikide poolt liitumiseelses protsessis tehtud edusammudest. Tahame, et Eestit puudutav raport tuleks positiivne, sellestki sõltub meie EL-iga liitumise tempo. Samas ei garanteeri meile positiivset hinnangut - nagu eelmiselgi aastal - pelgalt fakt, et kuulume laienemise esigruppi. Määravaks saab ikkagi juba mainitud kodutöö, kus ka Riigikogul ja tema liikmetel on jätkuvalt oma vastutusrikas ning tähtis osa täita.

Meie suhete iseloom Euroopa Liiduga on muutunud, see eeldab ka meie endi edasist muutumist. Et saada EL-i liikmeks, peame käituma juba täna kui liikmesriik.

1996. aastal uskusid vähesed, et kaks aastat hiljem alustab Eesti liitumisläbirääkimisi koos Poola, Ungari, Tšehhi, Sloveenia ja Küprosega. Täna on meie kuulumine nn 5+1 riikidegruppi iseenesest mõistetav, oleme sellega leidnud endile uue lisaidentiteedi välispoliitilisel areenil. EL-i riigid näevad meid eelkõige läbi 5+1 prisma. Meid vaadatakse üha rohkem kui tulevasi Euroopa Liidu liikmeid.

Kohtumistel EL-i riikide esindajatega küsitakse meilt järjest sagedamini: mis on Eesti seisukoht Euroopa Liidu reformide suhtes? kuidas suhtume ühisesse põllumajanduspoliitikasse? mida arvate planeeritavatest institutsionaalsetest reformidest? Selliste küsimuste tungiv esitamine EL-i siseasjade kohta kinnitab, et Eestisse suhtutakse tõsiselt ja meie positsioonidega arvestatakse.

Kui me tahame, et EL aktsepteeriks meid võrdväärse partnerina, siis peame olema valmis diskuteerima küsimustes, mis on pidevalt arutuse all Euroopa Liidus. Peame huvituma kõigest, mis toimub mujal Euroopas, osalema probleemide ja murede lahendamises, mis on kaugemal meie ukse-esisest. Nii oleme eraldanud 1 miljoni krooni ulatuses humanitaarabi Kosovo põgenike abistamiseks, see on nüüd ka juba kohale toimetatud. Kuna tegu on kõige suurema humanitaarkatastroofiga Euroopas pärast Teist maailmasõda, lasub meil moraalne kohustus ja ka võimalus aidata Kosovo põgenikke.

Oluliseks märgiks Eesti integreerumisest Euroopaga on ka viisavabaduse saavutamine pea kõigi Schengeni lepingute riikidega. Loodetavasti laieneb viisavabadus varsti samuti Austriale ja Beneluxi maadele. Meenutaksin, et tänavu 1. maist on Schengen vastavalt Amsterdami lepingule lahutamatu osa Euroopa Liidu õigussüsteemist. Rääkides Eestist ja Euroopa Liidust, ei saa mainimata jätta juulis algavat Soome Euroopa Liidu eesistumist. Kuigi igal eesistumisperioodil toimub umbes kolmveerand eesistuja tööst Brüsselis, koondab eesistumine meie sõbralikule naabrile Soomele ja kogu meie regioonile siiski selle aasta teisel poolel enneolematu tähelepanu. Siseriiklikult annab see meile võimaluse rohkem teavitada meie ühiskonda EL-ist ja sellega ühinemise tähtsusest Eesti jaoks.


III

Eesti välismajanduspoliitikaga seonduvalt peatuksin kahel sellesse valdkonda puutuval teemal - Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ühinemine ja Eesti ekspordi edendamine.

Üheks tähtsamaks Eesti välismajanduspoliitiliseks prioriteediks on olnud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks saamine. Selleks oleme viimase viie aasta jooksul teinud suuri jõupingutusi, mis on ka edu toonud.

WTO Peanõukogu kinnitas Eesti WTO-ga ühinemise paketi heaks k.a. 21. mail. Nüüd on WTO poolne põhimõtteline nõusolek võtta Eesti täisliikmeks olemas. Edasi sõltub meie tegelik liitumine mõningatest kodustest ettevalmistustest, mille peame enne novembrit valmis saama. Eesti saab WTO täisliikmeks 30 päeva pärast seda, kui Riigikogu on ratifitseerinud ühinemispaketi ja teavitanud sellest WTO-d. Ühinemisprotokoll on ratifitseerimiseks avatud kuni 31. oktoobrini 1999. Valitsuse eesmärk on esitada ühinemisprotokoll ratifitseerimiseks Riigikogule võimalikult peatselt. Avaldan siinkohal lootust, et Riigikogu teeb kõik endast oleneva, ratifitseerides õigeaegselt vajalikud dokumendid.

31. oktoobri tähtajast kinnipidamine on oluline kahel põhjusel: esiteks, võimaldab see Eestil osaleda k.a. 30.novembrist 3.detsembrini toimuval III WTO ministrite konverentsil täisliikme staatuses. Teiseks, avaneb Eestil võimalus osaleda uues mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste voorus, nn aastatuhande voorus. Sellel voorul osalemine võimaldab kaitsta Eesti huve ning kaasa rääkida maailma kaubandust puudutavate kokkulepete ja lepingute sõlmimisel.

WTO-ga ühinemise tähtsusest on korduvalt räägitud. Nimetaksin siinkohal veelkord peamised põhjused, miks WTO-ga ühinemine on oluline:

- liikmeksolek WTO-s tunnustab, et riigi majandus- ja kaubandussüsteem vastavad rahvusvaheliselt aktsepteeritud reeglitele. See loob soodsa lähtepositsiooni edasiste kahepoolsete kaubandust täiendavalt liberaliseerivate lepingute sõlmimisel eeskätt mitteliikmesriikidega. Kõikide WTO liikmesriikide vahel - ja neid on seal 134 - kehtib enamsoodustusrežiim, mistõttu langeb pärast Eesti ühinemist ära vajadus kahepoolsete enamsoodustusrežiimi sätestavate lepingute sõlmimise järele WTO liikmetega.

- WTO-sse kuulumine on vältimatult vajalik, sest WTO lepingud on osa EL õigussüsteemist ning Euroopa Liit lähtub oma majanduspoliitika väljatöötamisel WTO raames kokku lepitud põhimõtetest;

- kõik ühe WTO liikmesriigi poolt teisele antavad soodustused laienevad ka ülejäänud organisatsiooni riikidele. Siia ei kuulu erandina vabakaubanduslepingud, küll aga enamsoodustusrežiimi andmine kaubavahetuses. See on oluline Eesti ja Venemaa vahelise kaubandusrežiimi seisukohalt. Eestil ei ole õnnestunud seni sõlmida enamsoodustusrežiimi lepingut Venemaaga, kuigi hiljuti on taas alustatud läbirääkimisi. Seni kuni lepingut pole, rakendab Venemaa meie kaupadele kahekordset tollimaksu. Eesti liitumine WTO-ga loob Venemaa jaoks soodsa võimaluse topelttollide rakendamine Eesti suhtes lõpetada;

- WTO suurendab oluliselt ettevõtja kindlustunnet. Kui enamik WTO-ga seonduvaid kohustusi langeb riigi õlgadele, siis suurem osa õigusi kuulub just erasektorile. Ühelt poolt oskab ettevõtja prognoosida, milliseid reegleid järgitakse siseriiklikult seadusandluse väljatöötamisel ja kaubandusmeetmete rakendamisel, teisalt aga on Eesti ettevõtjal rohkem kindlust ekspordi ja välisinvesteeringute vallas, kuna WTO liikmed järgivad endale võetud kohustusi;

- WTO on ainus ülemaailmne organisatsioon, mille raames on kokku lepitud kindlad kaubandusreeglid. Nende reeglite rikkumise korral on WTO liikmel õigus algatada kaubandusvaidlus, mis sisuliselt tähendab minekut rahvusvahelisse kaubanduskohtusse;

- ning lõpuks, WTO üks eesmärke on kaubandusalase info kogumine ja levitamine vastavate infopunktide kaudu, kusjuures igal ettevõtjal on õigus saada teavet nii kodu- kui välismaisest infopunktist. Infot antakse tasuta, või siis toimub maksustamine vastavalt selleks tehtud kulutustele.

Teine oluline välismajanduspoliitiline aspekt Valitsuse jaoks on Eesti ekspordiks soodsate tingimuste loomine, mis on välisministeeriumi tähtsamaid ülesandeid. Eksport on meie riigi rikkuse kasvatamise üks allikaid. Ekspordiga seotud problemaatika võib laias laastus jagada mitmeks - üks on ekspordikõlbulike toodete tootmiseks ja väljatöötamiseks soodsate siseriiklike tingimuste loomine, teine aga - siis kui toode on juba valminud - selle välisturgudele toimetamine. Välismajanduspoliitika alla kuulub eeskätt viimane aspekt. Kahe eelmainitud aspekti ühendavaks lüliks on kogu ekspordiprotsessi tegelikud teostajad ehk ettevõtjad, kellega tiheda dialoogi pidamine on üha olulisem kõikide välismajanduspoliitika kujundajate ja teostajate jaoks.

Ekspordi edendamine, mille juurde ma kohe jõuan, sõltub peamiselt Eesti lepingulisest baasist kui peamisest välismajanduspoliitilisest vahendist. Valitsus jätkab jõusolevate Eesti kaubanduslepingute poolt pakutavate võimaluste otsimist ja ärakasutamist. Nii, näiteks, on Eesti vastavalt Euroopa Lepingu 19. artikli lõikele 4 taotlenud Euroopa Liidult läbirääkimiste alustamist Eesti põllumajandustoodete Euroopa Liitu eksportimisel rakenduvate tariifikvootide suurendamise või tühistamise osas. Antud protsess toimub olemasoleva Euroopa Lepingu raamides, mis annab meile võimaluse taotleda Eesti põllumajandustoodetele suuremaid tariifikvoote ning teatud toodete osas need üldse kaotada. Jätkub ka kahepoolsete vabakaubanduslepingute täitmise jälgimine, s.t. tuvastatud ja võimalike lepingurikkumiste vastu võitlemine selleks loodud organite ja mehhanismide abil.

Veel üks ekspordi arendamise oluline vahend on Eesti esindatus välisriikides. Selles osas on välis- ja majandusministeeriumi ning Eesti Investeeringute ja Kaubanduse Arendamise Sihtasutuse vahendusel käivitunud diskussioon kaubandusesindajate võrgu väljaarendamise põhimõtetest, finantseerimise võimalustest ja vajadustest. Nii, näiteks, on kaalumisel asukohamaal kohapealt palgatud, sihtturgu hästi tundvate spetsialistide kasutamise võimalus.

Üks eelisregioone kaubandusesindajate institutsiooni laiendamisel on Kesk-Euroopa, kus meie kaubandus- ja majanduskoostööl tulevaste Euroopa Liidu liikmesriikidega on veel arenguvõimalusi. Päevakorras on lepingulise baasi tõhusam kasutamine kaubavahetuse ja investeeringute elavdamiseks regiooni riikide ning Eesti vahel. Samuti peame väärtuslikuks meie koostööd sarnaste välispoliitiliste sihtide saavutamiseks, sel eesmärgil on kavas laiendada Eesti saatkondade võrku Kesk-Euroopas nagu ka mujal. Meie välisesinduste võrk ei vasta veel kaugeltki vajadustele. Selle väljaarendamine eeldab loomulikult täiendavate vahendite planeerimist tulevastes eelarvetes.


IV

Läänemere piirkond, kus me asume, on üks kiiremini arenevaid, stabiilsemaid ja usaldusväärsemaid regioone Euroopas. Eesti kui tulevase EL liikme huvides on kogu meie regiooni dünaamiline areng. Seetõttu kuulub laiaulatuslik ja mitmekesine koostöö naabritega jätkuvalt Eesti välispoliitika prioriteetide hulka.

Regionaalne koostöö kolme Balti riigi vahel on seotud meie eesmärgiga saada, nagu juba öeldud, NATO liikmeks, siin toimub eriti tihe koostöö. Teine aspekt meie koostöös on seotud meie kui Euroopa Liidu tulevase liikme püüdluste ja kohustustega. Palju on ära tehtud lepingulise baasi loomisel, kuid praktikas ei suju kolmepoolses koostöös kõik nii ladusalt, nagu me tahaks. Pean kahetsusväärselt kordama seda, mida lausus minu eelkäija mullu novembris siin saalis:

"... probleemide lahendamisel teiste Balti riikidega on Eesti näidanud üles konstruktiivsust ja kompromissivalmidust. Eesti teeb omal poolt kõik võimaliku, et Balti riikidest ei läheks maailma signaal loobumisest koostööst või naasmisest protektsionismi viljatule teele."

Käesoleva aasta 1. juulil algab Eesti (teine) eesistumine Balti Ministrite Nõukogus. Enne seda tärminit võtab Valitsus vastu Eesti eesistumisprogrammi, milles kajastuvad meie eesmärgid, huvid ja konkreetsed projektid, mida Eesti kavatseb oma eesistumise ajal täita. Tegevust on alustanud Balti Ministrite Nõukogu sekretariaat.

Mis puutub Läänemeremaade Nõukogusse, siis selle raamistikus fikseeritakse regiooni prioriteedid. Eesti peab siin eriti oluliseks majanduskoostööd. Edaspidiseks näeme paremaid võimalusi konkreetseteks regionaalseteks majandusprojektideks LMN-i koostöös ja EL-i Põhjadimensiooni initsiatiivi raames. Viimasest tahaksin rääkida veidi detailsemalt.

Põhjadimensiooni tegevusplaan on kavas vastu võtta tänavu detsembris EL-i tippkohtumisel Helsingis. Põhjadimensioon peaks kaasa aitama stabiilsuse, heaolu ja koostöö tugevdamisele meie regioonis, kaasates ka Venemaa, eelkõige majanduskoostöö ja riikidevaheliste suhete arendamise kaudu. Viinis otsustatu tulemusena saab Soome initsiatiivist kogu EL-i poliitika osa, mille väljatöötamises osalevad nii kõik EL-i riigid kui ka sellesse mittekuuluvad Island ja Norra. Arutelu sel teemal on alustatud Eesti, Läti, Leedu, Venemaa, Poola, Islandi ja Norraga.

Aprillis valmis Eesti positsioon Põhjadimensiooni suhtes ning oleme selle edastanud Euroopa Komisjonile. Osalemine selles initsiatiivis nagu ka Põhjamaade ja Balti riikide mitmepoolses koostöös on meile tähtis eelkõige selleks, et taastada oma loomulik osalus Põhjala ruumis. Sinna oleme kuulunud paljude sajandite vältel. See meie identiteeditunne tuleneb läbi ajaloo kestnud tihedatest sidemetest Põhjala rahvastega. Nüüd on meile antud võimalus taas kinnitada neid traditsioonilisi sidemeid.


V

Nüüd puudutaksin, lugupeetavad Riigikogu liikmed, meie suhteid Venemaaga.

Eesti suhted oma idanaabriga sarnanevad järjest kindlamalt neile suhetele, mida Eesti arendab teiste Läänemere regiooni riikidega. Juba varem on siin saalis analoogsetes ettekannetes nenditud, et viimase kahe aasta jooksul aset leidnud kahepoolsete suhete pidev paranemine tähendab juba 1994. aastal välja kuulutatud positiivse hõlvamise poliitika realiseerumist.

Täna võib öelda, et meie suhted arenevad naabritele kohasel moel. Hetkemeeleoludest olulisem on siin juriidilise baasi väljakujundamine. Ainult kindlale rahvusvahelisest õigusest lähtuvale vundamendile saab rajada aastakümneid kestvad stabiilsed suhted erinevates eluvaldkondades. Siiani on erinevate maadega sõlmitud arvukaid kahepoolseid lepinguid kaubanduse, transiidi, turismi, kultuuri, hariduse jms. vallas. Selline lepingulise baasi pidev täiendamine on märkamatu, kuid vajalik igapäevane töö.

Viimase aasta jooksul tööle rakendunud Valitsustevaheline Komisjon (VVK) on end näidanud kasuliku instrumendina, võimaldades teatud edasiminekuid lepingutega ja ka üldisemalt Eesti-Vene suhete arengus. Komisjonis on pooled kokku leppinud paarikümne lepingu osas, mille sõlmimist loetakse esmatähtsaks. Tegutsevad kolm gruppi: majandus-, sotsiaal- ja kultuuritöögrupp. Neis valdkondades on küsimusi, millele kahepoolselt vastuvõetava lahenduse leidmine on osutunud poliitiliselt keerukaks ühele või teisele poolele: Venemaa jaoks näit. majandus- ja kaubanduskoostöö kokkuleppe sõlmimine, mis võimaldaks sisse seada enamsoodustusrežiimi, Eesti jaoks aga mõned juba 1993. aastal allakirjutatud lepingud sotsiaalkindlustuse vallas, mis ei vasta enam kehtivale seadusandlusele või oludele. Samuti on kokkuleppeid, mille sõlmimine on lihtsalt aeganõudev ja keeruline, sest see eeldab mõlemapoolset mahukat siseriiklikku eeltööd, nagu näit. piiriäärsete elanike vastastikuste sõitude korraldamine, kus Eesti peab seda tegema vastavalt EL-i reeglitele. Kuid mõlema riigi valitsused ja töögruppe juhtivad ministrid on ilmutanud poliitilist tahet läbirääkimisteks. Eeldame, et selle aasta sügisel on võimalik korraldada komisjoni järgmine plenaaristung, mille käigus või millele eelnevalt saaks alla kirjutada mõned lepingud nii majandus- kui sotsiaalvallas.

Rahuldustundega tõden, et piiriläbirääkimised Venemaaga on lõpetatud. Märtsikuus eel-allkirjastati nii maismaa- kui merepiirilepingute tekstid koos lisadega. Need olid pikad, tehniliselt keerukad ja poliitiliselt pingelised läbirääkimised. Oma panuse lõpptulemuse saavutamiseks on andnud kõik Eesti taasiseseisvumise järgsed Valitsused. Eesti on lepingute allakirjutamiseks valmis ja me oleme seda selgelt välja öelnud, küsimus on ainult Vene poole poliitilises tahtes. Te teate, et Eesti välispoliitiliste eesmärkide saavutamist ei ole puuduv piirileping takistanud. Samas on iga piirileping mõlema poole suveräänsuse atribuut ning tagatis. Allkirjad piirilepingul on parim asendus pikkadele kõnedele ning retoorilistele avaldustele selles valdkonnas.

Valitsuse pikaajaliseks eesmärgiks jääb kahepoolsete suhete edasine korrastamine meie naabri - Venemaaga - nii poliitilisel kui õiguslikul tasandil.

Austatud härra esimees, lugupeetavad Riigikogu liikmed, lõpetuseks tahaksin väljendada veendumust, et Eesti rahvusvaheline seis on viimase viie-kuue aasta jooksul tunduvalt paranenud. Maailm ja aeg, milles me elame, sisaldab väljakutseid ning ohte, kuid samas ka võimalusi iga riigi jaoks. Eesti ülesanne on optimaalselt kasutada meile viimaste aastate jooksul avanenud võimalusi. Eriti juhiksin ma tähelepanu NATO Washingtoni tippkohtumise järel tekkinud ainulaadsele võimalusele meie julgeoleku maksimaalseks tagamiseks. Lubage mul veelkord kinnitada, et Vabariigi Valitsus teeb kõik selleks, et seda meie jaoks elulist ülesannet täita. Nagu ka teisi tähtsaid välispoliitilisi sihte, millest eespool juttu oli.


Tänan teid tähelepanu eest.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.