Sa oled siin

Välisminister Ilves: "Homse Euroopa põhimõtted"

2. November 2001 - 0:00
Välisminister Toomas Hendrik Ilvese sõnavõtt 8. rahvusvahelisel konverentsil "Eesti ja Euroopa Liit" 2. novembril 2001 Tallinnas Rahvusraamatukogus


Lugupeetud juhataja,
Ekstsellentsid,
Daamid ja härrad,

Alustuseks tahan veel kord väljendada heameelt selle üle, et Eesti parlamendi eestvõttel on Euroopa küsimuste arutelu saanud kindla koha tugeva traditsiooniga rahvusvahelise konverentsi näol. Kui vaadata, kes istuvad täna selles saalis, siis on selge, et Eestis oleks raske leida veel sobivamat foorumit Euroopa Liidu ja eriti Euroopa tulevikuga seotud teemade käsitlemiseks.

Tahan täna rääkida homse Euroopa alustest. Need on samad alused, mille varal Euroopa Liit on kasvanud möödunud 50 aasta vältel. Pole mõeldav, et Euroopa Liit ka pärast uute liikmete liitumist muutuks millekski muuks, sest Eesti ja teised kandidaadid soovivad ju ikkagi ühineda sellise liiduga, nagu see täna on.

Selle nimel me oleme teinud sihikindlalt väga rasket ja mahukat seadusandlikku tööd, luues loetud aastatega sellise õigusriigi, majanduse ning ühiskonna, milleks Euroopa kümnete aastatega on arenenud. Vaadates seda sihikindlust, rõhutades nii sihti ehk Euroopa Liitu kui kindlust ehk kollektiivselt tunnetatud vajadust demokraatliku lääneliku ühiskonna järele, tundub seda arusaamatum mõnikord kostuv kahtlus, nagu tooksid uued liikmesriigid kaasa Euroopa Liidu desintegratsiooni.

Ma julgen isegi väita, et vastupidi: sellised riigid nagu Eesti oma ajaloolise kogemusega tunnetavad täiesti selgelt, mis väärtus on neil alustel, millele viiskümmend aastat tagasi Euroopat ühendama hakati. Euroopa Liidu põhiväärtused ehk rahu, stabiilsuse ja heaolu loomine kogu Euroopas on need, millest me nii kibedalt aastakümneid kõrval olime. Aga just need põhiväärtused on need, mistõttu Euroopa Liit on Eestile ajalooline ja unikaalne võimalus oma riigi ja rahva tuleviku kindlustamiseks.

On otse loomulik, et me soovime selle meie kõigi ühise tuleviku kujundamise suhtes ka oma sõna öelda, oma arvamust kujundada. On ka sama loomulik, et Euroopa tulevikuarutelu üks peaprobleeme on kodaniku ja Euroopa Liidu suhe, selle suhte demokraatlik alus ning Euroopa institutsioonide demokraatlik legitimiteet. Ning selle arutelu aluseks saavad ja peavad olema Euroopa Liidu alused, Euroopa põhiväärtused, ainult siis on võimalik jõuda lahendusteni, mis lähtuvad kodanikust.

Kui kaalume seda, millistel põhimõtetel Euroopa tulevikus toimib, siis ei ole põhiline probleem, millega silmitsi seisame, mitte see, kas edasiminek toimub süvitsi või laiuti. Ma olen kaugel sellest, et asetada kahtluse alla integratsiooni sisu või eesmärke. Euroopa Liit on oma tegevuses olnud edukas. Süvenev integratsioon on oma elujõulisust ja otstarbekust tõestanud. Ega muidu seisaks liitumisjärjes nii arvukalt kandidaate.

Põhiküsimus on Euroopa Liidu õiguspärasus versus tõhus otsuste tegemine, ning seda väga erineva suuruse ja majandusliku võimuga liikmesriikide seas. Kuidas teeme otsuseid, mis on kodanikele vastuvõetavad ja läbinähtavad? Kuidas me teeme seda nii, et liitu kuuluvad erineva suurusega, erinevat keelt kõnelevad, erineva ajalooga ja rahvusliku kultuuritaustaga liikmesriigid tunneksid, et nende huvidega on arvestatud?

Üks põhimõte, millele tahan tähelepanu pöörata, on psühholoogilise ja kultuurilise eelarvamuslikkuse ületamine, eriti uute liikmete suhtes. Olen juba varem öelnud, et kõhklused erinevate traditsioonide, huvide, väärtushinnangute suhtes, mida laienemise järel kardetakse uute liikmete poolt kaasa toodavat, võivad tekitada probleeme. Liitumisläbirääkimised ongi seda näidanud.

Aga ma pean vajalikuks hoolt kanda selle eest, et juba praegu, EL laienemise ja tulevikku puudutavate otsuste lävel, suhtutaks võrdse tähelepanuga nii vanade kui uute liikmesriikide poolt esitatud arvamustesse EL tuleviku kohta. Tulevastel uutel liikmesriikidel on oma hiljutiste ulatuslike reformiprotsesside tagajärjel kogunenud nii rikkalik uuenemiskogemus, et sellest on võimalik leida kasulikku ka kogu EL jaoks.

Võin siin näiteks tuua kasvõi Eesti kogemuse riigi ja omavalitsuste otsustusprotsesside lähendamisest kodanikele kaasaegsete infotehnoloogiliste vahenditega. E-valitsuse ja e-demokraatia rakendamine võib olla üks viise, kuidas Euroopa Liitu oma kodanikele lähemale tuua ja mõistetavamaks muuta.

Teine oluline põhimõte EL õiguspärasuse aspektist on suurte ja väikeste liikmesriikide “erikaalu” arvestamine ehk nende huvide tasakaalustatus.

Euroopa Liit koondab endas väga erineva suurusega riike. Tihe integratsioon tingib vältimatu vajaduse tasakaalustada suurte ja väikeste liikmesriikide, aga ka nende kodanike erinevaid huvisid Liidu otsustusprotsessis. Seni on EL oma ülesehituses kiiduväärsel kombel suutnud väikeriikide huvide tagamist arvesse võtta. Kui üldse on maailmas organisatsioone, kes suudavad tasakaalustada suurte riikide seaduspäraseid huvisid ja väikeste riikide õigustatud kartusi suurte domineerimise suhtes, siis on selleks organisatsiooniks just Euroopa Liit. Aga demokraatliku õiguspärasuse huvides peame EL tuleviku kujundamisel edasi liikuma. Tuleb kaaluda võimalusi Euroopa parlamendi tugevdamiseks ning rahvusparlamentide rolli selgemaks muutmiseks. Ja ma olen kindel, et selleks on võimalik leida variante, mis rahuldavad nii suuri kui väikesi liikmesriike.

Olen tuleviku Euroopa Liidu ülesehituse küsimusi pikemalt käsitlenud juba oma loengus, mille pidasin Humboldti ülikoolis selle aasta veebruaris. Eesti keeles on see ilmunud ajakirjas “Akadeemia”, kui kellelegi peaks huvi pakkuma. Käsitlesin tookord föderatiivsete lahenduste võimalikkust, vajadust kaaluda EL konstitutsiooni loomist. Aga ka seda, kuidas maandada vastuolusid uute ja vanade ning suurte ja väikeste liikmesriikide vahel. Seisan ka täna tookord välja öeldud seisukohtade taga, kuid samas annan endale aru, et hoogu võttev tulevikudebatt toob üha uusi loovaid ja realistlikke lähenemisi.

Tulevikudebati avatud faasile on kavandatud järgnema nn. struktureeritud etapp Konvendi näol. Terviklike nägemuste loomiseks ja toimivate lahenduste leidmiseks on vajalik kõigi EL tulevaste liikmete võrdne osalus. Ainult see võimaldab ühtlasi võrdse vastutuse võtmist tuleviku ees.

Ma siiralt loodan, et Euroopa tulevikuküsimuste arutamine liikmes- ja kandidaatriikide ühise Konvendi raames saab Laekeni tippkohtumisel selge raamistiku. Loen väga oluliseks seda, mil määral kandidaatriikide hääl Konvendi aruteludes kõlama jääb. Seda väga lihtsal põhjusel. Kui Euroopa Liidu laienemisläbirääkimised edenevad nii nagu kavandatud, ja mul pole põhjust kahelda selles, et see nii läheb, siis osalevad läbirääkimised lõpetanud ka 2004.a. valitsustevahelisel konverentsil. Ning selle tulemused peavad ratifitseerima ka värskelt liitunud EL liikmed.

Tean, et järgmine esineja pühendub oma sõnavõtus sellele, millist Euroopat me soovime. Pean sellist järjestust loogiliseks kogu tulevikuarutelu jaoks. See tähendab, et kõigepealt hoolitseme Euroopa Liidu demokraatliku ülesehituse põhimõtete eest ja seejärel vaeme, milliseid lootusi ja ootusi saame Euroopa Liiduga seostada. Ja kuidas vastame ühiselt muutuva maailma uutele väljakutsetele.

Tänan teid tähelepanu eest.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.