Sa oled siin

Välisminister Eva-Maria Liimetsa sõnavõtt 16.11. naised, rahu ja julgeolek konverentsil

16. November 2021 - 17:36

Daamid ja härrad, head kolleegid!

Suur rõõm on täna koos teiega arutleda selle üle,, kuidas saavutada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 eesmärke Eestis ja maailmas. Olles diplomaadina kümmekond aastat tagasi välisministeeriumis isiklikult naiste, rahu ja julgeoleku valdkonnaga tegelenud, sealhulgas olnud üks Eesti esimese valdkondliku tegevuskava koostajatest, on see teema mulle eriti oluline.
Oleks meeldiv jätkata isiklike mälestustega, kuid kahjuks on olukord soolise võrdõiguslikkuse ning naiste, rahu ja julgeoleku valdkonnas kõike muud kui väga hea.

Maailm tähistab tänavu 21 aasta möödumist resolutsiooni 1325 vastuvõtmisest. Resolutsioonis seati teatavasti eesmärk, et rahvusvaheline üldsus peab läbivalt arvestama sooperspektiiviga konfliktide ennetamisel, lahendamisel ja rahutagamisel ning tegelema ka konfliktidega seotud seksuaalvägivalla ennetamisega. Neid eesmärke on ÜRO Julgeolekunõukogu kinnistanud veel 9 jätkuresolutsiooniga. 98 riiki üle ilma ja mitmed regionaalsed organisatsioonid on kinnitanud oma toetust, võttes vastu oma tegevuskavad naiste, rahu ja julgeolekuga seotud tegevuste edendamiseks. Nende seas ka Eesri. Sellest kõigest hoolimata tõdeb ÜRO peasekretär Guterres oma viimases selle valdkonna aruandes, et edenemise asemel on maailm resolutsiooni 1325 eesmärkide täitmisel pigem vähikäiku tegemas.

Toon mõned näited keerulisematest konflikti piirkondadest, riikidest kus sisemised pinged on saanud ohuks r/v julgeolekule.

Näeme seda otseselt Afganistanis, kus on ära pühitud pea kahe kümnendi jooksul üles ehitatud edusammud naiste ja tüdrukute hariduse ning ühiskondlikus elus osalemise võimaluste ja õiguste vallas.

Näeme seda Etioopias, kust loeme väga häirivaid raporteid laiaulatusliku seksuaal- ja soopõhise vägivalla kasutamisest sõjarelvana Tigray konfliktis.
Näeme seda Valgevenes ja Myanmaris, kus oma õiguste eest seisvaid naisi on rünnatud, piinatud ja vangistatud.

Konkreetsetele masendavatele näidetele erinevatest riikidest lisandub üleilmset tervisekriisi saatev nn varipandeemia. COVID-19 tingimustes on paljudes riikides suurenenud perevägivald. Samuti on pandeemia veelgi suurendanud konfliktidest mõjutatud naiste ja tüdrukute haavatavust ning raskendanud neile vajalike sotsiaal-majanduslike teenuste kättesaadavust.

Vaid mõned nädalad tagasi arutasid maailma liidrid Šotimaal, kuidas vähendada ja leevendada kliimamuutuste negatiivseid mõjusid. Kuigi me Eestis seda veel omal nahal tunnetada ei pruugi, on kliimakriis mõningates maailma piirkondades, näiteks Sahelis, juba vägagi tuntavalt kohal. Kliimamuutused sunnivad inimesi oma kodudest lahkuma ja võimendavad olemasolevaid pingeid ühiskondades, mis kõik loob soodsa pinnase konfliktide tekkimiseks. Seetõttu pöörab kliimamuutuste ja julgeoleku seostele järjest enam tähelepanu ka ÜRO Julgeolekunõukogu.

Resolutsiooni 1325 kontekstis peame aga tõdema, et paljudes piirkondades on just naised need, kelle kanda jääb ebaproportsionaalselt suur osa kliimamuutuste negatiivsest mõjust. Olgu see siis suurenenud seksuaalvägivalla oht või raskused oma pere varustamisel toidu, vee ja muu eluks vajalikuga. Pöörame ka Eesti poolt tähelepanu kliimamuutuse erinevale mõjule naistele ja meestele. Sealhulgas võimalikele negatiivsetele mõjudele võrdõiguslikkusele. Koos Bangladeshi, Tansaania ja Šotimaa juhtidega oli peaminister Kallas Glasgow’ naisliidrite soolise võrdõiguslikkuse ja kliimamuutuste avalduse esimeste allkirjastajate hulgas. Täiendavaid toetusavaldusi võib sellele teha kuni märtsini, mil toimub ÜRO naiste staatuse komisjoni 66. istungjärk, mis on seekord samuti pühendatud kliimamuutuste mõjule naiste ja meeste ebavõrdsuse suurendamisel.

Kõigi kirjeldatud murekohtade valguses peab küsima, mida saab Eesti omalt poolt teha naiste, rahu ja julgeoleku valdkonna eesmärkide täitmiseks?

Esmalt, hea meel on tõdeda, et selle aasta kevadel kiitis Vabariigi Valitsus heaks järjekorras juba kolmanda Eesti naiste, rahu ja julgeoleku riikliku tegevuskava. Naiste, rahu ja julgeoleku riikliku tegevuskava koostamisel ja elluviimisel on välisministeeriumi kanda olnud koordineeriv roll. Olen väga tänulik kõigile neile riigiametnikele ning kodanikuühiskonna ja akadeemilise maailma esindajatele, kes on meile tegevuskava koostamisel nõu ja jõuga abiks olnud. Selleks, et saaksime oma töös olla veelgi paremad, oleme resolutsiooni 1325 Eestis rakendamise kohta tellinud ka eraldi analüüsi Tallinna Ülikoolilt. Ootan aasta lõpuks valmivat raportit suure huviga.

Teiseks, on naised, rahu ja julgeolek põhjalikult kajastatud Eesti esimeses inimõigusdiplomaatia tegevuskavas. Seega me pöörame sellele küsimusele süsteemselt tähelepanu.

Kolmandaks ja omal moel ka kõige oluisemaks on järgmine tegevus, sest see on praktiline mitte sõnaline. Välisministeeriumi üks kõige praktilisemaid tööriistu naiste võimestamisel konfliktipiirkondades ja konfliktidest taastuvates regioonides on arengukoostöö- ja humanitaarabiprojektid. Soolise võrdõiguslikkuse küsimused, sealhulgas naiste ja tüdrukute haridus, naiste osaluse toetamine riikide ühiskonna- ja majanduselus kaasarääkimisel, samuti seksuaalvägivalla ennetamine, kannatanute toetamine ja ka juba toimunud kuritegude eest vastutusele võtmine, on olnud Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi üks horisontaalseid prioriteete läbi aastate. Kõigis nimetatud valdkondades on meil konkreetsed kahe- või mitmepoolsed arengukoostöö tegevused maailma erinevates nurkades.

Kahel viimasel aastal on meie suure tähelepanu all aga loomulikult olnud ka töö ÜRO Julgeolekunõukogus. Eesti on selle maailma ühe kõige olulisema multilateraalse otsustusareeni ja kriisidiplomaatia keskuse liige esimest korda ajaloos. Oleme julgeolekunõukogu valitud liikmena palju pingutanud selle nimel, et hoolega silmas pidada inimõiguste mõõdet mitmesugustes nõukogu aruteludes.
Oleme koos samameelsete riikidega seisnud edukalt vastu katsetele lahjendada inimõiguste ning ka naiste, rahu ja julgeoleku vallas varem kokku lepitud otsuseid ja eesmärke. Juunis, mil olime julgeolekunõukogu eesistuja, seadsime eraldi eesmärgiks tuua nõukogu kohtumistele võimalikult palju kodanikuühiskonna esindajaid, eeskätt naisi. Mul on hea meel, et niimoodi saime anda hääle mitmetele rohujuuretasandi naisühendustele. Nad pakuvad julgeolekunõukogu aruteludes asendamatut vaatenurka ning nende otsekohesed esinemised toetuvad vahetutele teadmistele ja kogemustele. Just rohujuuretasandi naissoost inimõiguste kaitsjad ja aktivistid on maailma eri paigus oma tegevuse tõttu olnud viimastel aastatel suure surve all – nende vastu kasutatakse vägivalda, ähvardusi ja sunnimeetmeid.

Nende toetamisega tegeleb ÜRO naiste õiguste agentuuri UN Women kureeritav naiste rahu- ja humanitaarfond, kuhu Eesti andis eelmisel aastal esimest korda rahalise panuse. Jätkame fondiga koostööd kindlasti ka järgnevatel aastatel.
Seoses UN Womeniga lisan, et Eesti hindab väga koostööd selle ÜRO peamise naiste õiguste ning soolise võrdõiguslikkuse eest vastutava institutsiooniga. Eestil oli au olla UN Womeni loomise juures, meie suursaadik Tiina Intelamann koos oma Mehhiko kolleegiga vahendas neid läbirääkimisi ning meil on hea meel, et UN Women on endiselt aktiivne ning pühendunud soolise võrdõiguslikkuse eest seisja maailmas.

Eesti toetab UN Womeni algatatud programmi Generation Equality ning Eesti on selle raames andnud ka konkreetseid lubadusi. Üks teemasid, millega oleme algatuses Generation Equality aktiivsemalt kaasa löönud, on just naiste, rahu ja julgeoleku ning humanitaartegevuste valdkond.

Mul on hea meel, et UN Womeni esindaja on täna meiega ning tutvustab nende tegevust naiste, rahu ja julgeoleku küsimuses lähemalt.

Head sõbrad

Kui praegune valitsus ametisse nimetati, leidis selle sooline tasakaal palju rahvusvahelist tähelepanu. Pidin välisajakirjanikele antud intervjuudes sageli vastama küsimusele, kuidas on Eestis olnud võimalik saavutada olukord, kus sel ajal olid nii president, peaminister kui ka välisminister naised. Mida me teeme teistest riikidest paremini?

Usun, et peame seda tehtut hoidma, teineteist toetama ning hoolitsema, et uued põlvkonnad elaksid üha rohkem soolistest stereotüüpidest rikkumata ühiskonnas.
Soovin tänada Eesti NATO ühingut, kelle eestvedamisel on läbi aastate Eestis korraldatud naiste, rahu ja julgeoleku valdkonna konverentse ja seminare, nii ka tänane.

Olen teile teie pikaajalise pühendunud töö eest väga tänulik. Tänan ka Kanada, Rootsi, Läti, Leedu ja UN Womeni kolleege, kõiki osalejaid ja kaasa mõtlejaid, kes on tänasel konverentsil jaganud oma kogemusi ja tähelepanekuid.

Soovin teile huvitavat pärastlõunast arutelu!

Aitäh.

Veel uudiseid samal teemal

29.11.2021|Välisministeerium

Eesti korraldab ÜRO Julgeolekunõukogus istungi Süüria jõhkrate kuritegude toimepanijate vastutusele võtmise teemal

Täna, 29. novembril toimub Eesti eestvedamisel ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumine, mis keskendub Süürias kestvale karistamatuse olukorrale, kus pannakse toime jõhkraid kuritegusid, sealhulgas sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid kuritegusid. Istungit juhatab Eesti suursaadik ÜRO juures Sven Jürgenson.

23.11.2021|Välisministeerium

Välisminister Eva-Maria Liimets kohtus Berliinis Saksamaa välisministri Heiko Maasiga

Välisminister Eva-Maria Liimets kohtus täna, 23. novembril Berliinis Saksamaa välisministri Heiko Maasiga, et arutada Valgevenega seotud rände ja hübriidrünnaku teemasid, Venemaa tegevust Ukraina piiril, Euroopa Liidu strateegilist kompassi ja muid Euroopa julgeoleku teemasid. Kõneldi ka kerksusest ning Euroopa Liidu ja Hiina suhetest.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.