Sa oled siin

Välisministeeriumi asekantsleri Mart Laanemäe sõnavõtt Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu 5. ühisistungil

29. Aprill 2005 - 19:14
29. aprill 2005, Pärnu


"Demokraatia ja kodanikuühiskonna tugevdamine Eesti arengukoostöö ja piiriülese koostöö raames"

Lugupeetud eesistuja,
Ekstsellentsid,
Daamid ja härrad!

Mul on suur rõõm teid kõiki siin kevadises Pärnus tervitada! Tahaksin loota, et selle kohtumise toimumine Eestis on järjekordne edasiviiv samm Balti- ja Põhjamaade mitmekülgses koostöös.

Ajalugu on eestlastele õpetanud, et praktiline koostöö naaberriikidega on meie majandusliku käekäigu ja rahvusliku julgeoleku huvides enesestmõistetav. Nüüdse Euroopa Liidu piiririigina tunnetab Eesti eriti selgelt sotsiaalse ja majandusliku heaolu ning stabiilsuse vööndi loomise ja selle tugevdamise vajadust liidu välispiiride vahetus läheduses. On ütlematagi selge, et Euroopa julgeolek ja jõukus sõltub muuhulgas Euroopa Liitu vahetult ümbritsevate riikide stabiilsusest. Liidu idapiiril aitab kogu piirkonna julgeolekut ja jõukust tagada Venemaa, Ukraina, Valgevene, Moldova ja Lõuna-Kaukaasia riikide demokraatliku ühiskonna, toimiva turumajanduse ja elujõulise kodanikuühiskonna arengu toetamine.

Eesti on peale taasiseseisvumist saavutanud märkimisväärset edu nii sotsiaalses, poliitilises kui ka majandussfääris. Oleme olnud edukad ning pälvinud rahvusvahelist tunnustust eelkõige meie majandusreformide, infotehnoloogia kasutuselevõtu, rahvusvahelistesse organisatsioonidesse integreerumise ja üldise demokraatliku ühiskonnakorralduse arendamisega ning just need valdkonnad pakuvad kasulikke teadmisi teistele praegusel hetkel sarnaseid reforme läbi viivatele riikidele.

Jõudumööda on Eesti üritanud oma kogemusi piiriülese koostöö ja arengukoostöö kaudu ka edasi anda. Piiriüleses koostöös on olulisteks koostööpartneriteks Soome, Läti ja Venemaa, arengukoostöö sihtriikide ring on tunduvalt laiem. Positiivne kogemus, mis saadud Eesti poolt korraldatud projektides osalemisest, on levinud kiiresti ning meie poole pöördujate hulk ning teemade ring on kasvanud. Meie partnerid on kõrgelt hinnanud Eesti neutraalset lähenemist ja avatud suhtumist projektide elluviimisel. Hea üksteisemõistmise tekkimisele on kindlasti kaasa aidanud asjaolu, et Eesti on tuttav abi saaja rolliga ja seetõttu suudame paremini mõista oma partnerite olukorda.
Vastutajatest: piiriülese koostööga tegeleb Eestis Siseministeerium, arengukoostööga Välisministeerium.

Üks iseloomulik joon Eesti tegevustes, millele tahaksin tähelepanu pöörata, on võimaluse korral koostööpartnerite toomine Eestisse, olgu siis tegu koolituse või konverentsi korraldamisega. Oleme seisukohal, et oma silm on kuningas – külastades Eestit on neil olemas otsene võrdlusmoment ja võimalus näha õpitavat ka praktiliselt toimimas.

Arengukoostöös on Eesti keskendunud Ida- ja Kagu-Euroopa ning Lõuna-Kaukaasia riikidele. Suurimad jõupingutused on seni olnud suunatud eelkõige Ukrainale ja Gruusiale. Ukraina on oma eurointegratsioonipüüdlusi deklareerinud, kuid seisab oluliste sise- ja välispoliitiliste valikute ees. Tihedam koostöö Ukrainaga sõltub reaalsete reformide läbiviimisest riigis, millele Eesti Euroopa Liidu liikmena avaldab igakülgset toetust.

Gruusia puhul võime rõõmuga tõdeda, et riik on avaldanud selget soovi uueneda ning seda poliitilist tahet tuleb igati toetada. Eelmise aasta sügisel Eestit külastades oli Gruusia presidendil Mihhail Saakašvilil kaks selget ja olulist sõnumit. Esiteks, Gruusia soovib asuda demokraatlikule euroopalike väärtuste teele. Teiseks, Gruusia peab oma eeskujuks just Eesti saavutatut. Aktiivsem Gruusia toetamine annab reaalse võimaluse aidata kaasa kogu regiooni arengule ja stabiliseerumisele. Vaatamata tagasihoidlikele vahenditele toimusid näiteks eelmisel aastal Gruusia ametnike koolitus infoühiskonna arendamise alal ja koolitused keskkonna, Euroopa Liidu integratsiooni ning maksu- ja rahanduspoliitika valdkondades. Samuti on märkimisväärne Eesti ja Gruusia kaitseministeeriumide vaheline koostöö ja abi.
Mõne sõnaga ka Moldovast ja Valgevenest. Koostöö Eesti ja Moldova vahel on tihenenud ja loodetavasti tiheneb ka edaspidi. Eriti hea on märkida, et valitsusväliste organisatsioonide roll selles on tuntav. Muret valmistab olukord Valgevenes, kuid sarnaselt teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele ei toeta Eesti siiski Valgevene isoleerimist. Suhtlemisel Valgevenega tuleks kasutada pragmaatilist ja valikulist lähenemist nii tegevusvaldkondade osas kui ka kontaktide tasemel, seades mõõdupuuks demokraatia, inimõiguste ja –vabaduste edenemise. Siinkohal tahaksin tervitada Avatud Eesti Fondi algatust tihendamaks suhteid Eesti ja Valgevene kodanikuühenduste vahel.

Head kuulajad!

Koostööd on võimalik teha erinevatel tasanditel. Me võime leida mitmeid häid näiteid partnerlusest ministeeriumide, kohalike omavalitsuste ja ettevõtlussektori esindajate vahel, kuid kindlasti ei saa mainimata jätta kodanikuühendusi. Kodanikuühenduste roll piiriüleses ja arengukoostöös on äärmiselt oluline, seda eriti partnerriigi kodanikuühenduste toetamisel. Kolmanda sektori esindajatel on reeglina riigiasutusest tunduvalt lihtsam saavutada toimivat koostöösuhet partnerriigi mittetulundusühingutega. Samal ajal on kodanikuühendused edukad ja efektiivsed ka näiteks riigiametnike koolituste korraldamisel. Eesti riigi jaoks on kodanikeühendused tähtsaks partneriks nii poliitikate kujundamisel, konkreetsete projektide väljatöötamisel ja elluviimisel kui ka temaatika laiemal tutvustamisel Eesti elanikkonnale. Arengukoostöö valdkonnast huvituvate mittetulundusühingute koondamiseks on loodud ka eraldi võrgustik – Arengukoostöö Ümarlaud.
Loodame, et Euroopa Liidu Naabruspoliitika (ja selle rahastamisinstrument) suurendab veelgi võimalusi kodanikuühenduste aktiivseks kaasamiseks piiriülesesse ja arengukoostöösse.

Tooksin koostööst kodanikuühendustega demokraatia ja tsiviilühiskonna arendamisel konkreetsete näidetena ka mõned projektid. Eelmise aasta sügisel viis Eesti Looduskaitse Selts läbi projekti “Gruusia Keskkonnaministeeriumi institutsionaalne nõustamine ja kodanikuühenduste tugevdamine keskkonnakaitses”, mille raames koolitati Eestis Gruusia riigiametnikke ja kolmanda sektori esindajaid. Eestimaa Looduse Fond on juba mitu aastat Venemaal Murmanskis toetanud koolasaame, aastal 2004 viidi läbi projekt "Koolasaami organisatsioonide suutlikkuse arendamine". Eesti Välisministeerium toetab Moldovas koostöös Suurbritannia sealse saatkonnaga Moldova Välisministeeriumi Euroopa integratsiooni osakonna loomist. Eesti Päästeamet aitab Armeenias arendada kodanikukaitse võimekust ja mitmed Ukraina riigiametnikud on käinud Eesti ministeeriumides tutvumas meie reformikogemusega. Eesti Naiskoolituse Keskus tutvustas hiljuti Gruusia mittetulundusühingutele, ministeeriumide jt riigiasutuste ametnikele ja parlamendiliikmetele Eesti reformikogemust ettevõtluse arendamise, tööhõivemeetmete rakendamise, kutsekvalifikatsioonisüsteemi põhimõtete, samuti kodanikualgatuse ja osalusdemokraatia edendamise osas.

Meie kogemus võib osutuda eriti väärtuslikuks info- ja sidetehnoloogiasektoris, aga ka e-valitsemise valdkonnas. Eesti on nendes valdkondades olnud suhteliselt edukas uute tehnoloogiate tarvituselevõtmisel ja suurte muutuste läbiviimisel. Just selliste kogemuste jagamiseks 2002 aastal loodud sihtasutus e-Riigi Akadeemia on praeguseks koolitanud ligi 300 ametnikku või kolmanda sektori esindajat 26. erinevast riigist.
Eestist leiab ka kodanikuühendusi, mis on ühtviisi edukad nii piiriüleses kui arengukoostöös. Peipsi Koostöö Keskuse tegevuse eesmärk on Peipsi järve piirkonna jätkusuutliku arengu ja piiriülese koostöö toetamine keskkonnakaitse ja kodanikuühenduste tugevdamise kaudu ja selles valdkonnas on nad läbi viinud mitmeid tulemuslikke projekte. Samal ajal on nad aktiivselt tegutsenud ka Kõrgõstani ja Kasahstani piiril, edendades kohapeal ühisveekogude haldamise häid tavasid.

Loodan, et toodud näited tekitasid mitmeid huvitavaid ideid ja et tihe koostöö Balti riikide ja Põhjamaade vahel aitab meil tulevikus leida uusi võimalusi demokraatia edasiseks arendamiseks ja kodanikuühiskonna tugevdamiseks lähiregioonis.

Tänan tähelepanu eest!

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.