Sa oled siin

Välisministeeriumi asekantsleri Alar Streimanni intervjuu Raadiole Vaba Euroopa

6. Aprill 2000 - 15:39
Raadio Vaba Euroopa 06.04.2000


Eesti delegatsiooni tegevjuht liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga Alar Streimann andis ülevaate 6. aprillil Brüsselis toimunud läbirääkimistest, kus Eestiga suleti esialgselt neli peatükki: äriühinguõigus, kalandus, ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning välismajandussuhted.

Streimanni sõnul jäeti kalanduse peatükis esialgu kõrvale pärast liitumist Eestile osaks saavate kvootide kokkulepe ehk sisuliselt püügimahtude fikseerimine, mille juurde tullakse tagasi läbirääkimiste lõpus. Kalanduse peatükis lepiti aga kokku ülejäänud teemades nagu kalanduslepingud ja -uuringud, kuidas korrastatakse kalandusturgu ning kuidas rakendatakse ühtset kalanduspoliitikat Eestis.

Küsimus: mida tähendab peatükkide ajutine sulgemine?

Streimann: Tegemist on sellega, et mõne teema osas on saavutatud ajutine kokkulepe. Kui kumbki pool tunneb, et asjaolud on muutunud, mõni probleem pole lahendatud või on tekkinud uued nüansid, mida varem ei olnud teada, siis on mõlemal poolel õigus tulla tagasi ja vaadata uuesti seda teemat. See õigus on alati mõlemal poolel olemas. Kui räägime peatükkide ajutisest sulgemisest, siis peame alati silmas, et seniks kuni ei ole alla kirjutatud liitumislepingule, on võimalik kõiki teemasid üles tõsta.

Küsimus: kuidas on Eesti olukord võrreldes ülejäänud viie riigiga nn Luksemburgi grupis?

Streimann: Seda on hetkel raske öelda, enne kui nende läbirääkimised pole täna lõppenud. Küll aga ma arvan, et oleme jõudnud läbirääkimistel sellisesse faasi, kus tulevad esile erinevad probleemid, mis riikidel on erinevates peatükkides. Näiteks on ju üldteada, et kalandus on meie seisukohast olnud keeruline peatükk, kui mõnel teisel on see ammu olnud suletud. Ilmselt hakkab järjest rohkem töötama riikide eristumise põhimõte. Kui suures ulatuses, seda ma ei oska veel prognoosida.

Küsimus: Poola peaminister ütles täna Brüsselis, et Poola soovib lõpetada läbirääkimised järgmise aasta keskpaigaks. Millal on Eesti valmis läbirääkimised lõpetama?

Streimann: See on väga keeruline küsimus. Me ole põhimõtteliselt seisukohal, et järgmise aasta lõpuks on võimalik kõnelused lõpetada. Me teame, et see sõltub mitte ainult meist, vaid väga paljudest tingimustest - nii Eesti-sisestest kui Eesti-välistest, eelkõige Euroopa Liidust endast - , aga see on täiesti realistlik. Euroopa Liidu seisukoht on olnud, et kõnelused võiksid lõppeda aastal 2002, mis pole ju väga kaugel. Ma ei ole väga optimistlik, et meil õnnestuks lõplikud kokkulepped sõlmida järgmisel suvel. Seda tähtaega võiks tõlgendada selliselt, et Portugalile järgneval Prantsusmaa eesistumisel aasta lõpus ja Rootsi eesistumisel järgmise aasta alguses tuleb saavutada oluline murrang järelejäänud peatükkide osas. See on reaalne aga võibolla see ka ei teostu.

Küsimus: millised on järelejäänud peatükkidest kõige raskemad?

Streimann: Seda küsimust tuleb vaadata kahelt poolt, mis on olulised Eesti ja mis Euroopa Liidu seisukohalt. Meie seisukohalt on kindlasti olulised põllumajanduse, energia ja maksude peatükk. Kahtlemata on põllumajandus oluline peatükk ka Euroopa Liidu seisukohalt, võimalik et ka isikute vaba liikumine ja mõned muud teemad. Need on peatükid, kus seisavad ees ilmselt päris rasked kõnelused.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.