Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse ettekanne Riigikogus välispoliitika arutelul

12. Veebruar 2019 - 10:45

Vabariigi Valitsuse ettekanne Riigikogus välispoliitika arutelul
Välisminister Sven Mikser


Austatud istungi juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed, head külalised!

Lubage mul alustada vaatega ajalukku. Tähistades 100 aasta möödumist Eesti Vabariigi sünnist, pidasime läinud aastal ka Välisministeeriumi sajandat sünnipäeva. Läbi meie riigi ajaloo on just välisteenistus olnud meie katkematu riikliku järjepidevuse kandja.

„Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“  kandis rahvaste enesemääramisõiguse ideed.  Mõned nädalad enne Eesti iseseisvuse väljakuulutamist pidas USA president Woodrow Wilson kõne Kongressile, milles esitas plaani rahu saavutamiseks Euroopas. Wilson tõstis rahvusvaheliste suhete keskmesse liberaalsed väärtused – vabakaubanduse, demokraatia, rahvaste õiguse valida ise oma tulevikku, suveräänsete riikide koostöö. Kõigi nende ideede jaoks ei olnud maailm toona veel valmis.

Eesti iseseisvus ei olnud wilsonistliku idealismi puhang. See oli kauase unistuse teostamine, milleks muutuv maailmakord andis võimaluse ja mis sai rahva sihikindla pingutusena teoks. Iseseisvus kinnistati võitluse  ja ohverdustega Vabadussõjas, mille lõpetanud Tartu rahuleping oli meie esimene käegakatsutav diplomaatiline saavutus.

Eesti ja teised iseseisvuse saavutanud väikeriigid lootsid, et ka suurriigid asuvad imperialistliku mõjusfääride poliitika asemel arendama reeglitepõhist rahvusvaheliste suhete süsteemi. Iseseisvuse esimesel aastakümnel püüdis meie diplomaatiline tegevus lõimida Eestit Euroopaga. Ent Euroopa suurriigid ei võtnud väikeriike rahvusvahelistes suhetes võrdväärsetena. Nii kaotasime Teise ilmasõja eel oma iseseisvuse ja järgnenud okupatsioonides ka suure osa oma rahvast.

Teise maailmasõja järel oli USA ja tema liitlaste eesmärgiks kaitsta Lääne vabadusi ja väärtusruumi Nõukogude Liidu ja rahvusvahelise kommunismi eest. Esiplaanile  seati demokraatia, õigusriik, isikuvabadused, turumajandus ja vabakaubandus. Nende väärtuste kaitsmiseks loodi  70 aastat tagasi NATO. Prantsusmaa välisminister Robert Schuman lisas Euroopa väärtuste arsenali ka solidaarsuse mõiste, millele on rajatud tänane Euroopa Liit.

Vabaduse ideaalid elasid meis läbi okupatsioonide ja tagasid koos lääneriikide Nõukogude okupatsiooni mittetunnustamise poliitikaga Eesti iseseisvuse kestmise ja järjepidevuse. Nagu Esimese ilmasõja järel, suutsime me ka külma sõja järgsetes muutustes avanenud võimaluste akent kasutada ja ehitada üles  demokraatliku ühiskonna, mis on muljetavaldavalt tugev.   

Eelmisel aastal teie ees kõneledes nentisin, et „viimastel aastatel on üheks kõige sügavamaks ja põhimõtteliseks väljakutseks demokraatlikele riikidele ja nende valitsustele tõusnud liberaalse demokraatia väärtuste vaidlustamine, seda nii üleilmselt, Euroopa Liidus kui ka meil Eestis“. Need Eestit taasiseseisvumisest saadik edukalt teeninud printsiibid on jätkuvalt surve all.

Austatud Riigikogu liikmed!

Tahaksin jagada teiega meie ees seisvaid väljakutseid ning otsida lahendusi, mis aitaksid kaitsta ja edendada reeglitel põhinevat maailmakorda ning teenida nii meie välispoliitika- ja julgeolekuhuve.

Juba juunis selgub, kas Eesti valitakse ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. ÜRO tõhusust on palju kritiseeritud, mõnikord õigusega, kuid see ei sea kuidagi kahtluse alla vajadust selle ainulaadse kaasava ülemaailmse organisatsiooni järele, kus kõik riigid saavad kokkulepitud reeglitele toetudes tekkivaid pingeid ja konflikte lahendada ning pürgida pikaajaliste arengueesmärkide poole. Eelkõige on ÜRO oluline just väikeriikidele, kelle jõud ei võistle kunagi suurriikide omaga, kuid kellel on rahvusvahelise kogukonna liikmetena kõigiti samaväärsed õigused.

Kui Eesti näeb reeglitepõhise maailmakorra murenemises, isolatsionismis ja poliitika jõupositsioonilt pealesurumises ohtu, siis peame koos teiste samameelsete riikidega püüdma neid suundumusi väärata või vähemalt neutraliseerida. See on võimalik ainult aktiivselt panustades ja osaledes.

On mitmeid teemasid, millele Eesti peab ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena eriliselt pühenduma:  rahvusvahelise õiguse kohaldamine küberruumis, konfliktide ennetamine vastupanuvõime parandamise kaudu, kliima- ja looduskeskkonnaga seotud küsimused, naiste ja laste õigused ja turvalisus ning kindlasti ka ÜRO Julgeolekunõukogu enda töömeetodite ajakohastamine.

Head kuulajad!

Järgnevalt räägin transatlantilistest suhetest. Atlandi-ülene julgeolekuallianss on endiselt tugev, samas oleme viimastel aastatel tajunud mitmes poliitikavaldkonnas  ebakõlasid, mis võivad mõjuda negatiivselt ka senisele üksmeelele välis- ja julgeolekupoliitikas. On ilmselge, et USA juhtroll NATO heidutuse ja kaitse tagamisel ning panus Euroopa julgeolekusse on jätkuvalt vajalikud. Samas peavad Euroopa liitlased võtma tõsiselt USA üleskutset  õiglasemaks koormajagamiseks. Oma julgeolekusse investeerimine on iga riigi kohustus, selle täitmine loob aluse usalduslikeks liitlassuheteks. Käesoleva aasta lõpuks jõuab „kahe protsendi klubi“ eeldatavasti üheksa liikmeni ja veel mitmed on tegemas konkreetseid plaane, kuidas eesmärgini jõuda. Eesti kaitsekulutused ületavad juba mitu aastat kahte protsenti meie SKT-st ja seetõttu keskendume oma aruteludes pigem sellele, kas ja millist lisapanust on vaja, et esmased võimelüngad likvideerida ja iseseisvat kaitsevõimet veelgi tõhusamalt arendada.

Varssavi 2017. aasta NATO tippkohtumise otsuste ellu rakendamine ja liitlaste suurendatud kohalolekus (EFP) osalevate riikide hulk meie regioonis näitavad tugevaid liitlassuhteid praktikas. Tippkohtumisel Brüsselis möödunud suvel keskendusime alliansi heidutushoiaku edasisele tugevdamisele parema sõjalise planeerimise ja siirmisvõime arendamise kaudu.

Viimastel aastatel oleme näinud olulisi arenguid Euroopa Liidu kaitsekoostöös ning koostöös Euroopa Liidu ja NATO vahel. Heaks näiteks mõlemapoolselt kasulikust koostööst on strateegiline kommunikatsioon, küber- ja hübriidohtudega seonduv ning sõjalise mobiilsuse arendamine.

On oluline, et Euroopa kaitsekoostöö arendamine täiendaks transatlantilisel sidemel põhinevat julgeolekulahendit, mitte ei püüaks seda asendada. Ka debatt Euroopa strateegilisest autonoomiast ei tohi muutuda tarbetuks ärritajaks transatlantilistes suhetes.

Meie kahepoolsed suhted Ameerika Ühendriikidega on väga head. Kaitse- ja julgeolekualase koostöö tihendamisel keskendume sõjalistele õppustele, kübervaldkonnale, energiajulgeolekule ja strateegilisele kommunikatsioonile. USA suurema sõjalise kohaloleku nimel nii Eestis kui ka Läänemere piirkonnas teeme koostööd Läti, Leedu ja Poolaga.

Globaalne ohupilt muutub üha komplekssemaks. Asümmeetrilised ohud ei tunnista riigipiire ja nende allikaid on raske tuvastada. Äärmuslased, terroriorganisatsioonid ning ka autokraatlikud režiimid tegutsevad üha jõulisemalt ja jultunumalt. Euroopa julgeolekule avaldab mõju ka ebaseaduslik ränne, mis tuleneb konfliktidest ja ebastabiilsusest Euroopa Liidu naabruses, aga ka majandus- ja kliimaprobleemidest.

Rahvusvaheline terrorism, lähtub sageli konfliktikolletest, kus kriisiennetus ei ole olnud edukas. Sel puhul tuleb konflikti algpõhjustega tegelemise kõrval panustada ka sõjalistesse operatsioonidesse terrorirühmituste füüsiliseks nõrgestamiseks. Riigikogu mandaat Iraagi vägede koolitamise jätkamiseks kehtib kuni 2019. aasta lõpuni. Möödunud aastast osaleb Eesti ka Malis Prantsusmaa juhitavas operatsioonis Barkhane, mille eesmärk on terrorismivastane võitlus Saheli piirkonnas.

Nüüd, mil globaalne koalitsioon on saavutamas ISISe üle territoriaalset võitu, tuleb enam tegeleda stabiilsuse loomisega, et ennetada uue vägivalla teket ja ekstremistlike ideede levikut. Seetõttu on Eesti lubanud 2018.–2019. aastal anda Süüria kriisi leevendamiseks humanitaarabi 1,3 miljonit eurot.

Austatud kuulajad!

Kui 15 aastat NATO liikmelisust on tugevdanud meie julgeolekut, siis 15 aastat Euroopa Liidu liikmelisust on oluliselt suurendanud meie jõukust, heaolu ja turvalisust. Organisatsioonina on Euroopa Liit ainulaadne selle poolest, kui sügavalt on selle reeglistik ja toimemehhanismid saanud osaks liikmesriikide igapäevaelust, kuid sellele lisaks on Euroopa ka ideede ja väärtuste kogum.

Täna on Liidu ühtsus ja alusväärtused löögi all – valedele tuginev populism ja madalatele instinktidele apelleerivad hirmud on tööriistaks Euroopa idee vastaste käes. Neid poliittehnoloogiaid on üritatud importida ka Eestisse, kus elanike toetus Euroopa Liidule on tavapäraselt olnud kõrge. Meile seatakse eeskujuks niinimetatud mitteliberaalset demokraatiat ehk sisuliselt demokraatia puudumist, Euroopa ühtsust vastandatakse rahvuslikule suveräänsusele, unustades, et väikeriikide mõjukus kasvab justnimelt koostöös. Kui me anname oma suveräänsuse ühishuvide teenistusse, siis just selleks, et tagada oma iseseisvuse ja suveräänsuse säilimine. Ühised otsused ja poliitikad Euroopa Liidus annavad võimenduse Eesti poliitikatele ja ka Eesti majanduse arengule.

Brexiti lõpplahendus ei ole täna veel selge, kuid Eesti jaoks jääb Suurbritannia oluliseks partneriks ka väljaspool Euroopa Liitu. Me soovime käimasoleva „lahutusprotsessi“ võimalikult väikeste kaotustega selja taha jätta, et keskenduda uue toimiva suhte loomisele majanduses ja kaubanduses, sise- ja välisjulgeolekus, noorte- ja üliõpilasvahetuses, digi- ja kübervaldkondades, teaduses töötame Koordineeritult ka selle nimel, et meie kodanikud ja ettevõtted ei peaks Brexiti tõttu kannatama.

Mõistagi on Brexit ka õppetund sellest, kui tihedalt Euroopa Liidu lõimed meid liidavad ja kui keeruline on nende lahti harutamine nii tehniliselt kui ka sisuliselt ja kui suur võiks meie jaoks olla Euroopa Liidu puudumise hind.

2019. aastal algavad arutelud Euroopa Liidu järgmise viie aasta prioriteetvaldkondade ja eesmärkide üle. On mitmeid valdkondi, kus kuulume liiderarvajate sekka –  digitaalsed lahendused, andmemajandus, küberturvalisus. Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta finantsraamistik peab neid prioriteete toetama, hoides ka traditsioonilisi prioriteete: ühtekuuluvuspoliitikat ning ühtset põllumajanduspoliitikat. Suurprojektidest on Eestile olulised Rail Baltic ja meie elektrivõrkude sünkroniseerimine Euroopa sagedusalaga.

Euroopa Liidu Idapartnerluse kümnendal aastapäeval väljendame toetust idapartnerite reformidele ja anname perspektiivi suhete edasiseks arendamiseks. Arengukoostöö on oluline tööriist ühise väärtusruumi edendamisel, mis aitab kaasa nii meie kui ka meie naabrite heaolu ja julgeoleku suurenemisele. Nii tugevdab Ukraina demokraatia ja õigusriigi arengu toetamine, hea valitsemistava juurutamine ning kodanikuühiskonna ja inimõiguste edendamine kogu Euroopa stabiilsust ja arengut.

Juba lähitulevikus peab Eesti suutma rohkem kaasa rääkida ka Euroopa Liidu lõunanaabruse teemadel. Ka arengukoostöös peame vaatama kaugemale horisondi taha ja keskenduma vähim arenenud riikidele. Oleme maailma mõttes juba aastaid jõukas ja väga edukas väikeriik ning nii peavad järgmine Riigikogu koosseis ja valitsus leidma viisi, kuidas jõuda arengukoostöö ja humanitaarabi osas lubatud 0,33 %-ni rahvakogutulust. Tuletan meelde, et täna on see suhtarv vaid 0,18 protsenti.

Austatud Riigikogu liikmed!

Eesti majanduslik edu sõltub suuresti välisturgudest. Avatud turumajanduse, Euroopa Liidu ühtse kaubanduspoliitika ning lepinguliselt reguleeritud väliskaubanduse kaudu oleme oma heaolu jõudsalt kasvatanud. 1. veebruaril jõustunud vabakaubandusleping ELi ja Jaapani vahel on väga hea näide sellest, et Euroopa koos suudab teha ära palju rohkem kui tema liikmesriigid eraldi. Paraku on ka väliskaubandussuhetes multilateraalne, reeglitel põhinev lähenemine osati asendumas piiratud mahus diilipõhise kaubanduse ja protektsionismiga. Euroopa ettevõtjad on silmitsi turule sisenemise piirangute, vältimatu tehnoloogiate üleandmise, internetivabaduse puudumisega, mis annab omakorda õigustuse seada protektsionistlikke tõkkeid USAs ja Euroopas. Euroopa Liit peab olema järjekindel vaba turu – oma ühe aluspõhimõtte – kaitsmisel. Eesti jätkab reeglitepõhise vabakaubanduse aktiivset edendamist, otsides lahendusi, mis aitaksid hoida Atlandi-üleseid kaubandussuhteid ning maandada Euroopa Liidu ja USA suhetes tekkinud pingeid.

Eesti ettevõtjate abistamine eksporditurgude leidmisel on meie välisteenistuse prioriteet. Oleme olnud edukad ning meie ekspordi maht on suurem kui kunagi varem, kuid edasi liikumiseks peame olema fokusseeritumad ja suutma oma eeliseid paremini ära kasutada. Teine oluline eesmärk on välisinvesteeringute toomine, keskendudes kapitalimahukatele „tarkadele“ valdkondadele, et suurendada Eesti toodete lisandväärtust.

Välismajandushuvid on meie esinduste võrgu laiendamisel oluliseks kriteeriumiks. Headeks näideteks on peatselt avatav suursaatkond Abu Dhabis, mis on väravaks Araabia poolsaarele, samuti uus peakonsulaat USA läänerannikul San Franciscos. Veelgi efektiivsemalt peame ekspordi edendamiseks kasutama meie aukonsulite võrgustikku ning tugevdama äridiplomaatia suunda esindustes ja Tallinnas.

Lugupeetud Riigikogu!

Eesti välispoliitika digitaalne mõõde kasvab. Olles suutnud kodus ehitada üles maailma ühe arenenuma e-riigi, on meie maine rahvusvaheliselt väga hea. See loob meile uusi võimalusi tutvustada Eestit, meie kaupu ja teenuseid. Aitame ka teisi riike, piirkondi ja rahvusvahelisi organisatsioone infoühiskonna lahenduste kasutuselevõtul. Infoühiskonna arendamine eeldab, aga ka toetab avatust, sõnavabadust, inimõiguste kaitset ja reeglitepõhisust ning teenib nii Eesti välispoliitika laiemaid eesmärke.

Olles loonud tugeva riikliku küberkaitse ja küberturbe süsteemi, oleme maailma küberjulgeoleku indeksites kõrgetel kohtadel. Mullu käis Eesti lahendustega tutvumas valitsusdelegatsioone 94 riigist. Välisministeerium tihendab arengukoostööd riikidega, kes soovivad meie küberkogemustest õppida. Alles arenevates riikides on nii digi- kui ka küberturbe turunišid veel hõivamata ning siin peitub võimalusi ka meie erasektori jaoks. Olles väike ja paindlik, saame õpetada, kuidas väheste ressurssidega luua toimiv riiklik küberkaitse süsteem.

Veel üks valdkond, kus Eesti on esirinnas, on kübernormide ja rahvusvahelise õiguse kujundamine. Poliitiliselt motiveeritud küberünnakud on järjest suurem julgeolekuoht. Üha tähtsamaks muutub riikide vastutustundlik käitumine küberruumis. Seetõttu oleme aktiivsed ÜRO, OSCE, Euroopa Nõukogu ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonide küberjulgeolekualaste algatuste kujundamisel.

Välisministeerium kavatseb meie rahvusliku ekspertiisi arendamiseks luua koostöös ülikoolide ja teadusasutustega rahvusvahelise küberõiguse kompetentsikeskuse. Juba täna on Eesti juhtivaid küberekspertiisi pakkujaid rahvusvahelistele organisatsioonidele ning meie ülesanne on juhtiva küberriigi staatust hoida ja tugevdada.

Infotehnoloogilise revolutsiooniga kaasnevad kiired muutused tekitavad paljudes ebakindlust tuleviku ees. Küberründed ja küberruumis toimuvad infooperatsioonid kujutavad endast ohtu, samas pakuvad töökohtade automatiseerimine ja tehisintellekti võidukäik uusi võimalusi, millest Eesti paindliku väikeriigina peab kinni haarama. Täna vajame uut Tiigrihüpet, millesse on kaasatud kogu ühiskonna poliitiline, majanduslik, teaduslik ja hariduslik potentsiaal, ning mille saavutamiseks peame oluliselt suurendama oma teaduse ja tehnoloogilise arendustegevuse rahastamist. Et viia innovatsioon uuele tasemele, peame riigina sinna suunama ressursi, mis on võrreldav nende riikidega, kes on täna innovatsiooni osas suunanäitajad.

Austatud Riigikogu!

Tahan lõpetuseks veelkord rõhutada, et Eesti huvid lähtuvad meie väärtustest ning on kõige paremini kaitstud liberaalsetel väärtustel ja reeglitel põhinevas koostöös. Eestil on ajaloos iseseisva riigina läinud hästi siis, kui rahvusvahelisel areenil on domineerinud liberaalne väärtusruum. Euroopal on läinud hästi, kui rahvusvaheliste suhete süsteem on olnud reeglitepõhine ning riikide suveräänsust austav. Meie maailmajao süngemad peatükid on seevastu kirjutatud ajal, mil piiratud rahvuslik enesehuvi on seatud ettepoole rahvusvahelisest koostööst või kui liberaalseid ideaale on maha surutud ja hävitatud.

Kui demokraatial, turumajandusel, kodaniku- ja inimõigustel, õigusriigil ning solidaarsusel põhinev väärtusruum on kellegi meelest Euroopale koormavaks muutunud, siis peame ka küsima, mis on alternatiiv? Kuidas tulla toime illiberalismi ja autokraatia pealetungiga, kuidas seista vastu mõjusfääride poliitika naasmisele globaalsel areenil? Kuidas hoida solidaarsust liitlaste ja partneritega, kui natsionalistlikud enesehuvid hakkavad varjutama ühishuvi? Kui meie ei suuda või ei soovi olla solidaarsed teistega, siis miks peaksid teised olema solidaarsed meiega?

Eesti diplomaatia ja välisteenistus on viimase pea kolmekümne aasta jooksul viinud ellu rahva tahet olla Lääne väärtusi ühendavas poliitilises, majanduslikus ja julgeolekuruumis. Eesti rahvuslike huvide edendamisel oleme alati pürginud konsensusliku välispoliitika poole. Kõik taasiseseisvumise järgsed valitsused on Eesti suveräänsust ja rahvusvahelist positsiooni läbi liitlas- ja partnerlussuhete tugevdanud. Ma olen veendunud, et ka järgmine valitsus seab välispoliitika meie huvide teenistusse ning tagab välisteenistuse edukaks toimimiseks vajalikud ressursid. Selles on abiks välispoliitika arengukava, milles sätestatakse tegevus järgmiseks kümnendiks ning mida uus valitsus ja Riigikogu arutama hakkavad.

Lubage mul lõpetuseks pöörduda tagasi pea saja aasta tagusesse aega ja tsiteerida Eesti esimest välisministrit, Jaan Poskat, kes kõneles Asutavas Kogus 10. veebruaril 1920 nõnda: „Sest võib juhtuda, et meie oma neutraliteedi kaitseks välja peame astuma ja sõjariistad kätte võtma, sest pärast seda kui meie rahu teinud oleme ja see kinnitatud saab, oleme meie neutraalriigi seisukohal ja peame selle kohuseid seni sõdivate riikide vastu kaitsma.“ See tsitaat on vastus neile, kes küsivad, milline on Eesti plaan B, kui liitlassuhetel, Euroopa solidaarsusel ja Lääne väärtusruumil põhinev välispoliitika peaks meid alt vedama. Vastus on lihtne: meie tänased tegevused ongi alternatiiv sellele plaanile, mis 1939. aastal läbi kukkus. Demokraatlik väikeriik jääb ellu ja areneb siis, kui ta kaitseb oma väärtusi nii kodus kui ka võõrsil ja kui tal on olemas neid väärtusi jagavad liitlased, kes on samuti valmis neid ühiselt edendama ja kaitsma.

Tänan teid tähelepanu eest!

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.