Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019 istungil anti ülevaade 2018. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtusse Eesti riigi vastu esitatud kaebuste ja Eesti suhtes tehtud otsuste kohta

8. Märts 2019 - 9:21

2018. aastal lahendas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 133 Eesti vastu esitatud kaebust. Valdava osa kaebustest tunnistas vastuvõetamatuks ainuisikuliselt asju lahendav kohtunik. Neid kaebusi riigile ei edastata. Pärast valitsuse seisukohtade saamist tegi EIK kaheksa avaldamisele kuuluvat otsust. Nende otsuste eestikeelsed tõlked ja lühikokkuvõtted on kättesaadavad Välisministeeriumi ja Riigi Teataja kodulehtedel.

Viis avaldamisele kuulunud otsust puudutasid kinnipeetavate õigusi. Täpsemalt puudutasid need Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 3 sätestatud piinamise, ebainimliku ja alandava kohtlemise keeldu ning artikliga 8 tagatud õigust era- ja perekonnaelu austamisele. EIK ei leidnud ühtegi artikli 3 rikkumist, kuid leidis ühes asjas artikli 8 rikkumise. See on ainus 2018. aastal EIK poolt tuvastatud rikkumine.
Kohtuasjas Jatsõtšõn vs. Eesti leidis EIK, et kaebaja õigusi ei ole rikutud, kuna tema vanglast matustele transportimiseks kasutatud saatebussi üksikkambri põrandapindala oli võrreldav reisijateveoks ette nähtud nõuetega. Artikli 8 alusel esitatud kaebust, mis puudutas vanaema matustele sõidust loobumist seetõttu, et talle kohaldati käe- ja jalaraudu, pidas EIK selgelt põhjendamatuks. Kohtuasjas A.T. vs. Eesti tehtud otsuses asus EIK seisukohale, et riik ei ole kinnipeetavast kaebaja õigusi haiglavisiitide ajaks käe- ja jalaraudade kohaldamisega rikkunud. Selles asjas leidis EIK siiski artikli 8 rikkumise, kuna kaebaja kaebust lapsega kohtumise võimatuse peale ei olnud Eesti kohtutes uuritud. Kohtuasjas A.T. vs. Eesti (2) ei leidnud EIK ühtegi rikkumist, kuigi kinnipeetavast kaebaja suhtes oli vanglas kohaldatud viiest võimalikust julgeolekumeetmest nelja. EIK nõustus, et vanglal oli põhjust uskuda, et kaebaja on niivõrd ohtlik, et tema puhul ei oleks ühe julgeolekumeetme kohaldamisest piisanud. Kohtuasi V.S. vs. Eesti puudutas vanglas arstiabi osutamist. EIK pidas kaebust selgelt põhjendamatuks, kuna ravidokumendid ei kinnitanud kaebaja väiteid, et vangla ei järginud arstide juhiseid. EIK nõustus, et kaebaja vigastus ei nõudnud kohest ravi ning talle võimaldati seda üldise ravijärjekorra alusel ilma liigse viivituseta. Kohtuasja Maksimov vs. Eesti, milles kaevati Tallinna vangla tingimuste peale, kustutas EIK aga kohtuasjade nimistust põhjusel, et kaebaja ei vastanud kohtu kirjadele. EIK lõpetab kaebuse menetlemise, kui asjaoludest nähtub, et kaebaja ei kavatse ise oma kaebuse juurde jääda.

Ülejäänud kolm 2018. aastal tehtud otsust puudutasid kohtumenetlusi. Kohtuasjas M.T. vs. Eesti leidis EIK, et riik ei ole rikkunud õigust isikuvabadusele ja –puutumatusele (konventsiooni artikli 5 lõige 4). EIK nõustus, et alati ei pea sundravil olevale isikule määrama haiglavälist ekspertiisi. Kohtumenetlusele juurdepääsu puudumist EIK ei tuvastanud ja tunnistas kaebuse selles osas vastuvõetamatuks. Lüütsepp vs. Eesti kaebus oli seotud etteheidetega jälitustegevusele, mh väitis kaebaja, et rikutud on õigust õiglasele kohtumenetlusele (konventsiooni artikli 6 lõige 1), õigust eraelu austamisele (artikkel 8) ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile (artikkel 13). EIK tunnistas kõik kaebused vastuvõetamatuks, kuna kaebaja ei olnud kasutanud riigisiseseid õiguskaitsevahendeid. Kaebuse Merisalu vs. Eesti, mis puudutas tsiviilkohtumenetluse õiglust (konventsiooni artikli 6 lõige 1), tunnistas EIK samuti vastuvõetamatuks. Seda põhjusel, et maakohtu menetluslik viga oli ringkonnakohtu menetluses juba heastatud. Nimelt said kaebajad apellatsioonkaebuses esitada vastuväited neile maakohtus edastamata jäetud seisukohale. 

Seisuga 1. jaanuar 2019 oli EIK-s pooleli 28 Eestile vastamiseks saadetud kaebuse arutamine. Kokku oli samal ajal EIK-s registreeritud 68 Eesti vastu esitatud kaebust.

Põhjalikum info kõikide 2018. aastal EIK Eesti suhtes tehtud otsuste kohta on kättesaadav Valitsuse esindaja Euroopa Inimõiguste Kohtus aastaülevaatest, mis on avaldatud Välisministeeriumi kodulehel: https://vm.ee/et/aastaulevaated

Veel uudiseid samal teemal

27.06.2019|Välisministeerium

Eesti järgmiseks kohtunikuks Euroopa Inimõiguste Kohtus valiti Peeter Roosma

Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) valis eile, 26. juuni hilisõhtul absoluutse häälteenamusega Eesti järgmiseks kohtunikuks Euroopa Inimõiguste Kohtus Peeter Roosma. Peeter Roosma on Riigikohtu kohtunik.

06.06.2019|Välisministeerium

Inimõiguste kohus lõpetas M.A. vs. Eesti kohtuasja läbivaatamise, kuna kaebaja ei vastanud EIK kirjadele

6. juunil 2019 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 16.5.2019 tehtud otsuse asjas M.A. vs. Eesti (kaebus nr 4327/18), millega otsustas kustutada nimetatud kaebuse kohtuasjade nimistust.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.