Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse 20.2.2020 istungil anti ülevaade 2019. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtusse Eesti riigi vastu esitatud kaebuste ja Eesti suhtes tehtud otsuste kohta

20. Veebruar 2020 - 11:37

2019. aastal lahendas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 142 Eesti vastu esitatud kaebust. Valdava osa kaebustest tunnistas vastuvõetamatuks ainuisikuliselt asju lahendav kohtunik. Neid kaebusi riigile ei edastata. Pärast valitsuse seisukohtade saamist tegi EIK seitse avaldamisele kuuluvat otsust, mis hõlmavad 18 kaebust. Kaks otsust on sisulised otsused, kahe otsusega on kaebused tunnistatud vastuvõetamatuks ning kolme otsusega kustutati kaebused kohtuasjade nimistust. Nende otsuste eestikeelsed tõlked ja lühikokkuvõtted on kättesaadavad Välisministeeriumi ja Riigi Teataja veebilehtedel.

Konventsiooni artikli 3 ehk alandava kohtlemise rikkumised leiti seitsme kaebaja ühte menetlusse ühendatud kohtuasjas Nikitin jt vs. Eesti, mis puudutas 2018. aasta lõpus suletud Tallinna vangla ruumikitsikust aastani 2013. Kahe kaebaja puhul leiti ka konventsiooni artikli 13 rikkumine, kuna nende esitatud nõuete tähtaegsust hinnati liiga rangelt. Kuue kaebaja ühte menetlusse liidetud kohtuasjas Liblik jt vs. Eesti (nn maadevahetuse kohtuasi) asus EIK esmalt seisukohale, et kriminaalmenetlus ei olnud ühegi kaebaja suhtes ebamõistlikult pikk (sõltuvalt kaebajast oli menetlus kestnud vahemikus 6 aastat ja 8 kuud kuni 8 aastat ja 9 kuud) ning konventsiooni artikliga 6 kaitstud õigust õiglasele kohtumenetlusele ei ole rikutud. Nelja kaebaja suhtes leiti konventsiooni artikli 8 ehk õiguse eraelu austamisele rikkumine, kuna nende suhtes antud jälitustoimingute load ei olnud algselt piisavalt põhjendatud. Kõik muud kaebused tunnistas EIK selles asjas vastuvõetamatuks. Kuna juba 2013. aastast muudeti kriminaalmenetluse seadustikus jälitustegevuse regulatsiooni, siis ei tohiks analoogseid rikkumisi enam esineda või igal juhul peaksid need saama heastatud riigisiseselt.

EIK tunnistas vastuvõetamatuks kaebuse asjas Kullasepp vs. Eesti, mis puudutas konventsiooni esimese protokolli artiklit 3 (õigus vabadele valimistele). EIK nõustus riigiga, et piiratud teovõimega isik, kelle valimisõiguse suhtes oli rahvastikuregistrisse tehtud ekslik kanne, oleks saanud rikkumise kiireks heastamiseks kasutada selleks kättesaadavaid õiguskaitsevahendeid. Nimelt on Eesti halduspraktika kohaselt võimalik eksliku kande korral isik valijate nimekirja kanda ka valimispäeval. Kaebuse asjas Saar vs. Eesti tunnistas EIK vastuvõetamatuks ratione materiae. EIK ei nõustunud kaebajaga, et viimase kohustamine olema oma õigusbüroo ruumide läbiotsimise juures umbes 6 tundi oli konventsiooni artikli 5 mõttes vabaduse võtmine. EIK nõustus riigiga, et konkreetsetel asjaoludel oli tegemist liikumisvabaduse piiramisega, mis tulenes läbiotsimise kui menetlustoimingu iseloomust ning oli vajalik kriminaalmenetluse ja ka kaebaja enda huvides.

Lisaks kustutas EIK kolm kaebust kaebuste nimistust. Borodulin vs. Eesti kaebuse, mis oli esitatud konventsiooni artikli 3 alusel ja puudutas kinnipeetavale kaaskinnipeetava poolt tekitatud tervisekahju eest hüvitise maksmist, kustutas EIK oma otsusega kohtuasjade nimistust põhjusel, et kaebaja ei vastanud kohtu kirjadele. EIK lõpetab kaebuse menetlemise, kui asjaoludest nähtub, et kaebaja ei kavatse ise oma kaebuse juurde jääda. Sama tegi EIK kohtuasjas M.A. vs. Eesti, kus rahvusvahelise kaitse taotleja kaebas enda kinnipidamiskeskuses hoidmise aluste ja kestuse peale. Sama kaebaja teise kaebuse M.A. vs. Eesti, mis puudutas isiku Eestist väljasaatmist, kustutas EIK kohtuasjade nimistust põhjusel, et Eesti kohtud olid EIK menetluse ajal kaebaja suhtes tehtud lahkumisettekirjutuse tühistanud ning kaebaja oli ise Eestist lahkunud. Seega ei ohustanud kaebajat enam konventsiooni artikliga 3 vastuolus olev Eestist väljasaatmine.

2020. aasta jaanuari seisuga oli EIK-s pooleli 27 Eestile vastamiseks saadetud kaebuse arutamine. Lisaks on Eesti kahes teise riigi vastu arutatavas kohtuasjas sekkunud kolmanda isikuna.

Põhjalikum info kõikide 2019. aastal Eesti suhtes tehtud EIK otsuste kohta on kättesaadav Valitsuse esindaja Euroopa Inimõiguste Kohtus aastaülevaatest, mis on avaldatud Välisministeeriumi kodulehel: https://vm.ee/et/aastaulevaated. Samas on avaldatud ka ülevaade 2019. aastal EIK poolt teiste riikide suhtes tehtud olulisematest kohtulahenditest.

Veel uudiseid samal teemal

17.03.2020|Välisministeerium

Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas vastu võtta erakorralised meetmed tulenevalt globaalsest tervishoiualasest kriisist ning asukohariigi Prantsusmaa otsustest

16.3.2020 otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) võtta järgmised erakorralised meetmed tulenevalt globaalsest tervishoiualasest kriisist ning asukohariigi Prantsusmaa otsustest.

06.02.2020|Välisministeerium

Inimõiguste kohus kinnitas riigi ja kaebajate vahel sõlmitud sõbralikud kokkulepped ja lõpetas kaebuste menetlemise

Kohtuasjas Sagadi ja veel seitse kaebajat vs. Eesti (51278/17 jt) kinnitas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) oma 16.1.2020 otsusega, mis avaldati 6.2.2020, valitsuse ja kaebajate vahel sõlmitud sõbralikud kokkulepped.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.