Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018 istungil anti ülevaade 2017. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtusse Eesti vastu esitatud kaebuste ja Eesti suhtes tehtud otsuste kohta

1. Märts 2018 - 12:35

2017. aastal lahendas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 152 Eesti vastu esitatud kaebust. Valdava osa kaebustest tunnistas vastuvõetamatuks ainuisikuliselt asju lahendav kohtunik ning neid kaebusi riigile vastamiseks ei edastata. Neli 2017. aastal tehtud otsust on avaldamisele kuuluvad sisulised või vastuvõetamatuks tunnistamise otsused. Nende otsuste eestikeelsed tõlked on kättesaadavad Välisministeeriumi ja Riigi Teataja kodulehtedel.

Kaks avaldamisele kuuluvat EIK otsust puudutasid Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 2 tagatud „õigust elule“ ehk tervishoiuteenuse osutamise käigus surnud isikute surmade uurimist. Kummaski asjas EIK rikkumist ei leidnud. Kohtuasjas Rõigas vs. Eesti asus EIK seisukohale, et Eesti ei ole sellest konventsiooni artiklist tulenevat uurimiskohustust rikkunud, kuigi kriminaalmenetlus kaebaja poja surma uurimiseks lõpetati. EIK pidas läbi viidud kriminaalmenetlust põhjalikuks ning rõhutas, et see iseenesest, kui kedagi süüdi ei tunnistata, ei ole uurimiskohustuse rikkumine. Eraelu austamist puudutava kaebuse tunnistas EIK vastuvõetamatuks, kuna kaebajal ei olnud alust oma poja asemel ravimite manustamise jm seotud nõudeid esitada. Kohtuasjas V.P. vs. Eesti hindas EIK aga kaebust, mis puudutas haiglas toimunud enesetapu uurimiseks kriminaalmenetluse algatamata jätmist. EIK leidis, et üksnes kriminaalõiguslike vahendite kasutamine olukorras, kus kuriteokoosseisu puudumise tõttu kriminaalmenetlust ei alustata, ei ole konventsiooni artikli 35 lõike 1 mõttes piisav riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamine. Kuna kaebaja ei olnud hagiga tsiviilasju arutavasse kohtusse pöördunud, tunnistas EIK kaebuse vastuvõetamatuks.

Kohtuasjas Leuska jt vs. Eesti leidis EIK õiguse õiglasele kohtumenetlusele rikkumise, kuna kriminaalasja kokkuleppemenetluses lahendamisel ei arutanud kohus kannatanute menetluskulu nõuet. Samas leidis EIK, et kannatanute õigust istungist osa võtta ei ole rikutud, kuna nad olid sellest õigusest loobunud.

Lisaks kinnitas EIK 2017. aastal Eesti riigi ja kaebaja vahel sõlmitud sõbraliku kokkuleppe kohtuasjas Saarepu vs. Eesti, mis puudutas kaebajale arestimajas oleku ajal vabas õhus viibimise võimaldamata jätmist.

2017. aasta lõpuks oli Eestile vastamiseks edastatud kaebustest EIK menetluses pooleli 11 kohtuasja, milles arutatakse kokku 22 kaebust. 1. jaanuari 2018 seisuga oli EIK-s registreeritud kokku 68 Eesti vastu esitatud kaebust.

Veel uudiseid samal teemal

27.06.2019|Välisministeerium

Eesti järgmiseks kohtunikuks Euroopa Inimõiguste Kohtus valiti Peeter Roosma

Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) valis eile, 26. juuni hilisõhtul absoluutse häälteenamusega Eesti järgmiseks kohtunikuks Euroopa Inimõiguste Kohtus Peeter Roosma. Peeter Roosma on Riigikohtu kohtunik.

06.06.2019|Välisministeerium

Inimõiguste kohus lõpetas M.A. vs. Eesti kohtuasja läbivaatamise, kuna kaebaja ei vastanud EIK kirjadele

6. juunil 2019 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 16.5.2019 tehtud otsuse asjas M.A. vs. Eesti (kaebus nr 4327/18), millega otsustas kustutada nimetatud kaebuse kohtuasjade nimistust.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.