Sa oled siin

Toomas Hendrik Ilves: "Põlevkivi on erijuhtum"

15. November 2001 - 13:42
Eesti välisministri Toomas Hendrik Ilvese artikkel Soome majanduslehes "Kauppalehti Optio", 15.11.2001

Eestil ja Soomel on pikaaegsed ja head kogemused, kuidas koostöös lahendada neid probleeme, mis ei tunnista riigipiire.

See mudel on hästi töötanud ka keskkonnaprobleemide puhul, nii näiteks Läänemere tervist kaitsvas Helcomi komisjonis, ka Euroopa Liidu põhjadimensiooni prioriteetide sõnastamisel. Soome koos teiste Põhjamaadega seisab Euroopa Liidus nende väärtuste eest, mis on omased ka eestlasele. See on demokraatia läbipaistvus ja keskkonnateadlikkus.

Eesti on peatselt saamas Euroopa Liidu liikmeks. Liitumisläbirääkimised on kulgenud edukalt, Eesti kuulub kindlalt ELi astumiseks kõige paremini valmis olevate riikide hulka. Me oleme Rootsi eesistumise ajal lõpetanud läbirääkimised ka keskkonnapeatüki üle.

Soomes on tänaseks juba üle kümne aasta räägitud nn viienda tuumareaktori vajadusest. Soomes teatakse, et energeetikas ei ole lihtsaid lahendusi, et vaekausil on ühelt poolt võimalikud keskkonnaohud ning teiselt poolt arenguvajadus ning et kõige taustal on vajadus olla energiaga varustatuse kohalt sõltumatu välistest mõjudest.

Eesti jaoks on energeetika tõusmas üheks olulisemaks küsimuseks Euroopa Liiduga läbirääkimistel. Siin on Eesti unikaalne probleem nii energia allika kui selle kasutamise suhtes, mis on meie lahendada. Ning meie lahendus ongi see, mida me peame Euroopa Liidule selgitama.

Eestis energia tootmise aluseks olev põlevkivi on harvaesinev ja kivisöega võrreldes suhteliselt vähemväärtuslik maavara, seepärast kaevandatakse väikeses Eestis 84% kogu maailma põlevkivist. Samas on põlevkivi kui kohaliku päritoluga energiaallika kaevandamine ning kasutamine energeetikas ja keemiatööstuses Eesti jaoks eriti tundlik küsimus.

Miks Eesti soovib jätkata põlevkivi kaevandamist ja sellest energia tootmist? Peamise osa Eesti energiavarust – 93% – annab praegu põlevkivienergeetika. Seega on Eesti lähima kümnendi vältel otseselt sõltuv põlevkivienergeetikast.

Põlevkivi tootmine ja kaevandamine toimub Kirde-Eestis, regioonis, kus tööpuuduse tase on äärmiselt kõrge – üle 20%. Põlevkivienergeetika kadumisel jääks tööta kuni 25 000 inimest, kelle töökoht sõltub otseselt või kaudselt sellest tööstusharust.

Sotsiaalsetele pingetele võivad Ida-Virumaal lisanduda veel rahvuslikud pinged, mida Eesti on 10 taasiseseisvumise järgse aasta vältel edukalt vältinud. Just Ida-Virumaal on mitte-eestlaste protsent Eestis kõrgeim (81%).

Eestil ei ole praegu elektriühendusi EL liikmesriikidega. Loodetavasti teostub lähiaastatel projekt, mis ühendab Eesti merealuse elektrikaabli abil Soomega, aga isegi see projekt ei taga Eestile piisavat varustuskindlust.

Sel taustal tähendaks põlevkivisektori hääbumine Eesti sõltuvusse sattumist elektri impordist ja seda peamiselt Venemaalt. Nii majanduslikel kui julgeolekukaalutlustel oleks selline areng Eestile erakordselt ebasoodne.

Põlevkivi kaevandamine ning sellest elektri tootmine Nõukogude Liidus toimus tehniliselt nii jõhkralt ja keskkonnast hoolimata kui võite ette kujutada. Soomel oli möödunud kümnendi algusaastel tõesti põhjust olla mures nii Nikkeli väävlivihmade kui Narva suitsusammaste pärast.

Põlevkivisektor nõuab uuendamiseks miljardite markade suurusi investeeringuid, mida ei ole kerge leida. Keskkonnahoolivus ei ole odav. Meie lahendus oli see, et Eesti valitsus otsustas erastada põlevkivielektrijaamad osaliselt USA firmale NRG Energy. Sellega kaasnes kohustus investeerida põlevkivielektrijaamadesse aastatel 2001-2005 326 miljonit eurot, et elektritootmine vastaks kõigile EL keskkonnanormidele.

Elektrijaamade uuendamine on asja teine pool. Rahvusvahelise konkursi tulemusena osutus Narva Elektrijaamade parima ja võimalikult keskkonnasõbraliku tehnoloogia pakkujaks Soome ettevõte Foster Wheeler OY, kellega sõlmiti jaamade renoveerimiseks leping 244 miljonile eurole.

Elektrijaamade erastamine oli vajalik seetõttu, et Eesti valitsusel endal ei oleks jätkunud piisavalt rahalisi vahendeid nende renoveerimiseks. Eesti tarbijatele on erastamistehing oluline seetõttu, et tagab neile 15 aastaks elektrienergia kättesaadavuse eelnevalt kindlaksmääratud hinnatasemel.

Eesti taotleb põlevkivile kui Euroopa Liidus täiesti unikaalsele maavarale eristaatust. See staatus väljendub Eesti energiaturu mudeli aktsepteerimises, sisuliselt Eesti riigi leitud lahenduse toetamises. See lahendus tähendab keskkonnasõbralikku tootmist ning töökohti. Aga ka näiteks EL struktuurivahenditest keskmisest suurema toetusmäära eraldamisel Kirde-Eesti sotsiaal- ja tööhõivemeetmetele.

Põlevkivi eristaatuse saavutamine ei ole võimalik ilma Põhjamaade valitsuste ning avaliku arvamuse laiapõhjalise toetuseta. Soomes, Rootsis ja Taanis tuntakse ja mõistetakse Eesti püüdlusi. Põhjamaade arvamust usaldavad ka kaugemad EL riigid.

Eesti on liitumisläbirääkimistel olnud paindlik partner. Me ei küsi endale erandeid valdkondades, kus kõik kandidaatriigid on võrdses olukorras. Aga mitte ühegi teise kandidaatriigi energiamajandus ei sõltu põlevkivist, ning üheski teises kandidaatriigis ei liitu antud küsimusega äärmiselt tundlik sotsiaalne võrgustik.

Põlevkivi puhul ei ole tegemist mitte lihtsalt Eesti avaliku arvamuse jaoks emotsionaalselt olulise küsimusega, vaid tegemist on Eesti majanduse keskse probleemiga, millele ei leidu lihtsat lahendust, ja millest sõltub paljude Eesti elanike heaolu.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.