Sa oled siin

Tõnis Nirk: Eestile avanev Euroopa siseturg

7. August 2002 - 13:24
Välisministeeriumi asekantsleri Tõnis Nirgi artikkel Äripäevas
07.08.2002

Eesti toodete pääs Euroopa Liidu turule on viimase aasta jooksul oluliselt lihtsustunud. Mitmed vastuvõetud protokollid ja kokkulepped on kergemaks ning lihtsamaks muutnud tööstuskaupade, tekstiili, põllumajandustoodete ja kala- ning kalandustoodete ekspordi. Seega on Eesti tootjale-ärimehele tekkinud lisavõimalusi oma toodete turustamiseks Euroopa Liidus.

Tööstuskaubad

Hiljutisem näide sellest vallast on Euroopa lepingu juurde käiv nn. tööstuskaupade vastavushindamise ja tunnustamise protokoll PECA (Protocol to the Europe Agreement on Conformity Assessment and Acceptance of Industrial Products), mis parafeeriti juuli keskel. Protokolli jõustamine on kavandatud järgmise aasta algusesse. Sisuliselt on tegemist kahepoolse vastavushindamise tunnustamisega, st. tooted, mis on läbinud Eesti vastavushindamise protseduurid, lubatakse Euroopa Liidus turule ilma täiendava kontrollita ning ka vastupidi. Vormiliselt kujutab PECA endast Euroopa lepingu lisaprotokolli, mille sõlmimise järel avaneb Eesti ettevõtjatele ELi siseturg PECAs mainitud tootegruppide osas.

Eesti puhul kuuluvad siia elektriohutus, liftid (tõsteseadmed) ja mänguasjad. Ka mujal toodetud, kuid Eesti vastavushindamise protseduurid läbinud tooted loetakse Euroopa Liidu nõuetele vastavaks. Erinevate tootegruppide puhul nõutavad vastavushindamise protseduurid on sätestatud vastavates Euroopa Liidu direktiivides. PECA läbirääkimiste käigus on Euroopa Liidu Komisjon võrrelnud kogu Eesti vastavate valdkondade seadusandlust ning rakendussuutlikkust, kontrollimaks selle ülevõtmist ning vastavust siseturu toimimiseks vajalikele nõuetele.

Tekstiil

Oluline ELi siseturule pääsemise piirang lõppes mais 2002, kui tunnistati kehtetuks Euroopa lepingu protokoll nr. 1 (nn. tekstiiliprotokoll), mis tegelikult oli jõus tagasiulatuvalt juba alates 1. jaanuarist 2001. Assotsiatsioonilepingu sõlmimisel oli Eesti tekstiili- ja rõivatoodete eksport Euroopa Ühenduse turule kvoodi- ja tollivaba.

Samas oli Eesti kaupadele selles protokollis kehtestatud kahepoolse litsentseerimise nõue. Ekspordilitsents ja impordiluba moodustasid üheskoos nn. topeltkontrolli, mis ühenduse kriteeriumide kohaselt pidi tagama tekstiilikaubanduse jälgimise ja mis tegelikult andis ELile vähemalt vormilise võimaluse kaubandust piirata.

Seega - kui varem pidi ettevõtja tekstiilikaubale taotlema ekspordilitsentsi Eesti majandusministeeriumist, seejärel ootama sellele vastavat impordiluba EList, siis praegu on asjaajamine lihtsam ning läbida tuleb vaid tavalised tolliprotseduurid nii Eesti kui ELi piiril.

Põllumajandussaadused

1. juulist jõustusid uued kaubandustingimused Eesti päritolu põllumajandussaaduste eksportimisel Euroopa Liitu, seega paranes oluliselt meie põllumajanduskaupade juurdepääs Euroopa Liidu turule. Kõikide põllumajandussaaduste import, millele seni oli kehtinud ainult väärtuseline (ad valorem) tollimaks, on alates 1.07.2002. aastast tollimaksuvaba. Nende kaupade loetelu on pikk ja sinna kuulub nii loomse kui taimse päritoluga väga erinevaid tooteid.

Suurenenud kvootide näiteks on Eesti jaoks väga oluliste piimatoodete osas juustu ekspordikvoodi kasv 800 tonni võrra ning iga-aastane suurenemine alates 1. juulist 2003.a. 1410 tonni aastas. Piimatoodete ekspordi edukus sõltub nüüd üha enam maailmaturu konjunktuurist ja üha vähem Euroopa Liidu poolsete kaubanduspiirangute rakendamisest.

Oluliselt liberaliseeriti marjade eksporti Eestist ning meie marjakasvatajatel on võimalus marju tollimaksuvabalt müüa Euroopa Liidu turule.

Senini puudus Eestil kvoot nisu, rukki ja odra eksportimiseks Euroopa Liitu. Nüüd on kvoodi piires võimalik müüa tollimaksuvabalt nii kõiki teravilju, jahu kui ka muid teraviljatooteid.

Kala- ja kalandustooted

Käesoleva aasta 1.jaanuarist jõustusid senisest soodsamad kaubandustingimused ka Eesti kala- ja kalandustoodete ekspordile. Saavutatud kokkuleppest tulenevalt kaotatakse kõik tollimaksud ja koguselised piirangud toodetele, mis on ära toodud Euroopa lepingu VI lisas (angerjas, tursk, ahven, sprotid jt) ja mille suhtes kehtisid soodusekspordikvoodid.

Teiste, sooduskvootide nimekirja mittekuulunud toodete suhtes, vähendatakse kohaldatavaid tollimakse 1/3 võrra. Järgmise aasta algusest vähendavad pooled tollimakse 2/3 võrra määrast, mis kehtis lepingu jõustumise hetkel. Kaks aastat pärast lepingu jõustumist, s.t. 1.jaanuarist 2004 kaotatakse kõik kaubanduspiirangud kõigi kala- ja kalandustoodete suhtes - seega saavutatakse 100%line turu avanemine. Poolte kokkuleppel võib see toimuda ka varem.

Eelpool kirjeldatud viimased ( 2001-2002) arengud Eesti ja Euroopa Liidu vahelise kaubanduse vallas on selge tunnustus Eesti toodete konkurentsivõimelisuse kasvule. Avanevad võimalused annavad ka üha parema ülevaate siseturu võimalustest ja väljakutsetest, seda nii Eesti era- kui avalikule sektorile.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.