Sa oled siin

T.H.Ilves: "Põlevkivi, väikese Eesti suur eripära"

12. November 2001 - 8:29
Toomas Hendrik Ilves, välisminister


Eesti oma 1,4 miljoni elanikuga on väike riik, aga sellegipoolest oleme mitmeski mõttes ainulaadsed, näiteks kaevandatakse Eestis 84 protsenti maailma põlevkivist, sest mujal seda maavara eriti ei tunta.

Seetõttu on loomulik, et liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga (EL) taotleb Eesti põlevkivi erikäsitlust.

Meie eesmärk on, et põlevkivile lähenetaks ELis nagu kivisöele, sest kahe maavaraga seotud probleemid on sarnased. Kivisüsigi on Euroopas kasutusel sellest hoolimata, et teoreetiliselt on naftal ning maagaasil tohutud eelised.

Eesti soov saada põlevkivile erikäsitlus ongi loetelu otsustest, mida EL peaks poliitiliselt või rahaliselt toetama.

Esiteks vajab Eesti ELi toetust efektiivsete ja keskkonnasäästlike tehnoloogiate väljatöötamiseks, neid on tarvis meie põlevkivikeemiaettevõtetele ning energeetikale.

Traditsiooniliselt on Eestis tugev põlevkivi uuriv teadlaskond, kuid uuringuteks napib raha, sest uute tehnoloogiate arendamise puhul räägitakse vähemalt kümnetest miljonitest kroonidest. Eestist võiks saada ELi põlevkiviuuringute keskus.

Teiseks saame kasutada ELi toetust nii põlevkivi kaevandamise tõttu tekkinud keskkonnaprobleemidele parimate lahenduste leidmisel kui nende rahastamisel.

Osaliselt on Eestil õnnestunud oma soov juba rahuldada, sest kokku on lepitud põlevkivituha ja -keemia jäätmete ladustamise ümberkorralduse pika üleminekuperioodi suhtes.

Kolmandaks on Eestile suur abi ELi toetusest, et lahendada põlevkivikaevandustes sotsiaalseid probleeme. 5000 inimesele tööd andva Eesti Põlevkivi hinnangul väheneb lähema kuue-seitsme aasta vältel töötajate arv umbes 1500 võrra. ELil on head kogemused, kuidas see-sugusel juhul korraldada töötajate ümberõpet ja leida taanduvatesse tööstuspiirkondadesse investeeringuid.

Valitsus on välja töötanud Ida-Virumaa tööhõiveprogrammi ning soovib selle rahastamisel ELilt abi.

Neljandaks taotleb Eesti ELilt kõigi nende lepingute tunnustamist, mis tagavad, et Eestis toodetakse 2015. aastani enamik elektrist põlevkivist.

Praegu toodetakse 93 protsenti Eesti elektrist põlevkivist. Kui vastavalt ELi konkurentsipoliitikale avaneks meie elektriturg kohe liitumise hetkest täielikult importelektrile, tähendaks see põlevkivienergeetika järsku vähenemist või lõpetamist.

See toob kaasa kaevanduste kiire sulgemise ja niigi suure tööpuuduse järsu kasvu Ida-Virumaal, kus põlevkivi annab otseselt või kaudselt tööd 25 000 inimesele.

Kui kasvab tööpuudus Ida-Virumaal, võivad lisanduda rahvuslikud pinged, mida Eesti on kümnel taasiseseisvumisjärgsel aastal edukalt vältinud.

Samuti satuks riigi energiatarbimine, tegelikult kogu majandus, põlevkivienergeetika järsu vähenemise tõttu sõltuvusse Venemaa ja Soome elektrihinnast, osaliselt naaberriikide elektritootmise probleemidest, mõelgem kas või Sosnovõi Bori tuumajaama ohutusele.

Sõltuvus importelektrist annaks välisriikidele võimaluse mõjutada Eestit poliitiliselt ning see ähvardaks tunduvalt meie julgeolekut.

Seega pole põlevkiviprobleemid sugugi ainult Ida-Virumaa omad, need on ilmselgelt kogu Eesti probleemid.

Neid asjaolusid on vaja ELi riikidele selgitada seetõttu, et tänu põlevkivile on Eesti energeetika ja keemiatööstus ainulaadsed.

Õnneks on Eesti argumendid läbirääkimistel tugevad ning valitsus on partneritele igal võimalusel selgitanud, et maksundus ja põlevkivi eristaatus on meile kaks kõige olulisemat teemat.

Loodan, et põlevkivi erikäsitluse suhtes saavutame soodsa lahenduse enne järgmist aastat, kui algavad vaidlused kõige suuremate summade - regionaalpoliitiliste ja põllumajandustoetuste pärast.


Artikkel on ilmunud ajavahemikus 1. - 10. november 2001 ajalehtedes:

Hiiumaa, Virumaa Teataja, Meie Maa, Vooremaa, Sakala, Pärnu Postimees, Koit, Lääne-Harju Ekspress, Võrumaa Teataja, Järva Teataja

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.