Sa oled siin

T.H.Ilves: "Eestil on Taanit vaja"

2. November 2001 - 12:56
Taani päevaleht Politiken, 02.11.2001
Toomas Hendrik Ilves, välisminister

Läänemeri on kujunenud üheks kõige elavama liiklusega mereteeks maailmas. Kopenhaagen ja Tallinn kuuluvad Euroopa viie kõige suurema kruiisilaevade sadama hulka. Kuid mitte ainult turism ja head väljavaated tulevikuks ei ühenda Eestit ja Taanit. Meil on ka pikaaegsed ja positiivsed kogemused, kuidas koostöös lahendada neid probleeme, näiteks keskkonna alal, mis ei tunnista riigipiire.

Olles hiljuti teel Brüsselisse, nägin Kopenhaageni lennujaamas silti “Tere tulemast Euroopa keskkonnapealinna!” Taani koos teiste Põhjamaadega seisab Euroopa Liidus nende väärtuste eest, mis on omased ka eestlastele.

Eesti on teinud viimase kümnendi jooksul sihikindlalt tööd, et luua euroopalik õigusriik, euroopalikud väärtused töö- ja keskkonnapoliitikas. Eesti kuulub juba täna ELi astumiseks kõige paremini valmis olevate riikide hulka. Meie pingutused kannavad vilja, kui Eesti saab peatselt Euroopa Liidu liikmeks.

Eesti liitumisläbirääkimised ELiga on kulgenud edukalt. Me eeldame, et hiljemalt järgmise aasta lõpus, kui Taani on Euroopa Liidu eesistuja, jõuavad läbirääkimised lõpule. Jäänud on veel üksikud kohad, kus tuleb leida sobiv lahendus nii meile kui ELile, et ühinemine teha võimalikult sujuvaks mõlemale poolele.

Eesti jaoks on kaks sellist valdkonda – energeetika ja maksustamine -, kus tegemist pole mitte lihtsalt avaliku arvamuse jaoks emotsionaalselt tundliku teemaga, vaid Eesti majanduses väga oluliste küsimustega. Need Eesti rahvuslikke huve hõlmavad küsimused tuleks läbirääkimistel lahendada veel enne, kui saame liikuda kõneluste lõppfaasi - põllumajanduse ja uutele riikidele eraldatavate struktuurvahendite juurde.

Põhjamaades mõistetakse hästi, et energeetikas ei ole lihtsaid lahendusi, et vaekausil on ühelt poolt võimalikud keskkonnaohud ning teiselt poolt arenguvajadus ning et kõige taustal on vajadus olla energiaga varustatuse kohalt sõltumatu välistest mõjudest.

Eesti jaoks on energeetika üheks olulisemaks küsimuseks Euroopa Liiduga läbirääkimistel. Siin on Eesti unikaalne probleem nii energia allika kui selle kasutamise suhtes, mis on meie lahendada. Seda lahendust püüame me Euroopa Liidule ka pakkuda.

Eestis energia tootmise aluseks olev põlevkivi on harvaesinev ja kivisöega võrreldes suhteliselt vähemväärtuslik maavara. Väikeses Eestis kaevandatakse 84 % kogu maailma põlevkivist. Samas on põlevkivi kui kohaliku päritoluga energiaallika kaevandamine ning kasutamine energeetikas ja keemiatööstuses Eesti jaoks eriti tundlik küsimus.

Miks? Toon vaid mõned kõnekamad näited: peamise osa Eesti energiavarust – 93% - annab praegu põlevkivienergeetika. Eesti on lähima kümnendi vältel otseselt sõltuv põlevkivienergeetikast, sest elektri tootmine taastuvate energia-allikate baasil on Eestis võimalik vaid väikeses mahus.

Eestil ei ole praegu elektriühendusi ELi liikmesriikidega. Loodetavasti teostub lähiaastatel projekt, mis ühendab Eesti merealuse elektrikaabli abil Soomega, aga seegi projekt ei taga Eestile piisavat varustuskindlust.

Sel taustal tähendaks põlevkivisektori hääbumine Eesti sõltuvusse sattumist elektri impordist ja seda peamiselt Venemaalt. Nii majanduslikel kui julgeolekukaalutlustel oleks selline areng Eestile erakordselt ebasoodne.

Põlevkivi kaevandamine ning sellest elektri tootmine Nõukogude Liidus toimus just nii jõhkralt ja hooletult, kui oskate ette kujutada. Põlevkivisektor nõuab uuendamiseks miljardite kroonide suurusi investeeringuid, mida on raske leida. Keskonnahoolivus ei ole odav. Meie lahendus on see, et Eesti valitsus otsustas erastada põlevkivielektrijaamad osaliselt USA firmale NRG Energy. Sellega kaasnes kohustus investeerida põlevkivielektrijaamadesse aastatel 2001-2005 326 miljonit eurot, et elektritootmine vastaks kõigile EL keskkonnanormidele.

Elektrijaamade erastamine oli vajalik seetõttu, et Eesti valitsusel endal poleks jätkunud piisavalt rahalisi vahendeid nende renoveerimiseks. Eesti väikese ostujõuga tarbijatele on erastamistehing oluline seetõttu, et tagab neile 15 aastaks kindla hinnaga elektrivarustuse.

Eesti taotleb põlevkivile kui Euroopa Liidus täiesti unikaalsele maavarale eristaatust. See staatus väljendub põlevkivienergeetika ning Eesti energiaturu mudeli aktsepteerimises, mis sisuliselt tähendab keskkonnasõbralikku tootmist ning töökohti. Aga ka näiteks EL struktuurivahenditest keskmisest suurema toetusmäära andmisel Kirde-Eesti sotsiaal- ja tööhõivemeetmetele.

Põlevkivi eristaatuse saavutamine ei ole võimalik ilma Põhjamaade valitsuste ning avaliku arvamuse toetuseta. Soome, Rootsi ja Taani valitsuste ja avaliku arvamuse toetus on Eestile oluline just seetõttu, et lähinaabruse tõttu tunnete ja mõistate te meie olusid paremini ning seetõttu usaldavad teie arvamust ka kaugemad EL riigid.

Eesti on liitumisläbirääkimistel olnud paindlik partner. Ja kavatseb seda ka edaspidi olla. Me ei küsi endale erandeid valdkondades, kus kõik kandidaatriigid on võrdses olukorras. Aga mitte ühegi teise kandidaatriigi energeetika ei sõltu põlevkivist. Lahendustest nendes võtmeküsimustes sõltub omakorda äärmiselt ulatuslik sotsiaalne võrgustik ja tegelikult kõigi Eesti elanike heaolu.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.