Sa oled siin

Streimanni sõna eurokõnelustel on väärt miljoneid

6. Juuni 2001 - 15:20
Ilmunud ajalehes "Postimees" 06. juunil 2001
Argo Ideon


Pealäbirääkija liitumiskõnelustel Euroopa Liiduga, välisministeeriumi asekantsler Alar Streimann peab suurimaks võimalikuks tagasilöögiks, kui Eesti peaks esimesest laienemisringist välja jääma.

Kas vastab tõele, et seni euroliiduga peetud läbirääkimised olid tühi-tähi ja nüüd läheb alles lahinguks?

Kui seda pikka ja vaevalist tehnilise töö ettevalmistust poleks olnud, siis ei oleks praegu millegi üle kõnelusi pidada. Ma ei ole ka päris nõus, et viimased kaks-kolm aastat olid tühi-tähi. Need aastad on sisuliselt veennud liikmesriike, et Eesti on sobiv kandidaat, võimeline Euroopa riigina tegutsema.

Võibolla me ei anna sellest endale väga aru, kuid sageli võetakse Euroopas siiski Eestit kui endist Nõukogude Liidu osa. Psühholoogiliselt tunnetan seda väga sageli. Ka sellistest küsimustest, nagu sise- ja justiitsvaldkond, mis puudutab politsei ettevalmistust, kuritegevust, kohtute usaldusväärsust, õigusabi kättesaadavust - mille taga on suured emotsionaalsed kartused kandidaatriikide osas -, kujunevad rasked veenmiskõnelused.

Kas läbirääkimised käivad tegelikult nii, et Brüsseli ametnikud ja teie omad ministeeriumis kirjutavad kuude kaupa laua taga pabereid? Ning siis annate nad üle, surute kätt? Või käib kõneluslaua taga ikka tundidepikkune jõuproov, pahvitakse närviliselt suitsu?

Mina ei suitseta, kahjuks seda võimalust väljaelamiseks mul ei ole. Need, kes suitsetavad, pahvivad küll. Aga tundide kaupa see ei käi. Samas on tehniline eeltöö meeletu. Näiteks enne läinudreedest vooru töötasid välisministeeriumi läbirääkimiste büroo töötajad päevi järjest kolme-neljani öösel, valmistades ette Eesti seisukohti.

Suvepuhkust te ei saa?

Ilmselt see viibib ja lükkub edasi. Olen kõnelustel üha enam täheldanud tendentsi, et tuleb ootamatusi ka otse laua taga. Euroopa Liidu delegatsioon on esinenud avaldustega ning ka meie oleme teinud ettepanekuid, mis on tekkinud sageli sealsamas.

Mis siis saab? Kas lähete tasa ruumist välja, võtate mobiililt kõne Laarile?

Need ettepanekud ei ole veel ehk olnud selle kaaluga. Aga läbirääkimiste lõppfaas nõuab igal juhul, et enamik ministreid osaleb pidevalt ja aktiivselt kokkulepete lihvimises, sealhulgas peaminister.

Kas ennustate, et suurimad kokkulepped sünnivad alles paar päeva, võibolla mõni tund enne allakirjutamist?

Mitte päris nii. Selles mõttes on praegused läbirääkimised erinevad Soome, Rootsi ja Austria liitumisest, kus läbirääkimised oli väga lühikesed, umbes pool aastat. See, millega meie vaevleme - isikute vaba liikumine, standardid, toodete tunnustamine ja lubamine Euroopa turule -, kõik seal juba toimis.

Meie seisukohalt kujuneb enamik küsimusi ikkagi välja veidi enne kõneluste lõppu. Kui vaatame, et praegu püüab Euroopa ära mahutada 12 uut riiki - see pole mitte üks ega kolm -, siis see tähendab, et ka raha osas tuleb juba enne saavutada liidusisesed kokkulepped.

See teeb meie mänguruumi hiljem nende kokkulepetega nõustumisel ka palju väiksemaks. Me peame juba praegu liikmesriikidele mõista andma, millega me oleksime tõenäoliselt nõus kas või Eesti rahastamisel tulevikus. Samas on meil väga raske oma seisukohti öelda, kui teise poole lõplikku positsiooni ei ole.

Praegu küsime seda, et meie ELi eelarvesse raha ei maksaks, aga nemad paneksid meile küll oma põllumajandus- ja regionaaltoetused peale?

Kõlab jah suhteliselt jultunult, sest oleme seisukohal, et me ei maksaks kohe alguses täielikult oma osamaksu, mis Eesti liikmena peaks maksma.

Umbes miljard krooni aastas?

See oleks väga-väga palju väiksem. Lähtudes puhtalt arvutustest, oleks see umbes alla miljardi: sõltub mitmest parameetrist. Meie seisukoht on see, et me ei maksaks esimestel aastatel kindlasti täies mahus, vaid oluliselt vähem.

Kui palju nõustume siis maksma? Poole?

Raske öelda, kas see on pool või alla poole. Ei oska isegi prognoosi anda. Sõltub ka sellest, kui palju nõustub EL meid rahastama põllumajanduspoliitika ja regionaalpoliitika raames.

Praegu on juba selge, et tööjõu vaba liikumist me kohe ja täielikult ei saa. Kui läheb lahinguks põllumajanduse ja regionaalraha üle, ütleb EL jälle: ärge mitte oodakegi nii palju, kui liikmed seni said.

Väga paljude toetuste puhul - eriti, mis puudutab regionaalpoliitika raha -, on eeltingimus meie kaasfinantseerimine. See tähendab, et Eesti kaasfinantseerimine on kusagil 25% juures, ülejäänu tuleb ELilt.

Kui meil on võimalik leida Eestist kaasfinantseerimiseks raha, saame ka ELilt juurde taotleda, aga mitte rohkem.

Mis puudutab põllumajandustoetusi, siis siin on kõik otsad veel lahti. Kas meil õnnestub saada rohkem raha otsetoetusteks või rohkem maaeluprojektideks. Eestis on mõlema suuna peal erinevad huvigrupid, seega on eelkõige vaja saavutada riigisisene konsensus.

Kui kindel on, et Eesti värsket liha töötlevad ettevõtted suudavad 2006. aastaks muuta oma põrandad, laed ja seinad euronõuetele vastavaks?

Ma arvan, et paljud suudavad. Paljud aga avastavad, et esialgu ongi otstarbekam jätkata tootmist siseturule. Ja paljud avastavad, et pole mõtet toota kõike seda, mida seni toodeti.

Teisest küljest näen praegu Euroopas tendentsi, et keskendutakse nishitoodetele, keskendutakse kõrge lisaväärtusega toodetele. Päris sellist lihtsat, keskmise mahukusega toodangut võibolla ei olegi mõtet enam Euroopa turule paiskamiseks valmistada.

Põllumajanduses on Eestis veel väga palju vastamata küsimusi, millele tuleb sellessamas liitumisläbirääkimiste kontekstis vastused leida.

Kas EL näitab Eestile üles vastutulekut ja lubab turuinterventsiooni korras kokku osta 2-millimeetrise läbimõõduga odratera kehtiva 2,2 mm asemel?

See võimalus on muidugi olemas. Üldse, mis puudutab interventsioonikokkuostu, siin pole meie seisukoht veel täiesti ammendav. Me tahame selgusele jõuda, kui suures ulatuses mõjutaks interventsioonikokkuost Eestis hindu tarbija jaoks.

Kui selgub, et see mõjutab siiski olulisel määral ühe või teise tootegrupi hinda, siis peame tõsiselt mõtlema, kui suures mahus saame seda Eestis reaalselt rakendada.

Liigume siin ettevaatlikult samm-sammult, sest ühest küljest on meil kusagil 5% inimestest põllumajandusega seotud tootjaid, teisest küljest on 100% tarbijaid.

Tähendab nii, et kui saame põllumajandusele midagi juurde, siis tarbija maksab selle kinni?

Huvid on loomulikult täiesti konfliktsed. Põllumajandustootja tahab alati saada kõrgemat hinda. Sellele vastandub tarbija huvi, kes tahab saada odavamat toiduainet.

See on üks igavene dilemma, kus Eestis on seni peale jäänud tarbija. Samal ajal tunnetame üha rohkem, et maaelu on tarvis toetada, aga väidan ka seda, et ilmselt otse ja järsu toidu hinna tõusu kaudu ei taha ükski eestlane seda teha.

Kas Eesti küsib Euroopa Liidult üksnes neid üleminekuperioode, mille saamises oleme enam-vähem kindlad, või küsime taktika mõttes ka neid, mida nagunii ei saa?

Lähtepunkt on ikka see, et kui näeme mingis punktis liitumisjärgseid probleeme, siis oleme need ka kõnelustel tõstatanud. Siin ei ole väga palju taktikalist kaalutlemist. Need arusaamad säilivad isegi valitsuste vahetumisel.

Mis on kõnelustel Eesti prioriteet number 1?

Prioriteet number üks on ikkagi see, et Eesti liituks Euroopa Liiduga laienemise esimeses laines. Prioriteet number kaks on see, et laienemise esimene laine tuleks vähemalt aastal 2004.

Kui nüüd tõesti on nii, et euroliit meid seitse aastat enda juurde tööle ei lase, kas läheme Ungari positsioonile, et ärgu siis lääne inimesed meile ka tulgu?

Seitse aastat jääb teoreetiliseks võimaluseks ja praktikas avaneb tööjõuturg palju-palju kiiremini. Usun, et suuremas osas avaneb eestlastel võimalus minna mujale tööle kohe liitumise hetkest.

Kas enamikku Euroopa riikidesse?

Usun, et see hõlmab suurt osa ELi riikidest. Kas see on enamus või vähemus, kas tulevad kõne alla eri riikidega eri mängureeglid, selle üle veel jätkame kõnelusi. Kuid ma väidan, et ei teki olukorda, kus uks on kinni ja oleme seitse aastat ukse taga. Seda ma ei usu mingil juhul.

Aga Eesti avab oma tööturu kohe?

Hinnanguliselt töötab Eestis praegu Euroopa Liidust umbes 1000 inimest, enamik firmades spetsialistidena. Iga Eestisse sissetoodud dollar ja kroon on kulla kaaluga, kuid veelgi olulisem on oskusteave, mis jääb ju kõik siia. Kui hakkaksime seda piirama, siis ma küll ei näe, et seeläbi kuidagi võidaksime.

Eesti edust kõnelustel räägitakse suhteliselt palju, aga vähe on kuulda sellest, kuidas meile punast tuld näidati ja ära öeldi.

Isegi siis, kui esialgne vastus meie ettepanekule on eitav, ei tähenda see, et meil on pillid kotti pandud. Püüame leida mingeid alternatiive või üritame veenda ja seletada. Me ei ole kunagi püssi kohe põõsasse visanud, et nüüd öeldi meile «ei», ja ongi kogu moos.

Ka ebaedust pole me ju saladust teinud. Näiteks tubaka aktsiisimäärade ja tuule- ning vee-energia maksustamise osas pole kokkulepet saadud. Aga me pole selle olukorraga leppinud. Kõnelused jätkuvad.

Kui ikka midagi välja ei tule, siis peab valitsus otsustama, kas loobume taotlustest.

Või loobume liitumisest.

Kindlasti on küsimusi, mida tuleb ka sellisel taustal kaaluda.

Mis on olnud Eestile suurim tagasilöök Euroopa Liidu liitumiskõnelustel?

Väga raske öelda. Ma arvan ja kardan, et need võivad olla veel ees. Senini on meil läinud siiski väga hästi selles mõttes, et oleme püsinud seal, kus oleme tahtnud püsida - kandidaatriikide tugevas esirusikas.

Teine asi on see, et kokkulepped, mida oleme tahtnud saavutada erinevates peatükkides, oleme suures osas saavutanud. Kardan, et tuleb veel edaspidi probleemideks valmis olla. Samas, enamiku taotlusi me suure tõenäosusega ka saame. Need on suhteliselt realistlikud ja sarnased teiste riikidega. Meie spetsiifilised probleemid on üksnes laevareisijate maksuvabastus ja põlevkivi.

Väga õige, ent tuleksime nüüd selle juurde, mis on senine suurim tagasilöök?

Suurim tagasilöök siiamaani... pean kohe mõtlema selle üle. Kõrvalseisjana on seda ehk parem öelda, aga mina ei ole küll tunnetanud, et me oleks tõsist tagasilööki läbi teinud.

Siiamaani on Eesti saanud kõik, mis tahtsime?

Jah, põhimõtteliselt küll.

Mis on suurim tagasilöögi oht tulevikus?

See, kui jääksime esimesest liitumise lainest välja. Et liitub näiteks kolm, neli, viis riiki - sealhulgas Läti või Leedu -, aga meie jääme sealt välja. See oleks nii majanduslikult, poliitiliselt kui psühholoogiliselt Eestile väga raske tagasilöök.

Kas on ka märgatav, et näiteks Läti ja Leedu lasevad praegu erilisi nõudmisi esitamata oma kõneluspeatükke prauhti sulgeda, et ainult Eestile järele jõuda?

Pean siin olema delikaatne. Me ei ole kunagi vaadanud oma naabrite tagaõue, miks ja kuidas nad midagi teevad. Ajakirjandusel on suuremad võimalused sellesse süveneda.

Õhkkonna mõttes võin öelda, et keskkonna peatüki läbirääkimistel on suur osa kandidaatriike suure hulga taotlusi üldse päevakorrast maha võtnud. Mõnes riigis on võetud siduvaid kohustusi muuta põhiseadust, et lubada maa müüki välismaalastele. Kõik panustavad tugevalt, et mitte esimesest ringist välja kukkuda.

Et Eesti lubab maa müüki juba niigi, kas me selle varal saame küsida mööndusi tööjõu vaba liikumise osas?

Euroopa Liit on üritanud vältida eri teemade omavahel sidumist, et siis nende üle kaubelda. Muidu kaupleksimegi nii kõigega. Alati võib öelda, et teie tõstatasite selle, aga meil tuli üks teine asi meelde. Päris nii see pole, aga suuremates valdkondades paratamatult kujunevad ka teatud vaikivad kokkulepped. Üks selline võib mõnel riigil olla tõesti ka tööjõu vaba liikumise ja maamüügi osas.

Kas läbirääkimised lõpevad järgmisel suvel?

Kahtlustan, et mitte enne 2002. aasta lõppu.

Ja nüüd algab kauplemine selle üle, palju meile raha antakse. Siin on iga liigutus miljoneid kroone väärt.

Põhimõtteliselt küll.

Te olete ju siis Eestile väga oluline inimene.

Ma nii küll ei väidaks. Mina lähtun ikka sellest, mida valitsus korraldab.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.