Sa oled siin

Sotsiaalne mõõde ja rahandus

2. Juuni 2001 - 7:33
Ilmunud ajalehes "Postimees" 2. juunil 2001
Toomas Hendrik Ilves, välisminister (Mõõdukad)


Meie reformierakondlastest neoliberaalsed sõbrad käsitlevad Mõõdukate sotsiaalpoliitilisi prioriteete ning suhtumist riigi rahandusse kui midagi hästi vastandlikku. Panustamine esimesse oleks just kui tehtav üksnes teise rikkumise hinnaga. Ei, ühiskondlikke probleeme ei saa lahendada rahanduse seaduspärasusi eirates.

Ühiskondlikud probleemid on aga Eestis olemas. Pidevalt kasvav tööpuudus on nendest ilmekaim näide. Kui kuuendik tööealisest elanikkonnast on tööturult eemal, siis seab see paratamatult piirid riigi majanduse ehk jõukuse arengule. Samas kurdavad mitmed ettevõtjad, et tunnevad pigem kvalifitseeritud tööjõu puudust. Seega eestlase tööoskused ning töö ei klapi.

Sellise vastandliku olukorra lahendus on näiliselt lihtne: tuleb oskused viia tasemele, mis klapiks tööga, et töö oleks tootlik ja töötajale tasuv. Ettevõtluse turgutamine näiteks maksusoodustuste teel ei ole piisav, kui ettevõttel pole kasvamiseks kasutada seda, milleta kasvada ei saa: oskustöölisi.

Tööliste oskuste kasvatamine ei ole ega saagi olla ainult erasektori ülesanne. Mõistagi võivad seda endale lubada sellised suured ettevõtted nagu Nokia või Elcoteq, kes koolitavad oma töötajaid vastavalt oma vajadustele, kuid ka nemad vajavad ettevõtet edasiviivaks jõuks inimesi, kel on eelnevalt omandatud haridus ja oskused, mis toodavad arendavaid ideid ning lahendusi. Rääkimata väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest.

Selle temaatika teine ots on puhas viletsus, mis valitseb liiga paljudes Eesti peredes. Selleks, et uued põlvkonnad oleksid hakkajad ja tragimad omandama elus toime tuleku oskusi, peab nende vanematel olema võimalus aidata lastel otsa peale saada. See tähendab, et lapsel peab olema võimalus omandada korralik alg- ja keskharidus, millelt edasi minna. See tähendab, et laps peab saama kodust kaasa turvatunde ning usalduse Eesti vastu.

Millised väärtused, millise tulevikutunde saab laps aga sellisest perekonnast, kus üks või mõlemad vanemad on tööta, elavad väga kitsastes majanduslikes tingimustes ning on kibestunud, seda eelkõige Eesti riigi suhtes?

Eesti jaoks tähtis küsimus ongi see, milline on riigi roll ühiskonna ja majanduse kasvavate vajaduste ja murelike küsimuste ees. Kas see roll on passiivne või aktiivne, kas anname riigile niipalju kui vajalik elementaarsemate vajaduste rahuldamiseks või pakume riigile võimaluse anda Eesti arengule edasiviiv tõuge.

Mõõdukad on veendunud, et aeg on küps valima teist teed. Meie kaine rahanduspoliitika on olnud seni edukas, tuues Eesti peaaegu ilma rahanduslike kollapsiteta läbi raskete üleminekuaegade 1990-ndate alguspoolel ning saades üle ka börsiruleti hullumeelsusest ning Venemaa rahanduse kokkuvarisemisest tingitud vapustusest mõni aasta tagasi.

Eesti on ekspordi edukalt lahti sidunud Venemaast ning kinni sidunud Euroopa Liidu kindla ja stabiilselt kasvava turuga. Püsiv eksport Euroopasse on see, mis lisab jõukust. Ekspordi kasvatamiseks ja säilitamiseks on aga jällegi vaja inimkapitali.

Arenguks peab riigi rolli suurendama. See ei tähenda sugugi üle jõu elamist, see ei tähenda laenukoorma jätmist meie laste kanda. See tähendab aga teistsugust suhtumist avaliku sektori osasse riigis ning avaliku sektori finantseerimisse.

Eestis on avaliku sektori kulutused praegu ligikaudu 35 protsenti rahvuslikust kogutoodangust. Trend on langev. ELi keskmine oli 1999. aastal 48 protsenti. Põhjamaades: Soomes 52%, Taanis 56%, Rootsis 61%. Ning ei Euroopa ega Põhjamaad ole pankrotis ega hüperinflatsiooni küüsis, vastupidi - sealne inflatsioon on endiselt madalam kui Eestis. Soomes on eelarve olnud juba aastaid ülejäägiga.

Need riigid investeerivad jõuliselt sotsiaalsfääri ning haridusse, aktiivsesse tööpoliitikasse ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtluse toetamisse. See on riigi investeering, mis tasub ennast ära nagu iga äriline investeering. See on maksumaksjate investeering iseenda ja oma laste tulevikku. See on võimalikult paljude kodanike kaasamine riigi arengusse. Mõelgem, millise koorma jätame laste kanda pidevalt vananevas Eestis, kui suurel hulgal tööealistel ja -võimelistel pole tööd.

Eestis on võimalik neid investeeringuid teha, rikkumata meie eelarvelist tasakaalu, toomata kaasa devalvatsiooni ning inflatsiooni. Näiteks Soome, kes elas pärast sõda läbi mitu marga devalveerimist, ei teinud seda mitte sotsiaalpoliitika vajaduste, vaid eelkõige metsatööstuse ekspordivajaduste rahuldamiseks.

Eesti peab saama kalli tööjõuga ja väärtusliku inimkapitaliga riigiks. See ei juhtu üleöö, see eeldab esimese sammuna tõsiseid investeeringuid sotsiaalsfääri. Riigi kaine rahanduspoliitika on selleks vajalik eeldus, riigi rolli tunnistamine ning aktiviseerimine on selleks möödapääsmatu.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.