Sa oled siin

Riigi välispoliitika põhisuunad

4. November 2003 - 0:00
Välisminister Kristiina Ojulandi kõne Riigikogus
4. novembril, 2003



Lugupeetud proua esimees,
austatud Riigikogu liikmed,
head külalised!

Algamas on uus ajajärk. Seoses meie peatse liitumisega Euroopa Liidu ja NATOga muutub Eesti välispoliitiline positsioon. Samas muutub kiiresti ka maailm meie ümber, eriti 11. septembri sündmustele järgnenud protsesside tõttu. Sellest tuleneb vajadus meie koha uuele lahtimõtestamisele rahvusvahelistes suhetes. Oma tänases kõnes soovingi keskenduda peatsetele muutustele ja arengutele meie välis- ja julgeolekupoliitikas. Väikeriigina saame kõige rohkem ära teha ja kõige otsesemat mõju avaldada siiski piirkondlikult, mistõttu oma sõnavõtu lõpus peatun põgusalt ka Läänemere regiooni teemal.

Esmalt Euroopa Liiduga seonduvast. 16. aprillil käesoleval aastal kirjutasime alla ühinemislepingule, mille on siiani ratifitseerinud neli liikmesriiki (Taani, Saksamaa, Portugal ja Hispaania) ja viis liituvat riiki (Küpros, Malta, Leedu, Poola, Slovakkia). Ülejäänud plaanivad, sõltuvalt siseriikliku ratifitseerimisprotsessi keerukusest, ühinemislepingu ratifitseerida veel käesoleva aasta lõpukuudel või 2004. aasta alguses. Eestis on ühinemisleping läbinud esimese lugemise parlamendis.

Alates ühinemislepingu allkirjastamisest Euroopa Liiduga on Eesti astunud mitmeid otsustavaid samme liitumisprotsessi lõpuleviimiseks. Kõige olulisem oli kahtlemata 14. septembril toimunud rahvahääletus, kus Eesti rahvas andis oma toetuse Euroopa Liiduga ühinemisele. Rahvahääletus oli uue etapi algus. Kui enne seda võis skeptikute poolt tihti kuulda väiteid, et liitumine Euroopa Liiduga on vaid eliidi, poliitikute ja ametnike käivitatud projekt, siis nüüd on selge, et liitumisel on rahva valdava osa heakskiit. Rahvahääletuse positiivne tulemus ja kahe kolmandiku hääletajate kindel toetus ühinemise ideele annab valitsusele selge mandaadi nii ühinemisettevalmistuste lõpuleviimiseks kui ka Eesti seisukohtade kindlaks kaitsmiseks Euroopa Liidu valitsustevahelisel konverentsil.

Suvel oma töö lõpetanud Euroopa Tulevikukonvent esitas nii praeguste kui tulevaste liikmesriikide valitsustele uue Euroopa Põhiseaduse Lepingu eelnõu. Suurema osa eelnõus esitatud ettepanekute heakskiitmise ja edasiste kõneluste aluse osas valitses suvel Thessaloniki Ülemkogul üksmeel. Samas, mitmete institutsionaalsete küsimuste puhul tuleb 4. oktoobril Roomas alanud valitsustevahelisel konverentsil konsensuseni jõudmiseks tõsist tööd teha.

Pean oluliseks, et liituvad riigid osalevad valitsustevahelisel konverentsil võrdselt liikmesriikidega. Saavutuseks on kindlasti see, et nii liikmesriigid kui liituvad riigid on olnud üksmeelsed vajaduses muuta Euroopa Liidu seadusandlik protsess tervikuna avalikuks ja Euroopa kodanikele paremini mõistetavaks.

Valitsustevahelisel konverentsil on toimunud aktiivne arutelu 25-liikmelise Euroopa Liidu eesistumise küsimuses. Enamik riike on asunud seisukohale, et tuleks toetada rühmaeesistumist. Selle nägemuse kohaselt teostaks Euroopa Liidu eesistumist kolm kuni viis riiki pikema perioodi vältel kui senine kuus kuud. Jätkub ka diskussioon uute loodavate ametikohtade - Ülemkogu valitava eesistuja ja Euroopa Liidu välisministri rolli täpsemaks määratlemiseks.

Eesti on valitsustevahelisel konverentsil lähtunud tulevikunägemusest, mis on sõnastatud valitsuse nn "Valge Raamatus." See dokument oli arutlusel ka Riigikogu istungil ja komisjonides. Eesti toetab Euroopa Liidu arengut riikide liiduna, kus on tagatud kõikide liikmesriikide võrdne kohtlemine. See on olnud üks Euroopa Liidu alusväärtusi ning nõnda peab see olema ka edaspidi.

Meile on tähtis, et aluslepingus kajastuks selgelt põhimõte, mille kohaselt igal liikmesriigil on Euroopa Komisjonis volinikukoht ning volinikud osalevad otsustusprotsessis võrdselt. Samuti peame oluliseks, et kvalifitseeritud enamusega hääletamine ministrite nõukogus piirduks põhiseaduslikus lepingus selgelt määratletud juhtudega. Et hääletusprotseduuri muutmine on väga kaalukas otsus, peab see meie arvates ka tulevikus läbi tegema lepingumuutmise täisprotseduuri. Nizza lepingus liikmesriigile ette nähtud vähimat kohtade arvu Euroopa Parlamendis ei tohiks samuti kahandada. Eesti soovib säilitada ka Nizzas kokku lepitud häälte arvu ministrite nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisel. Juhul kui valitsustevahelisel konverentsil otsustatakse seda süsteemi siiski muuta, siis soovime lahendust, mis tagaks nii riikide- kui rahvaarvu samaväärse arvestamise.

Alates selle aasta 16. aprillist on Eestil Euroopa Liidu juures vaatlejaliikme staatus. Eesti saab osaleda Euroopa Liidu Nõukogu töös kõigil otsustustasanditel sõnaõigusega ning kaitsta oma seisukohti. Neid võimalusi on Eesti ka aktiivselt kasutanud. Konsultatsiooniprotsessi raames oleme esitanud mitmeid taotlusi meie huvide arvestamiseks Euroopa Liidu uue seadusandluse kohaldamisel Eestile, eelkõige maksupoliitika, keskkonna-, sise- ja justiitsküsimustes ning energeetika valdkonnas. Eesti osaleb aktiivselt ka Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitikat väljatöötavates erinevate tasandite töögruppides, saavutamaks Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine Eestile sobivas suunas.

Meile sobivate otsusteni jõudmine nõuab pidevat mõttekaaslaste otsimist Ministrite Nõukogu, Alaliste Esindajate Komitee ja selle töögruppide tasandil. Ka eeldab see meie seisukohtade jätkuvat selgitamist Euroopa Komisjonis, kus formuleeritakse Euroopa õigusaktid nende algkujul.

Valitsus on hetkel välja töötamas Eesti üldisi pikaajalisi prioriteete Euroopa Liidu liikmena. Ka Välisministeerium on oma haldusala kohta koostanud vastavasisulise analüüsi. Välisministeeriumi otsesesse vastutusalasse kuulub meie rahvuslike huvidega arvestamise tagamine Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika, väliskaubanduspoliitika, konsulaar- ja viisapoliitika vallas. Samuti on Välisministeeriumil võtmeroll riigi ja kodanike huvide esindamisel Euroopa Liidu institutsioonides, suhtlemisel teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ning Eestile sobivate poliitiliste lahenduste saavutamisel koostöös Euroopa Liidu Sekretariaadiga.

Järgnevalt mõne sõnaga Euroopa Liidu ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast ning Eesti seisukohtadest. Euroopa Liidu välissuhtluse küsimuses jagab Eesti täielikult eesistuja Itaalia ja ka enamiku teiste liikmesriikide veendumust Euroopa Liidu rahvusvahelise rolli suurendamise vajadusest. Arvan, et Eesti peab tulevikus omalt poolt tegema kõik, et Euroopa Liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika oleks tõhus ja järjekindel. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika kaudu on Eestil võimalik rahvusvahelisel areenil toetuda 25 riigi ühisarvamusele, mis omab suuremat kaalu kui üksikute liikmesriikide arvamuste lihtne summa.

Eesti julgeoleku ja majandusarengu seisukohalt on üheks oluliseks ühise välis- ja julgeolekupoliitika suunaks Euroopa Liidu suhete areng Venemaaga. Euroopa Liidul on Venemaa olulisima majanduspartnerina oma mõju Venemaa arengule demokraatlikuks õigusriigiks. Eeloleval perioodil on Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes arutusel mitmed tähtsad teemad nagu näiteks justiits- ja siseküsimused ning kas ja millistel tingimustel Euroopa Liidu ja Venemaa vahel pikaajalises perspektiivis jõuda viisavabaduseni. Neil teemadel räägib aktiivselt kaasa ka Eesti, lähtudes nii oma kui Euroopa Liidu kui terviku huvidest.

Eesti tervitab igati "Laiem Euroopa - uued naabrid" initsiatiivi. Leian, et Eesti peab aktiivselt osalema Euroopa Liidu idapoolsetele lähinaabritele, aga samuti Lääne-Balkani riikidele suunatud arengukoostöö projektide väljatöötamises ning tegutsema nende piisava rahastamise nimel. Meil on bilateraalse arengukoostöö kogemus mitme nimetatud piirkondade riigiga ning Euroopa Liiduga liitumisel saame veelgi paremini kaasa rääkida nende riikide abistamisele suunatud rahvusvahelises tegevuses. Näiteks Ukraina, Gruusia ja Moldova stabiilsusele kaasa aitamine suurendab nii regionaalset julgeolekut kui ka Eesti individuaalsete välispoliitiliste taotluste õnnestumise tõenäosust. Mitmed poliitikad nii Kaukaasia riikide kui “uute naabrite” suhtes on Euroopa Liidus veel kujundamisel ning siin on Eestil võimalik anda oma panus nende väljatöötamisse.

Eesti on muuhulgas huvitatud pikaajalisest stabiilsusest Balkanil. Reformiprotsesside kiirenemine regioonis on oluline ning Eesti tervitab Euroopa Liidu kavatsust jätkata Lääne-Balkani regiooni integreerimist Euroopa Liitu.

Eesti liitumisel Euroopa Liiduga toimuvad muutused meie välismajanduspoliitika kujundamises. Vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 133 hakkame osalema ka Euroopa Liidu ühtse välismajanduspoliitika väljatöötamise protsessis. Paljudest Eesti kaupadele olulistest välisturgudest saab meie jaoks siseturg, kus majandussuhteid reguleerib Euroopa Liidu seadusandlus. Seeläbi muutub meie väliskaubanduspoliitika tunduvalt mõjukamaks ja huvid kaitstumaks.

Eesti prioriteedid Euroopa Liidu immigratsiooni- ja viisapoliitika väljatöötamisel ning rakendamisel on seotud meie piiririigistaatusega. Eesti tervitab kava jätkata tööd illegaalse immigratsiooni vastu võitlemisel, samuti tähelepanu pööramist piirivalvekorraldusele ja asüülitemaatikale. Euroopa Liidu ühise välispiiri osas peame vajalikuks ühtseid standardeid ja rahanduslikku solidaarsust nende rakendamisel. Samas leiame, et piirikontrolli teostamine jäägu iga liikmesriigi ülesandeks. Eesti jaoks omab erilist tähtsust illegaalsete immigrantide tagasivõtulepingute sõlmimine Venemaa, Valgevene, Ukraina ja mitmete teiste riikidega.


Austatud Riigikogu liikmed!

2004. aastal muutub meie julgeolekupoliitiline seisund. Muutuste peamisteks põhjusteks ei ole mitte ainult Eesti peatne liitumine Euroopa Liidu ja NATOga, vaid ka protsessid rahvusvahelises julgeolekus üldiselt. Seetõttu on äärmiselt oluline meie uue olukorra sügavam mõtestamine ning Eesti uue julgeolekukontseptsiooni väljatöötamine.

Olukord maailmas on viimase kahe aasta jooksul arvestatavalt muutunud. Terrorismist on saanud üks peamisi väljakutseid rahvusvahelisele julgeolekule. Paljusid inimelusid nõudnud terrorirünnakud Bagdadi ÜRO esinduse vastu 19. augustil ning Rahvusvahelise Punase Risti kontori vastu 27. oktoobril on ilmsed näited sellest, et terroristid on valmis kasutama kõiki vahendeid oma eesmärkide saavutamiseks. Terror Iraagis on üha enam suunatud iraagi rahva enese vastu, mis vaid kinnitab tõsiasja, et praegusel kriitilisel perioodil on rahvusvaheline abi Iraagile eluliselt vajalik.

Oleks naiivne arvata, et terrorism on meie jaoks kaugelseisev nähtus. Globaalse terrorismi tagajärjed ja pikaajalised mõjud on märkimisväärsed ka Eesti julgeolekukeskkonnale. Oleme tegutsenud siseriikliku koordinatsiooni ja infovahetuse parandamisega ning rahvusvaheliste jõupingutuste raames liitunud kõigi kaheteistkümne ÜRO terrorismivastase konventsiooniga, tehes aktiivset koostööd paljude riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Tulevase NATO liikmena peame arvestama, et vastavalt Washingtoni lepingu 5. artiklile tuleb meil vajaduse korral olla valmis nii saama ise tuge kui abistama oma liitlasi ja jagama vastutust, mille NATO liikmelisus endaga kaasa toob. Peame olema valmis osalema NATO ühises poliitilises otsustusprotsessis, ühises kaitses ja ühises kaitseplaneerimises ning kõikide Alliansi ees seisvate ülesannete lahendamises.

Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames toimub Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika - ESDP - edasiarendamine. Euroopa Liidu panus julgeolekuriskidega võitlemisse peab kindlasti kasvama ning Euroopa sõjaline ja tsiviiloperatsioonide võimekus paranema. Eesti osaleb reaalse panusega politseinike ja sõjaväelaste näol Euroopa Liidu esimestes kriisireguleerimise operatsioonides. On äärmiselt tähtis, et suudame tagada Eesti jätkuva proportsionaalse osaluse neis operatsioonides.

Sellel aastal võttis Euroopa Liit NATOlt üle sõjalise operatsiooni ja vastutuse rahu tagamisel Makedoonias. Seoses olukorra stabiliseerumisega lõpetatakse Makedoonias alates detsembrist sõjaline missioon ja Euroopa Liit saadab Makedooniasse politseimissiooni, kus ka Eesti peaks osalema. Meil on juba hea kogemus politseimissiooni näol Bosnias ja Hertsegoviinas, kus Eesti osalus jätkub ka tulevikus.

Eesti toetab ESDP arendamist viisil, mis täiendaks ja tugevdaks NATO-t ning lähtuks NATO juhtrollist kollektiivset kaitset tagava organisatsioonina. Terrorismi, massihävitusrelvade leviku ja teiste tänapäeva julgeolekuriskide vastu saab edukalt võidelda ainult Euroopa Liidu ja USA koostöös. NATO ja Euroopa Liidu julgeolekupoliitika osaline kattumine peab tugevdama, mitte nõrgendama mõlema liidu ja Euroopa ning USA vahelist koostööd ja partnerlust. Sellest tulenevalt tahan eriliselt toonitada transatlantilise sideme jätkuva tugevdamise vajadust.

Eesti on juba praegu näidanud end usaldusväärse partnerina Bosnias, Kosovos, Afganistanis ja eelkõige Iraagis, kuhu 20. juunil lähetati 6-kuulisele missioonile 43 sõjaväelast. Iraagi ülesehitustöö on globaalse julgeoleku seisukohalt äärmiselt oluline. Oktoobri lõpus toimunud Madriidi doonorite konverentsil kinnitas Eesti oma valmisolekut Iraagi ülesehitustöös jätkuvalt osaleda. Oleme alati toetanud ÜRO olulist rolli selles protsessis ning tervitame ÜRO Julgeolekunõukogus 16. oktoobril ühehäälselt heakskiidetud Iraagi resolutsiooni 1511. Nimetatud resolutsioon käsitleb stabilisatsioonijõudude mandaati ja loob üldise raamistiku võimu üleminekuks Iraagi rahvale.

Samas ei tohi ülesehitustöö Iraagis ära tõmmata tähelepanu ja vahendeid Araabiamaade ning teiste Lähis-Ida regiooni riikidega toimuvatelt koostööprotsessidelt. Edasiminek Lähis-Ida rahuprotsessis oleks hindamatu panus kultuuridevahelisse dialoogi, stabiilsuse saavutamisse ja majanduse arengusse nii piirkonnas kui maailmas tervikuna.


Eestis on praegu väljatöötamisel kolm omavahel seotud dokumenti - julgeolekupoliitika alused, sõjalise kaitse strateegiline kava ning kaitsejõudude struktuur ja arengukava aastani 2010. Vajadus uue julgeolekukontseptsiooni väljatöötamiseks tuleneb sellest, et eelmised julgeolekupoliitika alused on välja töötatud meie euro-atlantilise integratsiooniprotsessi peatselt lõppeva faasi tarbeks. Nüüdseks on see etapp seljataha jäämas ja on vaja selgeid suuniseid edasiseks toimimiseks. Samuti tuleb arvestada uute ohtudega, mis ei olnud eelmise julgeoleku kontseptsiooni väljatöötamise ajal veel niivõrd aktuaalsed.


Lugupeetud Riigikogu liikmed,

Lõpetuseks lühidalt Läänemere kaitsest ja regionaalsest arengust. Eesti võttis Läänemeremaade Nõukogu eesistumise üle Soomelt 2003. aasta juunis. Eesistumise aasta jooksul kavatseme jätkata tegevust kõigis senistes koostöövaldkondades, millest prioriteetseteks peame kolme.

Esmatähtis on Läänemere keskkonna kaitse. Eesti on huvitatud kokkuleppe saavutamisest, mis tagaks ühepõhjaliste tankerite keelustamise ja elavast naftatanklaevade liiklusest tuleneva reostusohu viimise miinimumini, ning ühtlasi Läänemere kuulutamisest eriti tundlikuks merepiirkonnaks.

Teiseks prioriteetseks valdkonnaks on majanduskoostöö, mille üheks eesmärgiks on kiirendada regionaalsete transpordi- ja energiavõrkude väljaehitamist. Lisaks sellele tahame majanduskeskkonna parandamiseks arendada IT-alast, tolli- ja piirivalveametkondade ning piiriülest koostööd. Läänemeremaade parlamendisaadikute konverentsil Oulus pakuti, et Läänemeremaade Nõukogu peab muutuma regionaalseks poliitiliseks koordinaatoriks, milline ühendaks regioonis töötavad organisatsioonid.

Kolmanda prioriteedina tõstaksin esile kodanikuühiskonna julgeoleku tagamist regioonis. See tähendab koostööd võitlusel piire ületava organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas terrorismi, relva- ja narkokaubanduse, inimkaubanduse ja salakaubaveoga.

Lisaks nimetatud eelistustele seisab Läänemeremaade Nõukogu kui riikidevahelise organisatsiooni ees küsimus – mis saab edasi? Kuidas ratsionaliseerida Nõukogu struktuuri ja tööd nii, et see vastaks osalevate liikmesriikide vajadustele? Euroopa Liidu laienemise järel kujuneb Eesti naabruses olukord, kus kaheksa Läänemeremaad on Euroopa Liidu liikmed. Leian, et Läänemere riikide koostöö potentsiaali tuleb Euroopa Liidus maksimaalselt ära kasutada ning tagada Liidu panus Euroopa kiireima majanduskasvuga regiooni arengu toetamisse. Seetõttu pean oluliseks, et Euroopa Ülemkogu kiitis oktoobris heaks Põhjadimensiooni teise tegevuskava aastateks 2004-2006.


Lugupeetud proua esimees,
austatud Riigikogu liikmed!

Järgmine kord teeme Eesti välispoliitika põhisuundadest kokkuvõtteid kõigi eelduste kohaselt juba NATO ja Euroopa Liidu liikmena. Eestit ootab ees võimalusterohke ajajärk. Samas ei ole liikmelisus priipilet helgesse tulevikku, vaid tähendab ka kasvavaid kohustusi. See eeldab kõigi Eesti Vabariigi institutsioonide senisest suuremat kooskõlastatust välispoliitika teostamisel. Samuti tähendab liikmelisus suuremaid rahalisi vajadusi, sest Eestile soodsate otsusteni jõudmiseks tuleb meil olla edaspidigi aktiivne. Sagenevad osalemised töögruppides ja komiteedes, kiirenevad otsustusmehhanismid ning lisanduvad protokollilised võõrustamised. Nii pole see mitte ainult Euroopa Liidus ja NATOs, vaid ka mitmetes teistes rahvusvahelistes organisatsioonides nagu näiteks ÜRO, Euroopa Nõukogu ja OSCE.

Viimase nelja-viie aasta alarahastamine on kahjuks pidurdanud välisteenistuse sujuvat ja süsteemset arengut. Välisministeeriumis on välja töötatud välisteenistuse arengukava põhimõtted aastateks 2004-2008, mis on ka valitsuskabineti poolt teadmiseks võetud. Vaid arengukava mõistmine ja järgimine Teie poolt, lugupeetud Riigikogu liikmed, tagab Eesti diplomaatia jätkuva edukuse.


Tänan tähelepanu eest!

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.