Sa oled siin

Riigi välis- ja välismajanduspoliitika põhisuunad

11. Juuni 1998 - 8:50
Välisminister Toomas Hendrik Ilvese poolt Vabariigi Valitsuse nimel peetud ettekanne Riigikogus 11. juunil 1998


Austatud härra esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed.

Tänane Vabariigi Valitsuse ettekanne riigi välispoliitika põhisuundadest on pühendatud välismajanduspoliitika küsimustele. Selles osas on olemas kokkulepe Riigikogu väliskomisjoniga. Sissejuhatuses käsitlen ma siiski paari välispoliitilist küsimust, mida valitsuse eelmises, 12.veebruaril peetud ettekandes loeti 1998. aastal oluliseks.

Euroopa Liiduga integreerumise valdkonnas oli põhimõttelise tähtsusega Eestiga liitumisläbirääkimiste alustamine 31.märtsil k a. Eesti läbirääkimiste delegatsioon on tänaseks toime tulnud acquis communautaire`i esimeste peatükkide multilateraalse ja bilateraalsele sõelumisega Brüsselis. Need peatükid käsitlesid haridust, kutseõpet ja noorsootööd, teadust, kultuuri, infotehnoloogiat, telekommunikatsiooni ja audiovisuaalpoliitikat. Samuti on läbitud väike- ja keskmise suurusega ettevõtete tegevust ning tööstuspoliitikat käsitlevad peatükid. Tulemustega võib rahul olla. Mingeid probleeme ei tekkinud ja meie delegatsiooni kodutöö on olnud läbirääkimiste pidamiseks piisav. Täna me teame, et läbirääkimiste sõelumise faasi lõpetamine jääb 1999. aasta maikuusse. Selle on tinginud korralduslikud põhjused. Sõelumise voorude planeerimine Brüsselis üheaegselt kuue riigi delegatsiooniga on keeruline ülesanne.

Lugupeetud Riigikogu liikmed,

Möödunud nädala lõpul ja selle nädala alguses arutasite te põhjalikult riigi-sisese eurointegratsiooni tõhustamisega seotud ülesandeid. Peaminister Siimann esines ettekandega Riigikogus 4. juunil ning selles käsitleti ka liitumisläbirääkimiste senist kulgu. Seepärast lähen ma edasi järgmiste küsimuste juurde.

12. veebruari ettekandes ma kinnitasin, et sellel aastal on Eesti välispoliitika üks prioriteete kahepoolsete viisvabaduse lepingute sõlmimine Schengeni lepingu osalisriikidega. Välis- ja siseministeerium on aktiivselt selle nimel tegutsenud. Kõigi Schengeni lepingu liikmesriikide ja eesistujariigi valitsuste poole on eraldi pöördutud, et veel kord selgitada Eesti positsiooni ning tehtud ettepanek koheselt läbirääkimisi alustada. Ühtlasi edastas Eesti kõikidele Schengeni lepinguosalistele riikidele oma lepinguprojektid illegaalselt riiki saabunud isikute tagasivõtu ja vastastikuse viisanõude kaotamise kohta. Valitsus kinnitas 21. aprillil Eesti ametliku delegatsiooni läbirääkimisteks Schengeni riikidega.

Eesti rõhutas Brüsselis oma liitumisläbirääkimiste alguses tehtud avalduses, et tegemist on ainukese liitumisläbirääkimisi alustanud riigiga, kelle kodanike suhtes rakendavad Schengeni liikmesriigid viisakohustust.

Itaaliaga kirjutati hiljuti alla Illegaalselt riiki saabunud isikute tagasivõtmise leping, mis on viisavabaduse kehtestamise eelduseks. Beneluxi riikidega on läbirääkimised selles küsimuses lõpetatud. Täna ja homme peab meie delegatsioon läbirääkimisi Pariisis, et sõlmida Prantsusmaaga analoogiline leping. Mitme teise riigiga algavad läbirääkimised illegaalselt riiki saabunud isikute tagasivõtmise lepingu üle lähemate kuude jooksul. Võin kinnitada, et enamikul Schengeni lepinguosalisi riikidel on poliitiline tahe viisavabaduse sõlmimiseks Eestiga olemas. Läbirääkimiste sisuliseks alustamiseks on oluline Schengeni riikide omavaheliste konsultatsioonide tulemus. Neid arutelusid praegu peetakse. Küllalt tähtis on Saksamaa poolt selles küsimuses tehtav otsus. Saksamaa ja Eesti Siseministeeriumide vahel toimuvad viisavabaduse küsimuses viimased konsultatsioonid. Arvan, et läbirääkimiste alustamine esimeste kahepoolse viisavabaduse lepingute sõlmimiseks Schengeni osalisriikidega on käesoleva aasta jooksul võimalik.

Pöörududes julgeolekupoliitika juurde, rõhutan ma taas 1999. aastal Washingtonis toimuva NATO tippnõupidamise otsuste välispolitiilist tähtsust Eesti jaoks. Me oleme seisukohal, et veel ei ole õige aeg tegeleda nende otsuste sisu ennustamisega. 1999. aastal vajalikud otsused tuleb langetada 1999. aastal. Eesti teeb praegu tihedat koostööd oma partneritega NATO riikidest. See koostöö peab tagama, et Washingtonis sõnastatavad otsused saaks sisuliseks sammuks Eesti, Läti ja Leedu liitumisel NATOga. Tõusvas tempos käib riigi kaitsevõime tõstmiseks tehtav igapäevane töö ning areneb partnerlus NATO institutsioonidega. Siin on abi uuest, NATO juures asuvast Eesti esindusest. Kõigi nende pingutuste taustal jääb aga äärmiselt aktuaalseks Eesti kaitsekulutuste tõstmine. Palun teid, lugupeetud parlamendiliikmed, seda tulevaste eelarvevaidluste juures veel kord meelde tuletada.

Edasi on mul hea meel tõdeda, et jaanuarikuus Ameerika Ühendriikide ja Eesti, Läti ja Leedu vahel sõlmitud Partnerlusharta rakenduslike artiklite täitmine on alanud. Kahe nädala pärast tuleb Riias kokku Harta alusel loodud Partnerluskomisjon. Hartas sätestatud esimesed kahepoolsed konsultatsioonid majandus- ja sõjalise töögrupi tasemel on juba toimunud.

Kahepoolsete suhete arendamisel Venemaaga on oluliseks vahendiks muutumas kahe riigi valitsustevaheline komisjon. Selle komisjoni kaasesimehed, peaminister Mart Siimann ja asepeaminster Oleg Sõssujev, kohtusid märtsikuus Tallinnas ning kirjutasid alla komisjoni tegevuse käivitamiseks vajalikele dokumentidele. Aprillist juunikuuni toimus Tallinnas ja Moskvas mitu kohtumist Komisjoni töögruppide juhtide tasemel. Eesti pool soovib, et Komisjoni esimene täisistung toimuks võimalikult kiiresti. Eesti peab endiselt väga oluliseks, et komisjon looks seni puuduva majanduslepingute raamistiku Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelistele suhetele. See ei tähenda muidugi komisjoni sotsiaal-humanitaar ning kultuurialaste töögruppide tegevuse alahindamist.

Lugupeetud parlamendiliikmed,

eraldi soovin ma puudutada Riigikogu menetluses oleva seaduseelnõu 747 II küsimust. See valitsuse poolt esitatud eelnõu käsitleb Kodakonduse seaduse muudatusi. Need muudatused võimaldaks kodakondsuseta vanematel taotleda oma Eesti Vabariigis sündinud lastele Eesti kodakondsust lihtsustatud korras. Mitte-kodanike integreerimine Eesti ühiskonda on meie sisemine asi ja me oleme sellele teele asunud vabatahtlikult. Teist teed kaasaegse ja stabiilse ühiskonna rajamiseks Eestis ei ole. Kõnesolev seaduseelnõu on üks vahend selle eesmärgi saavutamisel. Samal ajal kehastab Valitsuse esitatud eelnõu Euroopas kehtivat universaalset printsiipi, et kodakondsuseta vanemate lastele antakse sünniriigi kodakondsus ilma tsensusteta ja minimaalseid protseduure rakendades. Seda teevad kodakondsuspoliitikas ius soli või ius sanguinis põhimõtet järgivad riigid ühtemoodi. Seepärast on eelnõu rahvusvahelise üldsuse tähelepanu all ja omab selget välispoliitilist mõõdet.

Veel enne suvepuhkust peaks nimetatud eelnõu läbima Riigikogus teise lugemise, millele sügisel peaks järgnema kolmas. Eesti senist jõulist arengut on tagant tõuganud suured ja väikesed otsused, mida on tehtud õigel ajal. Kinnitan teile, et, hääletades antud sisepoliitilise eelnõu poolt, teeb iga Riigikogu liige parlamentaarse välispoliitika vallas rohkem kui seda on võimalik teha pika aja jooksul traditsioonilisi vahendeid kasutades. Sellele järjest pakilisemaks muutuva küsimusele lahendust oodates loodan teie kõigi ajavaimu tunnetusele ja poliitilisele kogemusele.

Austatud esimees, lugupeetud Riigikogu,

Lubage nüüd alustada välismajanduspoliitika küsimuste käsitlemist.

Riikide majanduste omavahelise integreerumise ja rahvusvahelise tööjaotuse süvenemise tulemusel omandavad välismajanduspoliitika küsimused arenenud riikide välispoliitikas järjest kesksema rolli.

Eesti majandus kuulub nende rahvuslike majanduste hulka, mis sõltuvad välissektorist väga suurel määral: maailmas on vähe riike, kelle kaupade ja teenuste eksport küüniks 2/3ni rahvuslikust koguproduktist (1997. aastal oli see 74,1% ,1996. aastal 72,5 % ja 1995. aastal 75,8% sisemajanduse koguproduktist). Sellest hoolimata on ekspordi arendamine Eesti jaoks vaieldamatu edasine prioriteet. Teisiti pole väikese turu puhul võimalik saada kasu rahvusvahelisest tööjaotusest ega säilitada Eesti senist majanduskasvu tempot. Lisaks aitab ekspordivõime kasv tasakaalustada maksebilansi jooksevkontot.

Seepärast saab Eesti majanduselu iga tahku seostada välisturgude arengu ja riigi välismajanduspoliitikaga. Käesolevas ettekandes keskendun ma nendele välismajanduspoliitika aspektidele, mis on kõige lähemalt seotud välispoliitikaga. Need on küsimused, mille lahendust tuleb diplomaatiliste vahendite ja rahvusvahelise õiguse instrumentidega taotleda väljaspool Eesti riigi piire. Selle tegevuse tulemus on teiste riikide turgude avamine ja kodumaisele tootjale ekspordiks soodsate tingimuste loomine.

Välismajanduspoliitised küsimused, mille lahendamiseks on vaja siseriiklikke, s h Riigikogu otsuseid, jäävad täna teemaderingist välja. Muidugi on ahvatleva makromajandusliku- ja investeerimiskliima loomine Eestis, innovaatilise arengu toetamine või impordi-ekspordi rezhiimi üldiste printsiipide üle diskuteerimine väga oluline. Selliste küsimuste käsitlemine parlamendi tasemel on vajalik. Kuid seda pole otstarbekas teha ettekandes, mis Välissuhtlemisseaduse kohaselt peab käsitlema välispoliitika küsimusi.

Mu daamid ja härrad,

Eesti taasiseseisvumise järel oli meie välismajanduspoliitika põhieesmärgiks väliskaubanduse ümberorienteerimine. Nõukogude Liidu majandusruumi kollapsi järel oli vältimatu väliskaubanduse suunamine lääneturgudele ja nende turgude geograafia laiendamine. Seda on riiklikus majanduspoliitikas arvestatud ja edukalt rakendatud 1991. aastast alates. Eesti esimesed kahepoolsed majanduslepingud jõustusid 1992. aastal.

Noore ja väljakujunemata turuga riigi välismajanduspoliitika on määratud vajadusega saavutada enda võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine maailmamajanduslike ja kahepoolsete suhete süsteemis. Meie välispoliitika ja välismajanduspoliitika sihid on seepärast varasemate aastate jooksul olnud sarnased. Ühine eesmärk on olnud Eesti ja teiste riikide vahelistes suhetes võrdsuse, diskrimineerimise vältimise ja vastastikuse kasu põhimõtete tagamine.

Maailma riigid ja rahvusvahelised majandusorganisatsioonid on peale Teist Maailmasõda rakendanud enamsoodustusrezhiimi kehtestamist kui peamist instrumenti riikidevahelise kaubanduse liberaliseerimisel ja kunstlike takistuste kõrvaldamisel. Selle printsiibi kehtivuse laiendamisele olid suunatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eelkäija, Üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe ( General Agreement on Tariffs and Trade - GATT), tegevus. Reeglina püütakse võrdse kaubanduspartneri staatust saavutada, sõlmides kaubandusliku ja majandusliku koostöö lepinguid. Need lepingud sätestavad kaubandussuhetes nii enamsoodustusrezhiimi kui ka rahvusliku käsitluse. Siia võib lisada veel topeltmaksustamise ja maksudest kõrvalehoidumise vältimise ja investeeringute vastastikuse kaitse lepingud. Need kolm lepinguvormi moodustavad tavaliselt riikidevaheliste majandussuhete õigusliku vundamendi.

Vabakaubanduslepingute sõlmimine tähistab omakorda sügavama majandusliku integratsiooni algust, mille edasisteks tähisteks on vabakaubanduspiirkondade (free trade area -FTA), tolliliitude ja ühisturgude teke.

Kõigist majanduslepingutest on Eesti jaoks peamised üheksa vabakaubanduslepingut, millest seitse on jõustunud. Türgiga jõustub vabakaubandusleping 1.juulil. Pärast vabakaubanduslepingute sõlmimist Läti, Leedu ja Ukrainaga ning Euroopa Lepingu (assotsiatsioonilepingu) allakirjutamist on valitsus pööranud tähelepanu Kesk-Euroopa riikidele. Käesoleva aasta algul jõustusid vabakaubanduslepingud Tshehhi Vabariigi ja Slovaki Vabariigiga. Allakirjutamise hetkest on jõus analoogilised lepingud Euroopa Vabakaubandusassotsiatsiooni ja Sloveeniaga. Poola ja Ungariga on sisulised läbirääkimised vabakaubanduslepingute üle lõpetatud.

Nende lepingute üle läbirääkimiste pidamine ning vajalikele kompromissidele jõudmine ei ole olnud kerge. Enamus lepingutest on siin, Riigikogu saalis, läbi vaieldud ja ratifitseeritud. Kõrvalepõike korras meenutan pingelisi läbirääkimisi Ukrainaga enne vabakaubanduslepingu lepingu jõustumist 1996. aastal. Probleeme oli Eesti, Läti ja Leedu vahelise vabakaubanduslepingu laiendamisega põllumajandustoodetele. See küsimus lahendati samuti 1996. aastal. Aega on nõudnud hiljutised läbirääkimised Ungari ja Poolaga.

Positiivsete mälestuste hulka kuulub muidugi vabakaubanduslepingu sõlmimine Euroopa Liiduga ilma üleminekuperioodideta. Edasi järgnes assotsiatsioonilepingu jõustumine.

Selgema pildi huvides lisan, et aastatel 1992 kuni 1995 sõlmiti majanduskoostöö lepingud kümne riigiga ( lepingud annavad Eesti kaupadele enamsoodustuskäsitluse). Lisaks on läbi räägitud ja alla kirjutatud 23 investeeringute vastastikuse kaitse lepingut. Neist on jõustunud 19 lepingut. Topeltmaksustamise vältimise ja maksude kõrvalehoidmisest vältimise lepinguid on sõlmitud 20 riigiga ning neist on jõustunud 12.

Euroopa Leping (assotsiatsioonileping) ja kõik vabakaubanduslepingud kokku avavad Eesti ettevõtjale majandusruumi, mille elanikkond ületab 450 miljonit. Poola, Ungari ja Türgiga sõlmitud lepingute jõustumisel võime rääkida juba 575 miljoni elanikuga turust. Teiste majanduslepingutega hõlmatud riikide elanikonda arvestades see number mitmekordistub.

Tegemist on taasiseseisvunud Eesti välismajanduspoliitika kaheldamatu saavutusega.

Muidugi ei tähenda turgude avanemine veel nende hõlvamist. See ei too kaasa Eesti väliskaubanduse geograafia laienemist iseenesest. Valitsuse ja erinevate ministeeriumide poolt majanduslepingute sõlmiseks tehtud tööd tuleb käsitleda kui legaalsete võimaluste loomist. See on spetsiifiline riigi poolt ettevõtjatele osutatav teenus välissuhtlemise valdkonnas. Välisturgude tegeliku hõlvamisega kaasnevatest probleemid kõnelen ma allpool.

Enne seda peatun ma teisel Eesti välismajanduspoliitika prioriteedil, milleks on liitumine rahvusvaheliste majandusorganisatsioonidega.

Alates 1991. aastast on Eesti ühinenud peaaegu kahekümne finants- ja majandusorganisatsiooniga. Nende hulgas on Maailmapank, Rahvusvaheline Valuutafond ja olulised ÜRO majandusorganisatsioonid nagu näiteks ÜRO Toidu ja Põllumajanduse Organisatsioon. See kinnitab, et Eesti välispoliitika üks tugisammas on integreerumine rahvusvaheliste julgeoleku-, majandus- ja finantsorganisatsioonidega.

Kuid seni ei ole Eesti liitunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ja Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD).

Austatud Riigikogu liikmed,

Kõneldes Eesti välismajanduspoliitika põhisuundadest välissuhtlemise kontekstis peab valitsus otstarbekaks:

Esiteks - jätkata Eesti ettevõtetele soodsa välismajandussuhtlemise keskkonna loomist kahe- ja mitmepoolsete majanduslepingute sõlmimise kaudu. Seejuures tuleb arvestada, et paljud perspektiivsed turud on Eestile juba kättesaadavad ja kahepoolsete majanduslepingute sõlmimise tempo edaspidi tõenäoliselt langeb. Raskuspunkt kandub majandusliku integratsiooni süvendamisele. Selle töösuuna keskmeks jääb liitumisläbirääkimiste jätkamine Euroopa Liiduga.

Teiseks - Eesti peab lõplikult kindlustama oma positsioonid, vältimaks diskrimineerivat kohtlemist rahvusvahelises kaubanduses. Selle saavutamiseks tuleb lõpetada läbirääkimised ja liituda Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Rahvusvahelise majanduskoostöö edasiarendamiseks ja eriti transatlantilise integratsiooni majandusmõõtme süvendamiseks tuleb tulevikus liituda ka Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga.

Kolmandaks - tuleb suurendada riigi kaubanduspartnerite arvu ja laiendada ekspordi struktuuri. Selleks tuleb laiendada meie majandusgeograafiat ning suunata eksporti uutele, vähem kasutatud turgudele. Nii suureneb Eesti majanduse stabiilsusevaru.

Neljandaks - eksportivatele ettevõtetele antavad riiklikud toetused peavad moodustama tervikliku süsteemi. See süsteem peab vastama Eesti poolt võetud rahvusvahelistele kohustustele ning jääma Maailma Kaubandusorganisatsiooni poolt aktsepteeritavatesse piiridesse.

Viiendaks - jätkuvalt tuleb välissuhtlemise vahendeid kasutada välisinvesteeringute toomiseks riigi majandusse.

Viimase punkti osas on oluline koostöö majandusministeeriumi, Välisinvesteeringute agentuuri ja välisministeeriumi vahel. Investeeringute kaitse ja soodustamise lepingute edasine sõlmimine ja rakendamine muudab Eesti investeerimiskeskkonna veel turvalisemaks. Uute investeeringute toomine Eestisse on riigi ekspordivõime parandamise oluline vahend. Seda kinnitab fakt, et täna annavad väliskapitali osalusega ettevõtted rohkem kui poole Eesti ekspordist.

Investeeringute kaasamise hõlbustamisel ja ekspordi vahendamisel on kindel roll Eesti välisesindustel. Välisesindustes töötavate majandusdiplomaatide arv jääb väikeriigi puhul alati piiratuks. Seetõttu peab majandusdiplomaatide aktiivsus ärisidemete ja majandusinfo vahendamisel olema kooskõlas uute eksporditurgude hõlvamise kavadega.

Austatud esimees, lugupeetud parlamendiliikmed ,

Kõneldes ekspordi geograafia laiendamise vajadusest, saab seda illustreerida lihtsa faktiga. 1997. aastal oli Eesti väliskaubanduspartnerite nimekirjas umbes 120 riiki, kellega kaubavahetuse käive ületas üks miljon krooni. Tegelikku olukorda iseloomustab paremini teine arv: 1997. aastal langes 55,6% kogu Eesti väliskaubanduskäibest ainult nelja riigi arvele. Jutt on Soomest (20,4%), Venemaast (16, 1%) , Rootsist (10,8%) ning Saksamaast (8,3%) . Need kõik on meie lähinaabrid - Läänemere regiooni riigid.

Muidugi pole olemas mingit valemit, millega ideaalne ekspordi-impordi jaotus välja arvutada. Kuid riigi ekspordivõime kasvu korral oleks optimaalne, et 2/3 riigi ekspordist ja impordist jaotub mitte nelja-viie vaid kümne kuni viieteistkümne riigi vahel. Meie geograafilist asukohta arvestades on see riiklikult vajalik sihiseadmine. Sellise lahenduse üks võti asub Kesk-Euroopa riikides. Majandusanalüütikud rõhutavad, et Kesk-Euroopa riigid Poola, Tshehhi ja Ungari asuvad praegu konjunktuurikõvera tõusval osal. Selle regiooni turgude arengupotentsiaalile viitavad ka väljaspool Euroopat tehtud uuringud. Näiteks võib tuua möödunud aasta lõpul USA Kaubandusministeeriumi tellimusel teostatud uurimuse. Uurimus asetas Poola, Tshehhi Vabariigi ja Ungari nende tarbimisvõime kasvupotentsiaali arvestades teisele, kolmandale ja neljandale kohale 23 uuritud riigi seas. Mainitud riigid on tulevikus Euroopa Liidus. See tõstab turgude perspektiivikust veel rohkem. Transpordikulusid arvestades on Kesk-Euroopa turud meie ettevõtjale Euroopa Liidu kaugemate turgudega võrreldes jõukohasemad. Euroopa Liidu majandusruumi sisenedes on meil vaieldamatult kasulik omada tulevastes liikmesriikides juba sissetöötatud positsioone.

Eraldi probleemide ringi moodustab eksporditoetuse küsimus. Tänaseks on taasiseseisvumisega kaasnenud siseturu täitmise probleemid ununenud. Paraku on alates 1994. aastast impordi maht ületanud eksporti. Siin tuleb - tõsi küll - arvestada teenustekaubanduse tuntava positiivse saldo leevendavat mõju. Igal juhul on valitsuse arvates seniste ad hoc meetmete asemel vaja luua läbimõeldud eksporditoetuste süsteem. Majandusministeerium välisministeeriumi osalusel on asunud välja töötama ekspordi arendamise riiklikku programmi. Selle programmi sisust on täna vara kõnelda. Enne seda tuleb lõpule viia ekspordile orienteeritud ettevõtete uuringud ja hinnata tootvate tööstusharude arengupotentsiaali.

Medali teine külg on maailmakaubanduses aktsepteeritavate eksporditoetuste sisu. Seoses väliskaubanduse globaalse liberaliseerimisega on riigi otsene finantstoetus kodumaise toodangu eksportvõime tõstmiseks täiesti välistatud. Kaudne toetus tuleb kõne alla, kuid ka siin on ettekirjutused karmid. 1997. aastal kasutas ekspordi arendamiseks riigi toetust 130 ettevõtet, kuid toetussummad olid väikesed.

Peame endale aru andma, et ükski ekspordi arendamise programm ei saa üheselt tagada ekspordi kiiret kasvu lähitulevikus. Ettevõte laiendab oma tegevust väljaspoole Eestit vaid juhul, kui see on talle majanduslikult kasulik. Vajalik on konkurentsivõimelise toote, selle tootmiseks vajaliku potentsiaali, krediidiressursi, kvalifitseeritud tööjõu ja personalikoolituse ning ekspordialase teabe olemasolu. Sellele lisandub pädeva administreerimise vajadus. Need kõik on sisemajanduslikud eeldused. Eksporditoetus ise pole käsk või kohustus, vaid taas üks riigi teenus hõlbustamaks Eesti ettevõtete välisturgudele minekut.

Austatud härra esimees, lugupeetud riigikogu liikmed,

eespool esitatud põhisuundade alusel käsitlen ma üksikasjalikumalt rahvusvaheliste majandusorganisatsioonidega liitumise küsimusi. Kõne alla tulevad Euroopa Liiduga ühinemise välismajanduspoliitilised aspektid ning liitumine Maailma Kaubandusorganisatsiooni, Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni ning mitmepoolsete investeeringute lepinguga (Multilateral Agreement on Investment - MAI).

Euroopa Liit.

Euroopa Liit on majandusliku integratsiooni tulemus. Tema majanduslikuks sisuks on jäänud ühisturg, millele Euroopa ühisrahale ülemineku algus on lisanud uue môôtme. Ûhinemine Euroopa Liiduga on Eesti välis- ja välismajanduspoliitika esimene prioriteet ning samal ajal suurim väljakutse.

Siseriiklikest ja välispoliitilistest ülesannetest Euroopa Liiduga integreerumisel on räägitud piisavalt. Täna soovin ma seda pilti täiendada paari välismajanduspoliitika seisukohalt olulise aspektiga.

Juba assotsiatsioonileping integreeris meid Euroopa Liiduga sügavamalt kui nende partneritega, kellega meie suhted põhinevad vabakaubanduslepingul. Assotsiatsioonileping annab Eesti ettevõtjatele liikmesriikide kodanikega vôrdsed ôigused firmade rajamiseks ja filiaalide asutamiseks Euroopa Liidu liikmesmaades. Seda tavalised vabakaubanduslepingud ei taga.

Eraldi küsimus on toimiva transpordivõrgu väljaarendamine enne Euroopa Liiduga ühinemist. Peale ühinemist muutub Eesti transpordivôrk osaks Euroopa vôrgust ning peab ühilduma selle Pôhja-Euroopa osaga. Eesti, Euroopa Liidu ja Venemaa ühiseks huviks kujuneb seejärel hästitoimivate transiidikoridoride ja piiripunktide olemasolu Euroopa Liidu ja Venemaa piiril. See on (re)transiidi arendamise eeldus. Niisugune lähenemine soodustab Eesti muutumist Euroopa Liidust saabuvate vôi selle liikmesriikidesse suunduvate kaubavoogude jaotuspunktiks. Eesti on asunud välja töötama projekti, et Narva-Ivangorodi ümbersõitu kaasfinantseerida Euroopa Liidu rahadega. See võimalus on tekitanud huvi ka Vene poolel.

Ida ja lääne vahelise transiidikoridori tähtsusest Eesti jaoks on ettekandes juttu allpool. Kuid praegu soovin ma meelde tuletada Via Balticat. Peale Leedu ja Läti ühinemist Euroopa Liiduga kujuneb Via Baltica koridor piirkonna ainukeseks pôhja-lôunasuunaliseks transpordikoridoriks Euroopa Liidu sees. Ida-lääne suunale tehtavad investeeringud võivad osutuda kiiremini tasuvaks, kuid selle kõrval jääb Via Baltica rajamine meie prioriteediks.

Mu daamid ja härrad,

Tänane ettekanne ei eelda nende majanduspoliitiliste ülesannete sügavat käsitlemist, mis tuleb lahendada siseriigis. Kuid ettevôtluskeskkonda käsitleva seadusandluse harmoneerimise kõrval tuleb kindlasti alandada inflatsiooni tasemele, mis tagab meie ühinemise Euroopa Rahaliiduga. Eraettevôtjad seisavad peatselt silmitsi vajadusega tõsta tootlikkust ja toodangu kvaliteeti. See on väljakutse, mida eirata on võimatu. Euroopa Komisjoni hinnangu kohaselt vastab Eesti teisele Kopenhaageni kriteeriumile. Liitumise ajal on Eesti majandus vôimeline toime tulema Euroopa Liidu-sisese konkurentsisurvega. Kuid ekspordi struktuuri parandamise ja ekspordi geograafia laiendamise ülesannet on tootlikkuse ja kvaliteedi praeguse taseme juures peaaegu vôimatu lahendada. Siin tekib riigi ja eraettevôtjate huvide kokkupuutepunkt, mis peaks asuma tootearenduse ja arendusuuringute valdkonnas.

Tööjôu kvaliteedi probleem kuulub samuti nende küsimuste hulka, millele meil kõigil tuleb koos vastust otsida. Omavahel põimuvad sotsiaalsed, majanduslikud ja välismajanduspoliitilised aspektid. Tööjôu vaba liikumine on üks Euroopa Liidu aluspôhimôtetest. Eesti on seisukohal, et seda põhimõtet tuleb rakendada uutele liikmetele alates liitumise hetkest, so ilma üleminekuajata. Tänase päeva küsimus kõlab - kui valmis on selleks sammuks Eesti tööjôuturg? Pole saladus, et meie tööjôuturgu iseloomustavad piirkondlikud ja vanuselised erinevused. Vanema ja keskealise pôlvkonna omaaegne väljaôpe ei tee neid Euroopa Liidu ühisel tööjôuturul piisavalt konkurentsivôimeliseks. Eestis on juba praegu puudus kôrgelt kvalifitseeritud oskustöölistest. Silmapiiril on oht, et see saab majanduskasvu jätkumisele takistuseks. Lahendus peitub haridussüsteemi probleemide lahendamises ja töötajate täiendava väljaõppe motiveerimises.

WTO.

Lugupeetud esimees, austatud Riigikogu liikmed,

Eesti peab lôplikult kindlustama oma seisundi vôrdse partnerina rahvusvahelises kaubanduses. See tähendab, et tulevikku silmas pidades peab olema täielikult välistatud võimalus võtta meie kaupade vôi ettevôtjate suhtes diskrimineerivaid meetmeid. Tänapäeval on selle eesmärgi saavutamise kôige kindlam vahend ühinemine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Eesti esitas avalduse selle organisatsiooniga ühinemiseks juba 1995. aastal ja samal aastal moodustas valitsus delegatsiooni läbirääkimisteks. Neid läbirääkimisi puudutati valitsuse 12. veebruari k a ettekandes ning ma tegin pôhjaliku ülevaate sellest küsimusest Riigikogu infotunnis 20. aprillil.

Seepärast vôtan kokku kôige olulisema. Käesoleval ajal on kônelused jôudnud lõpusirgele ning rääkida vôib ühinemise lôplikest tingimustest.

Seni lahendamata jäänud küsimuste hulgas on audiovisuaalseid teenusi puudutavad vaidlused ületanud tavaliste läbirääkimiste raamid. Analoogiliselt Euroopa Liiduga on Eesti taotlenud vôimalust laiendada Euroopa Liidu liikmesriikidest pärinevatele audiovisuaalsetele teenustele enamsoodustusrezhiim. Rahuldava lahenduse saavutamine sôltub suuresti nende konsultatsioonide tulemusest, mida Euroopa Liit ja USA selles küsimuses jtihedalt peavad.

Veel üks lahendust nõudev probleem on intellektuaalse omandi kaitse tagamine Eestis. Intellektuaalse omandi kaitse Eestis ei vasta rahvusvahelistele nôuetele. Puudulikud on nii seadused kui nende kohaldamine. Meie partnerid läbirääkimistel on korduvalt osutanud, et Eesti siseturg on piraatkauba sissevoolu suhtes kaitsetu. Seadusandluse parandamisel ja oluliste rahvusvaheliste konventsioonidega ühinemisel on vajalik valitsuse ja Riigikogu kooskôlastatud tegevus. Vastu võetud seadused tuleb rakendada. Viimasel ajal on Valitsus ja ametkonnad teinud selleks jõupingutusi.

WTO liikmesriikidega on lõpetatud läbirääkimised tööstustoodete tariifilagede osas. Pôllumajandussaaduste ja -toodete osas pole kokkulepet saavutatud vaid paari üksiku kaubagrupi suhtes.

Seepärast sôltub liitumisläbirääkimiste lôpetamine käesoleval aastal audiovisuaalsete teenuste kaubanduse alal leitavast kompromissist ja Eesti edusammudest intellektuaalse omandi kaitse vallas.

OECD.

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon on autoriteetne ja traditsioonidega organisatsioon, mis ühendab arenenud majandusega riike. Liikmestaatus selles organisatsioonis tugevdaks meie välismajanduspoliitika transatlantilist môôdet.

Eesti koostöö OECDga on tihenenud iga aastaga. Üheksakümnendate aastate algusest alates on Eesti ministeeriumid ja ametkonnad nn üldiste koostööprogrammide alusel teinud OECDga koostööd. Need programmid on hôlmanud majandusanalüüsi, statistika, fiskaalpoliitika, välisinvesteeringute, maksunduse, kaubanduse, pôllumajanduse, sotsiaalpoliitika ning keskkonnakaitse valdkondi.

Soovides koostööd OECDga lôplikult vormistada, tegi Eesti koos Läti ja Leeduga 1996. aasta lôpus ühise deklaratsiooni organisatsiooni liikmeks saamiseks. Ühtlasi taotleti Balti regionaalprogrammi käivitamist. Peale diskussioone vôeti programm käesoleva aasta märtsis vastu. Kuna OECD ei ole finantsorganisatsioon, siis selle programmiga kaasnev rahaline toetus on väike. Kuid poliitiliselt, samuti OECDga info ja ekspertteabe vahetuse ning rakendamise seisukohalt on see programm Eesti jaoks oluline. OECD täisliikmeks saamine võtab ilmselt veel aega.

Mitmepoolne investeeringute leping ( Multilateral Agreement on Investment - MAI).

Mitmepoolne investeeringute kaitse leping on OECD liikmesriikide poolt välja töötatav mitmepoolne leping, mille eesmärgiks on osalisriikidesse tehtavate investeeringute soodustamine. Selleks kaitstakse investeeringuid efektiivsemate ôiguslike tagatistega.

Eesti vaatepunktist on tähtis, et MAIga saavad ühineda ka need riigid, kes praegu ei ole OECD liikmed. Täna on Eesti sôlminud kahepoolsed investeeringute kaitse ja soodustamise lepingud 23 riigiga. MAIga ühinemisel see arv tõuseb. MAIga ühineb selliseid Aasia ja Ladina-Ameerika riike, kellega kahepoolseid läbirääkimiste pidadamine oleks meil keeruline ja kulukas.

Eestile on kasulik olla selle tähtsa mitmepoolse lepingu väljatöötajate ja asutajaliikmete hulgas. Käesoleva aasta jaanuarist algasid selles küsimuses konsultatsioonid MAI läbirääkimiste grupi ja Balti riikide vahel.

Aprillikuus otsustas OECD ministrite konverents kaasata Eesti Mitmepoolsete investeeringute lepingu läbirääkimistesse vaatleja staatuses.

Eesti osalemine lepingu väljatöötamisel ja sellele allakirjutamine on tugev ja selge signaal rahvusvahelistele äriringkondadele. See kinnitab, et Eesti standartid investeeringute kaitse alal on laitmatud ning riigis järgitakse kindlalt rahvusvahelist investeerimispraktikat.

Austatud Riigikogu liikmed,

lisaks eespool esitatule teen meie välismajanduspoliitikast kokkuvõtte regionaalset ja kahepoolsete suhete tasandit arvestades. See käsitleb Eesti välismajandussidemeid lähipiirkondade ja seejärel kaugemal asuvate riikidega.

Põgus pilguheit majandusstatistikasse viib üheselt järeldusele Läänemere majandusruumis asetsevate maade ülekaalukast rollist Eesti ekspordi-impordi partnerite seas. See on arusaadav. Antud piirkond annab 30% maailmakaubanduse kogukäibest ning selle potentsiaal kasvab ligi 20% aastas. Eesti on väga aktiivselt lülitunud piirkondlikku majandussuhtlemisse. Nii on 68% meie ekspordist ja impordist seotud Läänemere äärsete riikidega. Ühtlasi tuleb nendest riikidest 67% Eestisse tehtavatest välisinvesteeringutest.

Põhjamaad.

Geograafilistest ja ajaloolistest teguritest tulenevalt on Eestil kõige tihedamad majandussidemed Põhjamaadega. Nende riikidega on Eesti sõlminud kõik olulisemad majanduslepingud. Kokku on jõustunud 25 majanduslepingut.

Alates taasiseseisvumisest on Põhjamaade osatähtsus meie väliskaubanduses suurenenud 35 %-ni. Meie suurim väliskaubanduspartner on reeglina olnud Soome, kelle osakaal moodustas 1997. aastal 20,4%.

Kaubavahetuse kiire elavnemisega seoses on alates 1996.aasta lõpust märgata teist meie jaoks väga olulist tendentsi. Nimelt kaubandusbilansi puudujäägi vähenemist Põhjamaadega. Eriti positiivseks näiteks on siin Rootsi, kuhu võrreldes 1997.aasta I kvartaliga 1998.a. on eksport samal ajavahemikul suurenenud 83,6% ja import 48,3%. Selle tulemusena on meie kaubandusbilanss muutunud positiivseks (I kvartal 382 miljonit krooni). Ühtlasi on Rootsi muutunud meie suurimaks ekspordisihtmaaks ( 1998.a. I 16,7% koguekspordist).

Põhjamaad on olnud meie põhilised välisinvesteeringute lähteriigid, andes ligi 59% Eestisse saabunud investeeringute mahust, s.t. 9,92 miljardit krooni. Seda loetelu saab veelgi pikendada - 40% meile saabunud välisabist pärineb Põhjamaadest.

Läti ja Leedu.

Eesti peab jätkuvalt oluliseks koostööd oma lõunanaabrite Läti ja Leeduga Balti majandusruumi arendamiseks. Meievahelise kaubanduse elavdamist on soodustanud 1993. sõlmitud vabakaubandusleping ja 1996.aastal sõlmitud põllumajandustoodete vabakaubandusleping. Nende lepingute rakendamine on kaasa toonud riikidevahelise kaubanduse kahekordistumise 1995.aastaga võrreldes. Leedu ja Läti osa meie kaubavahetusest moodustas mullu 7,8 %. Seda peaks veelgi suurendama 20. novembril 1997. aastal allakirjutatud mittetariifsete tollibarjääride kaotamise leping, mis keelustab kaupade liikumist takistavate varjatud meetmete kasutamise.

Eesti ettevõtted on üsna edukalt laiendanud oma tegevust nii Leedus kui Lätis - 1,592 miljardit krooni ehk 51% Eesti ettevõtete investeeringutest välismaale on olnud suunatud lõunanaabrite majandusse. Samal ajal peetakse regulaarseid konsultatsioone teenuste ja tööjõu vaba liikumise lepingute sõlmimiseks. Eksperdid valmistavad ette kolmepoolset strateegiliste kaupade ekspordi-impordi kontrolli lepingut.

Balti transiidiruumi arendamise lähimaks eesmärgiks on ühiste piiripunktide väljaehitamine. Loodetavasti rakendub esimesena sel suvel Ikla -Ainazhi piiripunkt.

Saksamaa.

Saksamaa majandus on Euroopa Liidus tugevaim ja kindlasti on ta Läänemere majandusruumi mootor. Saksamaa on 8,4 miljardi kroonise käibega suuruselt neljas Eesti väliskaubanduspartner. Kuid 6,2 miljardit sellest moodustab sissevedu. Saksa investeeringute osakaal Eestis on viimasel ajal tõusnud, kuid kasvuruumi jätkub. Suurte firmade motiveerimine tulekuks väikesele turule on keeruline ülesanne. Loodetavasti aitab Eesti Bonnis asuva saatkonna Berliini kantselei töö käivitamine kaasa tihedamate majanduskontaktide tekkimist Eesti ja Saksamaa vahel.

Venemaa.

Austatud parlamendiliikmed,

Riigikogu saalis on korduvalt räägitud sellest, et majanduslepingute baas meil Vene Föderatsiooniga peaegu puudub. Välismajanduslikus môttes oleme Venemaaga selle suhete faasi alguses, mille me enamiku teiste Eesti majanduspartneritega oleme lôpetanud vôi lôpetamas. Tänapäevaste majandussuhete arendamiseks Eesti ja Venemaa vahel on vaja sôlmida investeeringute vastastikuse kaitse ja topelmaksustamise vältimise lepingud koos kaubandusliku ja majanduskoostöö lepinguga, mis sätestab enamsoodustusrezhiimi. Majanduskoostöö lepingu sôlmimisega muutuks ajalooks ka Venemaa poolt ühepoolselt 1994. aastal kehtestatud topelttollid.

Need eesmärgid on täna reaalsemad kui aasta vôi paar tagasi. Kahe riigi valitsuste vahelise komisjoni kaubanduse ja majanduse alane töögrupp on kooskôlastanud arutatavate teemade ringi, mis katab kôigi eelmärgitud lepingute sisu. (Eesti poolt on töögrupi esimees transpordi- ja sideminister Raivo Vare).

Pooled on valitsustevahelises komisjonis pôhimôtteliselt kokku leppinud, et edasiminekut erinevates küsimustes ei seota omavahel. Selline lähenemine loob eelduse majandusküsimustele pragmaatilises ôhkkonnas ja vastastikuse kasu printsiibist lähtudes lahenduste leidmiseks.

Vene pool on samuti huvi näidanud mônede majanduslepingute sôlmimise vastu. Venemaa on Eestile ûle andnud oma lepinguprojekti koostööst rahapesu vältimisel. See projekt on praegu kooskôlastamisel meie ametkondades.

Valitsustevahelise komisjoni majandusalase töögrupi kavades on veel tollikoostöö ja ekspordikontrolli alase koostöö ning lepinguprojektide väljatöötamise küsimused.

Edasiminekut on tunda transpordialaste lepingutega. Kahe riigi vaheline maanteetranspordi leping on kooskõlastamisel ametkondades. Jätkub ôhutranspordi alase kokkuleppe väljatöötamine.

Suhetes Venemaaga on meie välismajanduspoliitika esimene prioriteet selle mahajäämuse ületamine, mis on tekkinud Venemaa kui majanduspartneri ôiguslikus staatuses vôrreldes Eesti teiste partnerriikidega. Seda mahajäämust saab ja tuleb muidugi ületada vastastikusel alusel. Venemaal on Eestis majandushuvisid, mida me aktsepteerime. Näiteks Vene investoritele Eestis rahvusvahelises ôiguses ettenähtud garantiide andmine oleks selgelt Venemaa ja tema kodanike huvides. Enamsoodustusrezhiimi sisseseadmine muudaks kahe riigi vahelised kaubandussuhted transparentseks ning tollimaksude laekumine nende normaalse taseme juures muutuks lihtsamaks. Seda näidete rida saab oluliselt pikendada.

Mu daamid ja härrad,

Eesti-Vene majandusuhted ei ole arenenud selle loogika alusel, millel põhinevad suhted meie teiste suuremate väliskaubanduspartneritega. Seepärast lisan paar mõtet edaspidise majanduskoostöö kohta Venemaaga.

Nende majandussuhete arendamisel lähtume Eesti üldisest välispoliitilisest positsioonist: majanduslik suhtlemine ja selle õiguslik vorm peavad sarnanema iga teise väikese lääneriigi analoogilistele suhetele Venemaaga. Taotleme nende suhete arengut Eesti välismajanduspoliitika üldises rütmis. Kui turu avanemisega seotud probleemid on lahendatud, tuleb asuda ekspordi struktuuri analüüsima ja parandama. (Praegu moodustavad kuus kaubanimetust - nende hulgas kalakonservid, elektrienergia ja turvavööd - poole meie ekspordist Venemaale). See töö Venemaa suunal ei erine riigi ekspordi arendamise üldistest ülesannetest. Sama kehtib ka nende eksporttoetuste rakendamise kohta, mida rahvusvaheliselt aktsepteeritakse.

Fakt, et möödunud aastal kasvas Eesti eksport Venemaale peaaegu kaks korda, näitab ekspordipotentsiaali olemasolu. Samas võib oletada, et suure osa sellest kasvust moodustas re-eksport. See toob meid transiidi probleemi juurde.

Meie geograafilist asukohta arvestades on kahe riigi vahelise transiidi arendamine normaalne ja seda rôhutas juba 12. veebruari ettekanne. Möödunud aastal moodustas kaubavahetus Venemaaga 16,1% kogu Eesti ekspordist ja impordist. Venemaa oli meie tähtsuselt teine väliskaubanduspartner. Seda arvu lahti mõtestades saab väita, et 1997. aastal eksporditi läbi tolliladude Venemaale ligi kaks korda rohkem kaupa kui otse (ehk puhta ekspordi teel). Ligikaudu sama proportsioon kehtib ka impordi kohta. Seda tendentsi tuleb hinnata positiivseks. Retransiidi soodustamine on moodsa väliskaubanduspoliitika osa. Piltlikult vôib öelda, et Eesti tähtsaim maavara on meri ja Eesti sadamad on maismaa ning meretransiidi vahelüli Läänemere siinpoolsel kaldal. Viimasel ajal on konkreetseid jooni omandanud perspektiiv, et meie idasuunaline transiit ei piirdu ainult Venemaaga, vaid haarab ka Hiina ja Kesk-Aasia riigid.

Hinnates Vene turu perspektiivikust ei tasu samal ajal unustada riigi ekspordi-impordi hajutamise vajadust erinevate partnerite vahel, millest oli juttu eespool. Enesestmôistetavalt ei tähenda see soovi ühegi partneriga senist kaubavahetust vähendada. Ekspordi hajutamise ülesanne tuleb realiseerida ekspordi kasvuga samaaegselt ja selle abil.

Euroopa Liidu liikmesriigid:

Lääne-Euroopa.

Läänemere-äärsetest majandusparteritest loode poole jäävad Euroopa Liidu läänetiiva riigid - Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland jt. Nende maade osatähtsus Eesti impordis ja ekspordis on ligi 10%. Kõik tähtsamad majanduslepingud on nende riikidega sõlmitud. Oluliselt on kaubavahetus arenenud Suurbritanniaga, mis viimase kolme aasta jooksul on neljakordistunud ja moodustab ligi 3,4 miljardit krooni. Seega on Suurbritannia Eesti seitsmes väliskaubanduspartner. Ka Suurbritannia investeeringute osakaal Eesti majanduses on aastatega pidevalt kasvanud. Seda arengut peaks edaspidi soodustama veebruaris Londonis avatud Eesti Investeeringute Agentuuri esindus.

Lugupeetud parlamendiliikmed,

eespool rõhutati Kesk-Euroopa turgude perspektiivikust Eesti jaoks. Tegelikud majandussidemed nende riikidega on siiski olnud kahetsusväärselt tagasihoidlikud. Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia ja Sloveenia osa Eesti väliskaubanduskäibest moodustas möödunud aastal ainult 1,8 %; import ületas seejuures ekspordi ligi 3,5 korda. Ekspordi osa peavad aitama suurendada peatselt Poolaga ja Ungariga jõustuv vabakaubandusleping. Vabakaubanduslepingud on juba sõlmitud Tsehhi, Slovakkia ja Sloveeniaga.

Ideaalis võiks Kesk-Euroopa riikide osakaal olla umbes 20 % meie kaubanduskäibest. Sellise osakaalu saavutamiseks tuleb teha aastatepikkust tööd, kuid eesmärgiasetus ise on realistlik. Hinna ja kvaliteedi suhet arvestades on Eesti peamistel ekspordiartiklitel - puidu-, keemia ja tekstiilitoodetel - nendel turgudel kergem konkureerida. Geograafiliselt on nimetatud turud Lääne-Euroopa turgudest oluliselt lähemal ja transpordikulude vähenemine on meie eksportööride jaoks oluline. Kesk-Euroopa riikide tarbijaskond alles kujundab oma eelistusi ja on uutele kaupadele avatum kui läänepoolsemates riikides. Nende riikide tulevase Euroopa Liidu liikmelisuse tähtsusele tegime viite juba varem.

Ukraina.

Kesk-Euroopa riikidega piirneva Ukraina osatähtsus Eesti väliskaubandusbilansis oli möödunud aastal 2,6 %. Samal ajal on Eesti ja Ukraina vahelistel majandussuhetel tugev lepinguline alus. Sôlmitud on 13 majanduslepingut. Lähemal ajal sôlmitakse veel majandusalaste kuritegude vastu vôitlemise kokkulepe. Kôige olulisemaks majanduslepinguks jääb muidugi kahepoolne vabakaubandusleping.

See leping on kandnud kasulikke vilju. Eesti kaubandusbilanss Ukrainaga on tuntavalt positiivne. Kuid lepingu jõustumisest alates on mônede artiklite tôlgendamine ning rakendamine Ukraina poolt kutsunud esile vaidlusi kui Eesti ettevôtjate ôigusi kitsendav. Nende probleemide tôstatamine kahepoolsete suhete kôige kôrgemal tasemel ei ole andnud tulemust. Nüüd on kahe riigi justiitsministeeriumid moodustanud ühise töögrupi, et taas läbi vaadata vaidlusalused artiklid ja nende rikkumised. Koostatava ekspertarvamuse alusel hakkab lahendusi otsima uus institutsioon - kahepoolne vabakaubanduslepingu ühiskomitee, mille Eesti esindajad kinnitas valitsus aprillikuus.

Vahemere äärsed riigid.

Kaubavahetus Vahemere riikidega on kasvanud proportsionaalselt koos Eesti ekspordi-impordi mahu suuurenemisega. 1997. aasta oli eriti viljakas majanduslepingute sõlmimise osas selle piirkonna riikidega. Neid kirjutati alla 13.

Tahaksin veelkord juhtida tähelepanu alates 1. juulist käesoleval aastal Türgiga jõustuvale vabakaubanduslepingule. See leping avab Eesti tootele takistusteta tee ligi 60 miljoni elanikuga arenevale turule.

USA.

Eesti olulisim majanduspartner väljaspool Euroopat on USA. Ameerika Ühendriigid on Eestisse tehtud investeeringute poolest kolmandal kohal ja kaubakäibe üldine maht 3,1 miljardit krooni paigutab USA 8. kohale meie partnerite seas.

USA-Balti Hartas sätestatud kahepoolsete majanduskonsultatsioonide töörühmade esimene kokkusaamine toimus maikuus Washingtonis. Antud kohtumisel otsiti lahendust ka USA turvaliste arvutiprogrammide müügi kindlustamisele Eestis. Kohtumine kinnitas mõlema poole usku tulevikus partnerlusharta raamides toimuvate konsultatsioonide efektiivsusesse.

Majandussuhted Aasia riikidega.

Luxembourgi tippkohtumiseni prevalveerisid Eesti välispoliitikas põhjendatult Euroopa Liiduga seotud küsimused. Käesoleval aastal on erinevad ministeeriumid ja ametkonnad tugevdanud suhtlemist Ida-Aasia kasvuriikidega. Välismajanduspoliitika seisukohalt on suhte arendamise perspektiivikust mõnevõrra vähendanud möödunud aasta teisel poolel selles piirkonnas puhkenud finantskriis.

Aasia regioonis on Eesti suhted tihedamad Hiina ja Jaapaniga. Need on regiooni majanduslikult kõige tugevamad maad ja Eestil on nendes riikides oma esindused. 11.mail 1998. aastal kirjutas välisminister ametliku Hiina visiidi käigus alla vastastikuse topeltmaksustamise vältimise lepingule. Peale lepingu jõustumist saab 1,2 miljardi elanikuga Hiina esimeseks Aasia riigiks, mille turul tegutsedes on Eesti ettevõtja kaitstud nii topeltmaksustamise vältimise kui investeeringute kaitse lepingutega . See loob uue pinna suhete edasiseks arenguks. Eesti turu väiksust ja Eesti tänast ekspordistruktuuri arvestades on koostöö Hiina partneritega perspektiivne transiidi ja re-transiidi valdkonnas. Need on ka võimalike investeeringute valdkonnad. Esimesed sammud transiidikeskuse väljaarendamiseks on tehtud - sõlmitud on koostööprotokoll Eesti raudtee ja Shanghai raudtee vahel.

Jaapan.

Jaapaniga on majandussuhted elavnemas. Täna on Eestis Jaapani investeeringuid suhteliselt vähe ning ka kaubavahetus ei ole aktiivne. Ometi on märgata huvi kasvu Eesti investeerimiskliima vastu. Maikuus külastas Eestit Jaapani majandusorganisatsioonide föderatsiooni Keidanreni kõrgetasemeline delegatsioon. Föderatsion koondab Jaapani suurkorporatsioone, mis annavad 70% Jaapani tööstustoodangust. Peame meeles pidama, et Aasia riikidest investeeringute taotlemine on tavaliselt pikaajalise ja järjepideva töö ning heade isiklike kontaktide tagajärg.

Austatud esimees,

lugupeetud Riigikogu liikmed,

Eesti välismajanduspoliitika on alates 1991. aastast aktiivselt kasutanud kõiki rahvusvahelise õiguse vahendeid ja võimalusi, et luua Eesti tootjale ja eksportöörile takistusteta juurdepääs maailmaturule. See protsess ei ole veel lõppenud. Kuid senised prioriteedid nõuavad ümbermõtestamist. Ühelt poolt tähendab see riikidevahelise majandusliku integratsiooni süvenemise tendentsiga kaasaminekut. Selles mõttes on Euroopa Liiduga ühinemise majanduslik tähendus Eestile ülimalt oluline.

Teiselt poolt on meil täna piisavalt andmeid ja kogemusi, et mõista riigi senise ekspordi struktuuri ja geograafia laiendamise vajadust. Liberaliseeruva maailmamajanduse kontekstis tähendab see, et võitlus üksikute konkurentsivõimeliste toodete turunishi pärast peab põhinema meie majanduse ja tööjõu konkurentsivõime üldisel kasvul. Selleks on vaja ideid, ressursse ja rahvusvahelise majanduse mängureeglite head tundmist. Kõiki neid on võimalik juba täna Eestis leida. Valitsuse ülesandeks jääb koos eraettevõtjatega nende rakendamine. Kuid ainult Riigikogu saab tagada tänases ettekandes esitatud ülesannete aktsepteerimise rahva poolt ja teha seda tasakaalus ühiskonna arengu teiste prioriteetidega.


Tänan.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.