Sa oled siin

Piirilepete ratifitseerimine on riigikogu kätes

20. Juuni 2005 - 11:26
POSTIMEES 20.06.2005
Urmas Paet, välisminister


Eesti-Vene piirilepingute ratifitseerimist jälgitakse tähelepanelikult nii kodus kui ka väljaspool Eestit. Vastutustundlik käitumine on see, mida ootavad nii Eesti avalikkus kui meie sõbrad kõikjal maailmas. Seega ei saa piirilepete ratifitseerimise juures olla kohta juhusel ega poliitilistel mängudel.


Iga olulise otsuse langetamise puhul on Eestis olnud uskumatud Toomad, kes oma ainuõiget tõde ja õigust uskudes moodustavad vastasrinna. Nii oli see näiteks ka 1992. aastal enne põhiseaduse vastuvõtmist. Kui suur enamus Eesti kodanikest poleks siis toetanud põhiseaduse vastuvõtmist ning kui me poleks teinud veel mitmeid raskeid ja vaidlusi tekitanud samme, kuhu me oleksime sel juhul praeguseks jõudnud?

Ka Eesti-Vene piirilepete sõlmimise ja ratifitseerimise üle on tõsiselt väideldud, kuid väikeriik on edukas siis, kui arvestab väga täpselt oma jõuga, tegutseb koos liitlaste ja sõpradega ning keskendub edasiviivale.

Meie põhiseadus kinnitab, et Eesti riik on loodud rahva enesemääramise kustumatul õigusel ning Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatud ja võõrandamatud. Eesti riiklik järjepidevus kehtib täiel määral ka siis, kui piirilepingud Venemaaga jõustuvad. Piirilepingud ei vähenda Tartu rahulepingu staatust meie riikluse jõusoleva nurgakivina. Meile on erilise tähtsusega Tartu rahulepingus sisalduv säte, et Venemaa tunnustab Eesti riiklikku iseseisvust igaveseks ajaks. Seda sätet piirilepingud ei puuduta.

Eesti riigi järjepidevus on tuhandete erinevate elementide kooslus, millest on Vene-suhtlusega seotud vaid teatud osa.

Piirilepingute ratifitseerimise seaduse koormamine lepingute sisuga mitte suhestuvate sätetega pole otstarbekas. Piirilepingud ei määra piiriga mitteseotud kahepoolsete küsimuste lahendamist. Neile küsimustele, mida Eesti ja Venemaa vahel on palju, tuleb leida lahendused edasiste suhete käigus.

Eesti ei ole maailmas üksi ega asu Kuu peal. Venemaa pole ainult meie naaber. Tõhus välispoliitika pole mitte verbaalne ärapanemine, vaid selliste tulemuste saavutamine, mis süvendavad meie turvalisust ja kasvatavad heaolu.

Piirilepingute ratifitseerimine näitab meie partneritele, et oleme usaldusväärsed ning meiega saab arvestada.

Me ei takista edasiminekut ega seisa jonnakalt paigal probleeme juurde tekitades, vaid tegutseme elu edasiviimise nimel. Piirilepete ratifitseerimine on vajalik samm ning kõigil, kel on arvamus, et seda ei peaks astuma, peab olema ka selge tegevuskava, mida siis edasi teha.

Kui Eesti idapiir ei saa kindlalt paika, siis kuidas vastata küsimustele, kus lõpeb Euroopa Liit? Millist õhuruumi valvavad NATO hävitajad? Mis hetkest on keegi salakaubavedaja või piiririkkuja? Mida võidaks Eesti püsivalt lahtisest piiriküsimusest? Meil on tulenevalt meie endi soovidest ja valikutest vastutus ka teiste rahvaste ees – nende ees, kes kuuluvad koos meiega NATOsse ja Euroopa Liitu ning kelle välispiiri osa on ka Eesti-Vene piir.

Nii tunnustasid paar päeva tagasi lõppenud Euroopa Ülemkogul osalenud riigipead ja valitsusjuhid kohtumise lõppjäreldustes ka Eesti-Vene piirilepete sõlmimist.


Piirilepete kiire ratifitseerimine annab sõpradele ja partneritele võimaluse meid veel kord toetada, küsides Moskvalt, millal nemad samaga vastavad, sest protsessi kulg ei seisa meie taga. Venemaa aga saab kiire ratifitseerimisega selge signaali, et oleme oma seisukohtades järjekindlad.

Mõnikord on välja pakutud ideed, et ratifitseerimise käigus lisaklauslite esitamine annab meile võimaluse midagi veel juurde kaubelda või kauba peale saada. Olgem ausad – see ei ole realistlik. Sedasi tekib pigem vastastikuste pretensioonide laviin, mis üha kasvab ja jõudu juurde kogub. Tulemuseks oleks mäekõrgune kuhi olemasolevatest, aga ka täiesti uutest raskustest, mida saab lahendada vaid Eesti-Vene kahepoolsete aruteludega ning vajalikest piirilepetest oleksime ikkagi ilma.

Piirilepingute ratifitseerimine on riigikogu liikmete kätes. Valitsus saab ainult öelda oma seisukoha ja seda oleme ka teinud. Me pole kellelegi jaganud lubadusi riigikogu nimel. Jutuajamistes Vene poolega ütlesime vastuseks Vene esindajate küsimusele üksnes seda, et valitsus ei kavatse piirilepingutele lisada mingeid omapoolseid avaldusi ning annab lepped kiiresti parlamendi menetlusse.

Praegu on kaalukausil riiklikud huvid, mitte tunderikas melodraama. Piirilepingute ratifitseerimisel jääb peale tulevik, nüüdisaegne maailmapilt ning Eesti riigi ja rahva tänased ning homsed ülesanded.

Kui piirilepingud ratifitseeritakse, siis teavad kõik, et need on ratifitseeritud ning Eesti on teinud otsuse, lähtudes rahvale ja riigile parimast. Ajalugu otsustab praegu toimuva üle just seda silmas pidades.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.