Sa oled siin

Ojuland: valitsusel pole kaht Vene-poliitikat

8. Mai 2002 - 9:21
Postimees 8. mai 2002
Kadri Liiki intervjuu välisminister Kristiina Ojulandiga


Välisminister Kristiina Ojuland kinnitab intervjuus Postimehele, et valitsus toetab tema Vene-suunalisi initsiatiive ning et Eesti peab ära kasutama Venemaa positiivse meelestatuse Lääne suunal.

Milles seisneb teie Vene-poliitika?

Uus valitsus on väga selgelt sätestanud oma välispoliitilised prioriteedid NATO ja Euroopa Liidu suunal; ning Venemaa suunal oleme öelnud, et tahame ajada vastastikku kasulikke ilma emotsioonideta pragmaatilisi suhteid.

Kui seda natuke lahti seletada, siis peaks kõigepealt silmas pidama neid mastaapseid muudatusi, mis on maailmas aset leidnud pärast 11. septembrit. Muu hulgas on muutunud ka Venemaa enda suhtumine Läände. Praegune poliitiline ajastu on globaalselt valmis selleks, et me saaksime oma suhteid Venemaaga edasi arendada. Konkreetselt tuleb loomulikult silmas pidada lepinguid, mis on ette valmistatud ja vajavad allkirja. Nüüd on vaja edasi liikuda, et need allkirjad saada.

Seda on minu teada tahtnud kõik valitsused. Mida te teete suhetes Venemaaga teisiti kui eelmine valitsus, kus välisministriks oli Toomas Hendrik Ilves?

Usun, et märkate - kolme kuu jooksul on Eesti-Vene suhted muutunud aktiivsemaks. See on üheks märgiks uue valitsuse tegevusest. Meie oma initsiatiiv nende suhete edasiarendamisel on olnud olemas.

Võtame või minu ettepaneku Vene välisminister Igor Ivanovile kohtuda kahepoolselt Kaliningradis - see oli kindlasti üks sammukestest sellel pikal rajal, et Eesti-Vene suhteid edasi viia.

Kas eelmised valitsused ei ole siis teinud Vene ametiisikutele ettepanekuid kohtuda?

Kindlasti on teinud.

Mis on siis nüüd teistmoodi - millest see teie mainitud elavnemine tuleb?

Ilmselt muu hulgas sellest, et Venemaa ise on muutmas oma suhtumist Lääne suunal. Selge on see, et kahe riigi suheteks on vaja poliitilist tahet mõlemalt poolt. Mul on alust arvata, et Venemaal on see poliitiline tahe täna olemas.

Mille põhjal te seda oletate?

Kaliningradis me mõlemad Ivanoviga tõdesime, et see on olemas. Ja kui naaberriigi välisminister seda ametlikul kohtumisel väidab, siis ma usun, et see on küllalt piisav alus edasiminekuks suhete arendamisel.

Kas teie ideed Vene-poliitika alustest kunagi ka kontseptsiooni kuju võtavad, kuidagi paberile saavad?

Mul oli Riigikogus hea kolleeg Toomas Alatalu, kes püüdis kõiki valitsusi süüdistada selles, et puudub üks hea kirjalik kontseptsioon. Eesti praktika ongi olnud see, et välispoliitilised kontseptsioonid ei saa olla täht-tähelt kusagile raamidesse kirja pandud, vaid nad väljenduvad tegevuses ja nendes poliitilistes eesmärkides, mida ellu viiakse.

Paberit niisiis ei tule?

Kirjalikku dokumenti mitte.

Peaminister Kallas andis hiljutises intervjuus mõista, et Vene-poliitikas ei ole suurt midagi muutunud, kõik läheb samamoodi edasi, nagu seni on olnud. On seal vastuolu teie tehtud avaldustega?

Seal kindlasti ei ole mingit vastuolu. Ma tean, et sellist vastuolu püütakse minu ja peaministri vahele tekitada ja ma väidan, et see on kunstlik. Kõiki samme, mis me siiani oleme Vene-poliitika liinil teinud, oleme peaministriga väga täpselt arutanud. Kahte liini Eesti valitsuses Vene suunal kindlasti ei ole.

Kes avalikkusele tuntud Eesti välispoliitikaekspertidest teid Venemaa alal nõustab?

Ma usun, et Harri Tiido on kindlasti tuntumaid välisministeeriumi töötajaid antud hetkel. Ka suursaadikuna Rootsis ja Saksamaal töötanud Margus Laidre pole tundmatu kuju.

Te olete öelnud, et välisministeerium on ametnike tasemel töötanud vastu teie Vene-poliitikale. Rääkige lähemalt, kas ja kuidas nad seda teevad?

Kui te peate silmas minu intervjuud Kärt Karpaga, siis ka tollases intervjuus ma rääkisin mitte ainult Eesti välisministeeriumi ametnikest, vaid ka Vene poolest ja ma väitsin, et suhted on olnud mõlemapoolselt emotsionaalsed. Ja ma ei karda väita seda ka täna. Ma ei taha ütelda, et Eesti-Vene suhted on kümme aastat olnud hüplikud seetõttu, et välisministeeriumi ametnikud ei ole tahtnud suhteid arendada - kaugel sellest.

Ütlesite ju, et maja seest tulevad reaktsioonid, et ah, mis selle Venemaaga ikka rääkida, teada ju, mis ta ütleb?

Seda küll, seda küll. Aga selle süüks ei saa panna tõika, et Eesti-Vene suhetes ei ole aastaid olnud kõrgel tasemel kohtumisi. Selles ei saa süüdistada Eesti välisministeeriumi ametnikke.

Nii et süüdistada tuleb ka Vene välisministeeriumi ametnikke?

Aga muidugi.

On teil konkreetseid etteheiteid?

Ma arvan, et musta pesu pesemine ei vii edasi Eesti-Vene suhteid. Seoses Vene-poolsete sammudega Lääne suunas peaksime asjasse suhtuma avatult ja selles raamistikus ka suhteid Venemaaga edasi viima.

Mida konkreetset me peame tegema? Eestis on ju ka välispoliitiline mõttekoolkond, mis väidab, et Eesti ei pea midagi tegema - Venemaa peab ise kaotama topelttollid, kui tahab WTOsse saada ja nii edasi. Et meie poolt justkui on kõik tehtud. Mida teie arvates meie peaksime tegema?


Kui ma tahaksin olla väiklane, siis ma just niisugust sõnavara kasutaksingi. Aga ma arvan, et kui tahame ajada suuri asju, siis peaksime nägema riikidevahelisi suhteid pragmaatilisemalt ja mitte vaatama seda, kes on parasjagu nurgas ja kes keset tantsuplatsi.

Me peaksime käituma niisuguse riigina, kellel on eneseväärikus ja piisavalt julgust, et suurriigiga võrdselt asju ajada.

Ja kuidas konkreetselt?

Selle nädala alguses, kui Eestit külastasid kaks Riigiduuma saadikut, räägiti nende kohtumiste raames väga avatult ja otsekoheselt nendest teemadest, mis on aastaid Eestit huvitanud, nimelt topelttollid ja piirileping. Kui suudame nendest küsimustest rahulikult rääkida ja teatud kokkulepeteni jõuda, siis see on igati hea ja tervitatav.

Paljud Vene poliitikud ja ametnikud esitavad Eestile suhete parandamiseks jätkuvalt igasuguseid nõudmisi, mis hõlmavad ka meie seaduste muutmist. Kas millekski selliseks oleksite valmis?

Loomulikult, suhetes Venemaaga on ajalugu näidanud seda, et kindlasti võib tulla ette üllatusi. Meiesugune väikeriik peab olema oma asju ajades realistlik. Riikidevahelistes suhetes ei saagi sattuda eufooriasse mingitest lubadustest.

Kui meile öeldakse, et teil on võimalus saada Euroopa Liitu, siis me teeme tööd väga rahulikult ja pragmaatiliselt ja valmistame end selleks ette. Kui Vene poliitikud ütlevad, et nad võiksid topelttollid kaotada, siis ei peaks ka sellest eufooriasse sattuma, vaid viima selle töö rahulikult lõpuni. Mis puudutab erinevate poliitikute ütlemisi, siis ma usun, et need emotsioonid sellel tasandil ei kaogi kusagile.

Aga kui tuleb sügisel näiteks Igor Ivanov ja ütleb, et siin on tollide kaotamine ja piirileping, aga vaja oleks seda või toda seadust muuta. Kas Eesti läheks sellele?

Kindlasti mitte. Kahe iseseisva riigi suhetes niisuguste väljapressimistega asju edasi ei viida.

Ma võin öelda ka, et ametisoleku kolme kuu jooksul, kui olen kohtunud Vene poole esindajatega, pole need kunagi niisuguses võtmes kulgenud.

Aga on ju nõutud - teie ametisoleku ajal tulid asevälisminister Jevgeni Gussarovi kuulsad seitse punkti, kus olid nõudmised naturalisatsioonitingimuste lihtsustamiseks ja et Eesti loobuks küüditajate kohtu alla andmisest.

Ma usun, et Vene pool on tänaseks ka mõistnud, et see oli kahetsusväärne samm ja et selliseid nõudmisi enam ei esitata.

Kas Moskva peaks vabandama Eesti okupeerimise eest?

Jah, kuivõrd seda on teinud ka teised riigid, eelkõige Saksamaa. See on elementaarne viisakus.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.