Sa oled siin

Ojuland: valitsus tähtsustab liitumiskõnelusi

1. Veebruar 2002 - 7:58
Postimees 1. veebruar 2002
Erkki Bahovski intervjuu välisminister Kristiina Ojulandiga


Vastne välisminister Kristiina Ojuland kinnitab intervjuus Postimehele, et Eesti lõpliku seisukoha Euroopa Komisjoni pakutud põllumajandustoetuste piiramise suhtes võtab vastu valitsus ja et liitumiskõneluste mitme sisulise peatüki kohta on oodata valitsuse otsust.

Alustame kõige kuumemast teemast praegu - Euroopa Liidu (EL) põllumajandustoetustest. Eesti on teatanud, et ei saa aktsepteerida Euroopa Komisjoni pakutud piiranguid kandidaatriikidele põllumajandustoetuste osas. Kuidas teie seda kommenteerite, milles seisneks ses küsimuses lahendus?

Kõigepealt selgituseks - kas Eesti aktsepteerib või ei aktsepteeri, siin on toimunud vääriti tõlgendamine. Kui Eesti oma positsioone põllumajanduse osas muudab, siis see saab toimuda vaid valitsuse tasandil, ja kindlasti läbirääkimiste delegatsiooni juhi avaldatud arvamus (Alar Streimann - toim) ei tähenda, et see oleks valitsuse seisukoht. Valitsus on selleks, et anda lõplik otsus. Pigem me räägime eile välja tulnud komisjoni raportist kui ettepanekust ja sellest, et kandidaatriigid saaksid oma positsioone ette valmistada.

Niisiis jääb see küsimus läbirääkimiste otsustada. Kas Eestil on siin ka mingi sihtmärk, kuhu tahetakse välja jõuda?

Seni on valitsuse positsioonid kinnitanud, et Euroopa Liidu liikmeks saades laieneksid Eestile ühise põllumajanduspoliitika reeglid nagu täisliikmetele. Aga veel kord: mis puudutab seda eilset dokumenti (komisjoni raportit - toim), selles osas tuleb selget vahet teha, mis on selle eelne valitsuse positsioon ja millise seisukoha valitsus kujundab.

Praegu on liitumiskõnelustest rääkides väljendatud arvamust, et suletud peatükkide arv ei ole enam oluline. Samas tahame jõuda liitumiskõnelustega selle aasta lõpuks ühele poole. Kas siis ei maksa enam tõesti suletud peatükkide arvule tähelepanu pöörata, või sellele, et Leedu ja Läti on Eestist ses osas ette jõudnud?

Läbirääkimised Euroopa Liiduga on valitsusele praegu üks suurimaid prioriteete ja selge prioriteet on jõuda liitumiskõnelustega tähtajaks ühele poole. Neil päevil tegeleb valitsus väga aktiivselt selle küsimusega, et jõuda järele mahajäämuse osas, mis Eestit on tabanud peatükkide sulgemisel. Kindlasti ei alatähtsusta valitsus peatükkide sulgemise vajadust, sest aeg jookseb ja meil on terves hulgas peatükkides vaja lahendada sisulisi küsimusi.

Nagu asjad, mis puudutavad tax-free’d, mis puudutavad maksustamist ja rida teisi küsimusi. Teine oluline küsimus, milles valitsus peab lähiajal jõudma selgusele, on see, kuidas käsitleda õigusaktide harmoniseerimist, need tuleb meil selle aastanumbri sees igal juhul vastu võtta, kui me tahame läbirääkimised lõpetada.

Nii et tooksin esile ses mõttes kaks olulist teemat: sisulised läbirääkimiste teemad, mis on pikka aega olnud lahti, ja teine asi on objektiivne seaduste harmoniseerimine Riigikogus ja vastavate seaduste ettevalmistamine ministeeriumides.

Aga sellega ma ei taha anda mingisugust vihjet, et valitsus hakkab nendes sisulistes küsimustes tegema kiireid otsuseid. Mis järjekorras ja kui kiiresti valitsus otsustab tax-free või energeetika küsimuse, selles osas peaks valitsus põhimõttelisele kokkuleppele jõudma ja välja töötama taktika.

Ehkki see ei ole otseselt teie rida, milline on teie seisukoht põhiseaduse muutmise küsimuses astumaks Euroopa Liitu?

Olen seda põhiseaduse debatti aastaid Riigikogu liikmena jälginud ja selle üle oma kolleegide juristidega palju vaielnud. Olen juristina selle suuna esindaja, mille järgi ei peaks Euroopa Liiduga liitumine kaasa tooma põhiseaduse muutmist.

Ütlen kui jurist, mitte kui välisminister, et kui me oleme põhiseadust muutnud ja euroreferendumi tulemus on negatiivne, siis ses mõttes oleks põhiseaduse muutus ennatlik. Arvan, et kõigepealt peab rahvas otsustama, ütlema referendumil kas «jah» või «ei», ja alles siis saame me minna põhiseaduse muutmise juurde. Põhiseadust tuleb muuta küll, küsimus on, millal. Mina arvan, et see saaks toimuda alles pärast referendumit.

Eesti saadab märtsis oma esindaja ELi tuleviku konventi. Missugune on teie nägemus tuleviku Euroopast?

Toetan pigem niisugust Euroopat, mis on riikide liit ja mitte föderatsioon, millest viimase kahe aasta jooksul on päris palju juttu olnud. Pean oluliseks rahvusparlamentide rolli suurendamist: et rahvusparlament on tegelikult see, mille kaudu liikmesriikide kodanikud saavad otse oma mõju avaldada otsuste tegemisele.

Kui minnakse selles suunas, et suuremad otsused antakse näiteks Euroopa Parlamendile, või kui räägitakse kahekojalise parlamendi tekkimisest Euroopa tasandil mis minu arvates paratamatult toob kaasa rahvusparlamentide rolli vähenemise, siis minu arvates võib see viia liikmesriikide kodanike kaugenemisele poliitikast.

Kui me nüüd vaatame oma suhteid suure idanaabriga, siis kuivõrd reaalne on see, et suhted Venemaaga võiksid paraneda? Kas see ripub tõesti ära ainult mitme probleemi lahendamisest, näiteks kirikutülist? Kas varasem ajalugu ei ole küllalt näidanud, et Eesti on teinud märkimisväärseid järeleandmisi, aga asjad ei ole ikkagi nihkunud?

Varasem praktika on loomulikult näidanud, et kui üks pool astub pool sammu tagasi, siis teine pool astub terve sammu edasi. Nii et muidugi, omapoolsed järeleandmised nendes suhetes ei vii mitte kuhugi.

Kui te küsite, mismoodi ja kas üldse Eesti-Vene suhted võiksid paraneda, siis kogu selle paranemise aluseks on olnud üks asi, ja see on kahe poole tahe suhteid parandada. Olen varasemates intervjuudes öelnud, et Eesti tahab suhteid parandada ja olla valmis selleks, ja kui ma kuuleksin seda ka Vene poolelt, siis me võiksime selle ka saavutada. Küsimus on tahtmises.

Teie eelkäija Toomas Hendrik Ilves oli väga skeptiline mõtte suhtes, et korraldada euroreferendum kõigis kolmes Balti riigis korraga. Kuidas teie sellesse suhtute?

Olen varasemates intervjuudes välja öelnud, et poliitiliselt on see huvitav ja ilus idee, ainult et iseasi on see, kuidas see praktikas välja kukub. Arvan, et see pole lihtsalt praktiliselt teostatav elementaarsetel tehnilistel põhjustel. Need tulenevad sellest, kui kaugele üks või teine riik on jõudnud oma läbirääkimistega. Tuleb arvestada ka riikide sisepoliitilist olukorda, eelkõige pean silmas valimisi, ja peale selle on referendumid igas riigis seadustega reguleeritud. Selles mõttes kõiki neid erinevaid otsi kokku panna ja leida kõigile üks sobiv päev võiks viia selleni, et see päev lükkub paratamatult üha kaugemale. See ei oleks aga kolmele Balti riigile poliitiliselt kasulik.


Milline on teie hinnangul meie olukord NATO laienemise suhtes? Kui reaalne on, et saame sügisel kutse NATOsse? Või ei saa?

Eesti omalt poolt on NATO-suhetes teinud kõik selleks, et see kutse tuleks. Pean silmas nii liitumise ettevalmistamist eelarve raames ehk kahte protsenti kaitsekulutusteks SKPst kui ka Eesti võetud kohustusi NATO suhtes. Muidugi ei saa välistada seda, et võib juhtuda midagi täiesti erakorralist.

Nagu näeme, selles maailmas võib väga äkilisi ja ootamatuid asju juhtuda, selle eest ei ole me loomulikult kaitstud. Globaalsed sündmused võivad mõjutada ka NATO laienemist, aga praegusel hetkel julgen öelda, et NATOga liitumisel oleme omas ajagraafikus.

On olnud juttu sellest, et välisministeerium võib olla sunnitud Eesti Tokyo saatkonna sulgema. Kuid kui eeldada, et aastaks 2004 oleme Euroopa Liidus ja laienenud Euroopa Liidus, siis meil peaks ju tavaloogika järgi olema saatkonad kõigis ELi liikmesmaades, kaasa arvatud uutes liikmesmaades. Kas ei teki selles valguses hoopis vajadust välisministeeriumi eelarvet drastiliselt suurendada?

Mis puudutab välisministeeriumi eelarvet, võin öelda, et see on mu südameasi ja mu esimesed küsimused siin käsitlesid just eelarvet. Loomulikult tegeleme me Tokyo saatkonna probleemidega ja me ei hakka uisapäisa kindlasti seda saatkonda sulgema, pigem püüame leida lahenduse.

Te tulite Euroopa Nõukogu struktuuridest. Kes saab teie asemele, mismoodi Eesti võiks seal olla edasi esindatud?

See on see vana ütlus, et asendamatuid inimesi pole, asendamatud on kõik ühes kohas. Küllap Riigikogu määrab uue delegatsiooni ja täidab need kohad, mis Eesti delegatsioonis jäid tühjaks, ning delegatsioon saab ka uue juhi.

Mis puudutab poliitikakomisjoni esimehe kohta, kuhu ma oleksin pidanud 21. jaanuaril asuma ja mis tuli raske võitlusena Euroopa Nõukogu sees (teine kandidaat oli Vene Riigiduuma väliskomisjoni esimees Dmitri Rogozin), siis 21. jaanuaril tuli teade, et pean Euroopa Nõukogust lahkuma. Siis oli küll sellest kahju, see oleks olnud soodne ja hea koht. See koht ikkagi õnnestus jätta liberaalide fraktsioonile ja seda tööd teeb Sloveenia kolleeg.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.