Sa oled siin

Mida otsustati Dohas WTO ministrite konverentsil

4. Märts 2002 - 0:00
Alljärgnev kirjutis on ilmunud artiklina Eesti Majanduse Teatajas nr. 2/2002


Tõnis Nirk
Välisministeeriumi asekantsler


9.-14. novembrini 2001 toimus Qatari pealinnas Dohas WTO liikmesriikide väliskaubanduse eest vastutavate ministrite konverents, mis otsustas avada uue mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste vooru. Eesti delegatsiooni juhtis välisminister Toomas Hendrik Ilves.

Ministrite konverents on WTO kõrgeim organ, mis saab kokku kord kahe aasta jooksul. Alates WTO loomisest 1995. a on toimunud neli ministrite konverentsi, eelmised leidsid aset 1996. a detsembris Singapuris, 1998. a mais Genfis ja 1999. a detsembris Seattle’is. Ministrite konverentsi olulisima tulemusena võetakse vastu ministrite deklaratsioon, mis eeldab kõigi WTO liikmete konsensust selle sisu osas.

Käesoleva aasta jaanuaris käivitatud uus mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste voor on Eestile esmakordne võimalus osaleda WTO liikmena sellistel kõnelustel. Avatud kaubandusrežiimiga riigina toetab Eesti läbirääkimiste üldist eesmärki - kaubandustingimuste edasist liberaliseerimist.

Allpool on püütud anda ülevaade valdkondadest, mille üle uue vooru läbirääkimisi alustatakse, ning sellest, missugused on Eesti huvid ja seisukohad nendes valdkondades. Samuti on püütud avada nende küsimuste tausta, milles WTO liikmetel on olnud enne kokkuleppele jõudmist enim lahkhelisid.


Lühike ülevaade

Doha ministrite konverentsil vastu võetud ministrite deklaratsiooni1 tähtsaim osa on WTO edasise töökava (work program) sätestamine. Sisuliselt tähendab see, et otsustati käivitada mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste uus voor, mille eesmärk on maailma kaubandusreeglite täpsustamine ja kaubandustingimuste edasine liberaliseerimine. Töökavas käsitletavad läbirääkimised algavad hiljemalt 2002. a. alguses ja need lõpetatakse mitte hiljem kui 1. jaanuariks 2005, v.a. vaidluste lahendamist puudutava lepingu osas, mille tähtajaks on määratud 2003. a mai. WTO järgmisel ministrite konverentsil 2003. a tehakse nii vahekokkuvõte toimunud läbirääkimistest üldises plaanis kui ka võetakse vastu otsused läbirääkimiste algatamiseks mitmetes valdkondades, kus vastavalt töökavale tehakse esimese etapina analüütilist uurimistööd.

Uue vooru raames räägitakse läbi järgmistel teemadel (detailsemalt allpool):

  • Juba varem käivitatud läbirääkimised kaasatakse uue vooru laiemasse raamistikku.
    Siia alla kuuluvad põllumajanduskaubandus ja teenustekaubandus, millealased läbirääkimised algatati juba 2000. a alguses. Erijuhtumiks on intellektuaalomandi ja kaubanduse seosed, mille puhul otsustati registrite ja teavitamise osas läbirääkimised lõpetada V ministrite konverentsiks 2003. a ning geograafiliste tähiste kaitse laiendamise üle peetavad läbirääkimised suunati rakendamise küsimuste alla (vt allpool).
  • Kohe algatatakse läbirääkimised järgmistes valdkondades:
    tööstuskaupade tollitariifid, kaubandusreeglid (dumpinguvastased meetmed, subsiidiumid, tasakaalustusmeetmed ja regionaalsed kaubanduslepingud), vaidluste lahendamine, kaubandus ja keskkond.
  • Kahes etapis (s.t. analüütiline uurimistöö, millele järgneb läbirääkimiste algatamine viiendal ministrite konverentsil) käsitletakse nn Singapuri teemasid: investeeringud, konkurents, riigihangete läbipaistvus, kaubanduse lihtsustamine.
  • Tollivaba režiimi jätkamine elektrooniliste ülekannete puhul (e-kaubandus, on-line edastatud kaubad-teenused).

Läbirääkimisi käsitletakse ühtse tervikuna (single undertaking), mis tähendab, et midagi ei ole kokku lepitud enne, kui kõik on kokku lepitud. Samas võib juhul, kui mõnes valdkonnas saavutatakse kokkulepped enne laiema vooru lõppemist, rakendada tulemusi ka varem. Sel juhul võetakse varem saavutatud kokkuleppeid arvesse laiemate läbirääkimiste üldise tasakaalu hindamisel. Kuna tegu on läbirääkimistega paljudes eri valdkondades ja kahtlemata on WTO liikmete huvid väga erinevad, siis ei hakata kauplema mitte ainult valdkondade siseselt, vaid ka nende vahel (kuigi seda ilmselt mitte avalikult). Oluline on teada, et lõpliku tulemuse kinnitamiseks on WTO reeglite järgi vaja konsensust. Seega kokkuvõttes peavad kõik liikmed uue vooru raames midagi enda huvides saavutama - tulemus peab olema vastuvõetav kõigile.

Läbirääkimiste jaoks on oluline sündmus WTO viies ministrite konverents, mis toimub 2003. a Mehhikos. Konverentsil tehakse senisest läbirääkimiste protsessist vahekokkuvõte ja võetakse vajaduse korral vastu otsuseid. Põhimõtteliselt on olemas ka võimalus, et otsustatakse läbirääkimiste lõpptähtaega edasi lükata, kui see peaks vajalikuks osutuma. Võrdluseks: viimane mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste voor – Uruguay voor – kestis kaheksa aastat, kusjuures see ei olnud käsitletavate valdkondade ulatuselt nii ambitsioonikas kui Doha deklaratsioonis ette nähtud töökava. Viiendal ministrite konverentsil tehakse otsused ka läbirääkimiste algatamise kohta nendes valdkondades, mille käsitlemine on töökavas ette nähtud mitmeetapilisena – kõigepealt analüütiline uurimistöö ja seejärel läbirääkimised. Sellised teemad on näiteks investeeringud, konkurents, riigihangete läbipaistvus ja kaubanduse lihtsustamine.

Kui kõigis läbirääkimiste valdkondades on kõnelused lõpetatud, tuleb kokku ministrite konverentsi eriistung, millel otsustatakse tulemuste vastuvõtmise ja rakendamise üle.


Põllumajanduskaubandus

Põllumajandussaaduste kaubandus on üks neist valdkondadest, mille üle läbirääkimised juba käivad. Need algatati vastavalt WTO põllumajanduslepingus sätestatule 2000. a alguses. Kõnelused käivad kolmel põhiteemal: juurdepääs turule ehk liikmesriikide tollitariifide ja kvootide tase; omamaine toetus ehk kui palju liikmesriigid võivad toetada oma põllumajandust ning ekspordisubsiidiumid ehk kui palju liikmesriigid võivad toetada põllumajandussaaduste eksporti. Doha deklaratsiooni alusel kaasatakse käimasolevad läbirääkimised uue vooru laiemasse raamistikku. See tähendab, et nüüd on paigas ka läbirääkimiste loodetav lõpptähtaeg (1. jaanuar 2005).

Doha deklaratsiooni põllumajandust käsitlev tekst oli konverentsile eelnenud diskussioonide tulemusena suhteliselt tasakaalustatult kokku pandud, mistõttu sõnastuses ei soovitud erilisi muudatusi teha. Diskussioonid tõstatati peamiselt kahel teemal: ekspordisubsiidiumid ja mittekaubandusküsimused (NTC – non-trade concerns).


Ekspordisubsiidiumid
Vaidlusi põhjustas ekspordisubsiidiumide järkjärgulise kaotamise ettepanek (reductions of, with a view to phasing out, all forms of export subsidies). Seda põhimõtet toetas suurem osa WTO liikmeid (eriti USA, Cairnsi grupp e põllumajandustooteid eksportivad riigid). Vastu oli tugevalt Euroopa Liit (Prantsusmaa survel), kes väitis, et nii on lõpptulemus ära otsustatud juba enne läbirääkimiste alustamist. Küsimus oli päevakorral kuni viimase hetkeni. Kompromissina otsustati sõnastusse lisada mõte, et läbirääkimiste tulemuse suhtes ei tehta mingeid ennatlikke otsuseid:
"Tuginedes senitehtule ja ilma, et läbirääkimiste tulemusi ette kindlaks määrataks, kohustume me pidama laiahaardelisi läbirääkimisi, mille eesmärgiks on märgatavalt parandada turulepääsu võimalusi, vähendada igat liiki ekspordisubsiidiume, et järk-järgult jõuda nende kaotamiseni, ja oluliselt vähendada kaubandust moonutavat siseriiklikku toetust." (ingl k – "Building on the work carried out to date and without prejudging the outcome of the negotiations we commit ourselves to comprehensive negotiations aimed at: substantial improvements in market access; reductions of, with a view to phasing out, all forms of export subsidies; and substantial reductions in trade-distorting domestic support.")


Mittekaubandusküsimused (NTC – non trade concerns)
Mittekaubandusküsimuste all mõistetakse erinevaid põllumajandusega tihedalt seotud aspekte, mis ei ole otseselt kaubanduslikud, näiteks maaelu areng, liigiline mitmekesisus, toiduohutus, toiduga kindlustatus. Vaidlus käis selle üle, kas üldse ja kui suurel määral peaks kaubandusreeglid arvestama ka mittekaubandusküsimusi. Temaatika käsitlemise pooldajate (EL, Norra, Šveits, Jaapan, Korea, Kesk-Euroopa riigid, Eesti) arvates tuleks neid küsimusi kohelda võrdselt teiste läbirääkimistel käsitletavate teemadega, vastaste (põllumajandussaaduste eksportöörid) hinnangul püütakse aga selliste küsimuste nime all põllumajandust toetada ja subsideerida.

Lõpuks otsustati mittekaubandusküsimused siiski tööprogrammi võtta.

Põllumajandus on väga tundlik valdkond. Dohas vastu võetud deklaratsiooni tekst on läbirääkimiste edasise tuleviku suhtes üsna hästi tasakaalustatud. Lisaks põllumajanduslepingus sätestatud kolmele sambale (juurdepääs turule, omamaine toetus, ekspordisubsiidiumid) on tekstis sees nii arengumaade erikohtlemise klausel kui ka mittekaubandusküsimuste eest seisjate huvid. Oluline on, et deklaratsioonis saavutati kokkulepe läbirääkimiste temaatika üle ja seati edasisele protsessile ajalised raamid.

Eesti seisukohalt on Doha deklaratsiooni sõnastus küllaltki hea ja tasakaalukas. Eriti oluliseks on mittekaubandusküsimuste (NTC) kajastamine deklaratsioonis. Need küsimused on käimasolevate põllumajandusläbirääkimiste raames olnud Eesti üks suuremaid huviobjekte. Eesti eestvõtmisel korraldati Tallinnas 2001. a septembris ka rahvusvaheline seminar, mis käsitles mittekaubandusküsimuste eripära üleminekumajandusega maade kontekstis.


Teenustekaubandus

Läbirääkimised teenustekaubanduse teemal algasid samuti juba 2000. a alguses. Läbirääkimisi peetakse 2001. a märtsis WTO teenustenõukogus heaks kiidetud juhiste kohaselt ning nüüdseks on liikmesriigid eri teenustesektorite lõikes esitanud juba arvukalt läbirääkimisettepanekuid. Doha deklaratsioonist tulenevalt kaasatakse käimasolevad läbirääkimised teenustekaubanduse vallas uue kaubandusläbirääkimiste vooru raamistikku.

Doha ministrite konverentsi deklaratsiooni teenustealaseid läbirääkimisi käsitlev punkt tekitas suhteliselt vähe lahkarvamusi. Kõige olulisemaks võib pidada seda, et ministrite konverents määras kindlaks läbirääkimiste edasise ajakava. Vastavalt kokkuleppele tuleb liikmetel esialgsed teistele liikmesriikidele esitatavad taotlused teenusteturu liberaliseerimiseks esitada hiljemalt 30. juuniks 2002. a, esialgsed pakkumised hiljemalt 31. märtsiks 2003. a. Läbirääkimiste ajakava määratlemist taotlesid paljud liikmed (mh. näit. EL, USA, Jaapan, Austraalia), samal ajal kui arenguriigid olid väga huvitatud näiteks füüsiliste isikute liikumise lihtsustamisest teenustekaubanduses ning vastava teema äramärkimisest ministrite deklaratsioonis.


Juurdepääs turule (market access)

Otsustati alustada läbirääkimisi tööstustoodete2 imporditariifide ja mittetariifsete kaubandustõkete üle. Eesmärk on alandada tariife või need kaotada. Eraldi mainitakse, et läbirääkimiste sihiks on alandada või kaotada tariifitipud (s.o. üksikud väga kõrged tariifid) ja tariifide eskalatsioon (kui vastavalt toote töötlusastmele suurenevad ka tariifid – näiteks masinaosade valmistamisel kasutatava metalli puhul on tariif 5%, masinaosadel endil aga juba 15% ja valmis masinatel 30%). Läbirääkimised hõlmavad kõiki tooteid, s.t a priori mingeid tootegruppe välja ei jäeta.

Arenguriikide olukorrale pööratakse suuremat tähelepanu:

  • imporditariifide alandamisel on erilise tähelepanu all tooted, mida ekspordivad arenguriigid;
  • arenguriigid võivad oma imporditariife vähem alandada kui arenenud riigid.
Deklaratsioonis määratletud tariifialaste läbirääkimiste eesmärk on suhteliselt ambitsioonikas ning võib eeldada, et kokkuleppe saavutamine kujuneb üsna raskeks.

Eesti jaoks ei tähenda Dohas saavutatud kokkulepe siiski erilist edasiliikumist, sest meie kaubavahetusest on suurem osa kaetud kahepoolsete kaubanduslepingutega. Samas juhul, kui Eestil on kindel huvi eksportida nn kolmandatesse riikidesse, või arvestades võimalusega, et Eesti saab ELi liikmeks enne WTO uue vooru lõppu (või enne uue vooru käigus kokkulepitu rakendumist), on see valdkond siiski oluline.


Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektid (Trade Related Aspects of Intellectual Property Rights – TRIPS)

Dohas lepiti kokku, et alustatakse läbirääkimisi geograafiliste tähiste kaitse laiendamiseks ka teistele toodetele peale veinide ja kange alkoholi. See teema on palju vaidlusi tekitanud. Kaitse laiendamist teistele toodetele pooldasid eelkõige EL, Šveits, Tšehhi, Bulgaaria, Türgi jt. Kaitse laiendamise vastu olid USA ja Austraalia.

Samuti lepiti kokku geograafiliste tähiste registri loomise tähtajas – läbirääkimised veinide ja kangete alkohoolsete jookide geograafiliste tähiste rahvusvahelise registri loomiseks tuleb lõpetada V ministrite konverentsiks aastaks 2003. Sellise konkreetse tähtaja määramine oli eelkõige ELi soov.

Eesti pooldab veinide ja kangete alkohoolsete jookide geograafiliste tähiste registri loomist. Samuti sobib meile otsus laiendada geograafiliste tähiste kaitset ka teistele toodetele peale veini ja kangete alkohoolsete jookide. Ka Eesti puhul võiksid kõne alla tulla mõningad tooted, mida saaks geograafilise tähisena registreerida ja mis kuuluksid teistesse tootegruppidesse kui veinid ja kange alkohol (näiteks Värska vesi, Eesti juust).


Singapuri teemad

Siia gruppi kuuluvad valdkonnad, mille käsitlemisele WTO raames pandi alus WTO I ministrite konverentsil Singapuris detsembris 1996: investeeringud, konkurents, riigihangete läbipaistvus, kaubanduse lihtsustamine. Neid teemasid WTO lepingud seni puudutanud ei ole. Ministrite konverentsi eel jagunesid WTO liikmete arvamused nendes valdkondades läbirääkimiste algatamise suhtes küllalt selgelt kahte leeri:

  • üldjuhul pooldasid arenenud riigid (eelkõige EL, Jaapan, Šveits, Austraalia, Korea, samuti mitmed Ladina-Ameerika riigid) võimalikult paljude teemade käsitlemist ühtse laiahaardelise vooru raames, sest see pakuks suuremat kauplemisruumi erinevate valdkondade vahel;
  • arenguriigid ei pooldanud Singapuri teemade kaasamist, põhjendades seda väitega, et uued reeglid tekitaksid tarbetuid piiranguid kaubandusele ja suurendaksid tunduvalt kulusid.

Doha deklaratsioonis sätestatu kohaselt käsitletakse neid valdkondi kahes etapis – analüütiline uurimine ja seejärel läbirääkimised. Läbirääkimiste algatamist käsitlev sõnastus on ühesugune kõigi mainitud valdkondade puhul.
"... me lepime kokku, et läbirääkimised toimuvad pärast viiendat ministrite konverentsi vastavalt läbirääkimiste vorme käsitlevale otsusele, mis tuleb nimetatud konverentsil täieliku konsensusega vastu võtta." (Ingl k – "... we agree that negotiations will take place after the Fifth Session of the Ministerial Conference on the basis of a decision to be taken, by explicit consensus, at that Session on modalities of negotiations.")

Seda sõnastust saab tõlgendada mitmeti. Sisuliselt sätestatakse läbirääkimiste pidamine pärast V ministrite konverentsi (2003. a), kuid see võib tähendada suhteliselt pikka aega. Tegelikult on välistatud vaid läbirääkimiste pidamine enne V ministrite konverentsi. Ühtlasi eeldab kõneluste algatamine vastava otsuse vastuvõtmist järgmisel ministrite konverentsil. Seejuures on oluline märkida kaht momenti:

  • otsuse vastuvõtmiseks on vaja konsensust, s.t kõik liikmed peavad olema läbirääkimiste algatamise poolt;
  • otsus tehakse läbirääkimiste vormide (teemade käsitlemise põhimõtted) kohta, millel on suur mõju läbirääkimiste sisule ja ambitsioonikusele. Seega on tegu väga kaaluka otsusega, mille puhul kõigi liikmete heakskiidu saamine kujuneb tõenäoliselt väga pingeliseks protsessiks.

Üldistatult võiks väita, et läbirääkimised Singapuri teemadel käivitatakse pärast viiendat ministrite konverentsi, kuid tegelikult sõltub siiski palju edasistest arengutest, sest Doha deklaratsiooni sõnastus võimaldab erinevaid tõlgendusi. Samas tuleb meeles pidada ka seda, et vastavalt Doha deklaratsioonile käsitletakse uut läbirääkimiste vooru ühtse tervikuna, mistõttu ebaedu mõnes üksikus küsimuses või valdkonnas mõjutab otseselt kogu vooru.

Kõigi Singapuri teemade puhul mainitakse deklaratsioonis ka arenguriikide eripära ja huvide arvestamist töökavas sätestatu menetlemisel (nt toetatakse neid tehnilise abi, ekspertiisi jm meetmetega).

Investeeringud
Kuni järgmise ministrite konverentsini tegeleb WTO kaubanduse ja investeeringute vaheliste seoste töögrupp rahvusvahelisi investeeringuid reguleerivate mitmepoolsete reeglite väljatöötamise ja täpsema määratlemisega. Käsitletakse järgmisi teemasid: reeglistiku ulatus ja definitsioonid, läbipaistvus, mittediskrimineerimine, võetavate kohustuste põhimõtted (modalities), arenguga seotud sätted, erandid ja maksebilansi kaitse meetmed ning vaidluste lahendamise printsiibid.

Konkurents
Kuni läbirääkimiste alguseni otsustati pidada selles vallas konsultatsioone tulevaste läbirääkimiste põhimõtete ja ulatuse üle, keskendudes järgmistele teemadele: konkurentsialane läbipaistvus, mittediskrimineerimine ja protseduurireeglid, kartellidega ja ettevõtetevahelise vabatahtliku koostööga seonduv ning arengumaade abistamine konkurentsiga tegelevate institutsioonide ülesehitamisel.

Eriti tähtis on see, kuidas ja millises ulatuses allutatakse WTO tulevased konkurentsireeglid WTO vaidluste lahendamise mehhanismi otsustele. Juhul kui konkurentsialased sätted loetakse vaidluste lahendamise mehhanismile alluvaks, võiks WTO-l olla ka sõnaõigus otsustamaks, kas liikmesriigid on näiteks suutnud adekvaatselt rakendada kartellidevastaseid põhimõtteid või kas riigid on teinud otsuseid firmade liitumise kohta objektiivselt ja läbipaistvalt.

Riigihangete läbipaistvus
Algselt oli ministrite deklaratsiooni eelnõusse sisse kirjutatud riigihangete alaste läbirääkimiste kohene alustamine, kuid tagasihoidlikum kokkulepe oli kompromiss, et saavutada investeeringute ja konkurentsi teemade kaasamine läbirääkimiste raamistikku.
Riigihanked on olnud problemaatiline valdkond arenguriikidele, kes kardavad, et sellest lepingust võib tasapisi kujuneda riigihangete alane mitmepoolne leping3, mida nad mingil tingimusel ei soovi. EL seevastu on selle teema ministrite deklaratsiooni lülitamise ja selle üle läbirääkimise üks suuremaid toetajaid. EL on soovinud näha ka viiteid turulepääsu parandamiseks, millele aga arenguriigid on olnud tugevalt vastu.

Sisu mõttes on tulevased läbirääkimised piiratud vaid läbipaistvuse küsimustega – deklaratsioonis on selgelt öeldud, et läbirääkimised ei piira liikmete võimalusi eelistada kodumaiseid pakkujaid ja hankeid. See tähendab, et tulevased kohustused ei muuda midagi nende hangete osas, mis jäävad praegu eksisteeriva WTO riigihankelepingu ulatusest välja, ega nende suhtes, kes ei ole riigihankelepingu liikmed.

Kaubanduse lihtsustamine
Analoogselt riigihangete läbipaistvusega asendati ministrite deklaratsiooni eelnõus kajastunud kaubanduse lihtsustamise läbirääkimiste kohene algatamine kaheetapilise lähenemisega. Rahvusvahelises kaubanduses tegutsevate ettevõtjate seisukohast oleks sobivam olnud esialgne variant, kuna kaubanduse lihtsustamine on üks neist valdkondadest, millel on otsene ja tuntav mõju kaubavahetuse arendamisele.

Kuni WTO V ministrite konverentsini analüüsitakse, kas ja kuidas saab täpsustada ja lihtsustada kaubavahetust puudutavaid reegleid (transiit, tollivormistus, kaubanduseeskirjad jne). Eraldi uuritakse arenguriikide vajadusi reeglite lihtsustamise järele.

Eesti prioriteedid Singapuri teemade puhul on investeeringud ja kaubanduse lihtsustamine. Eesti majandusarengule on välisinvesteeringud olnud ja on ka tulevikus suure tähtsusega ning Eesti senisest investeeringuid soosivast poliitikast tulenevalt oleme toetanud mitmepoolsete investeeringuid puudutavate reeglite väljatöötamist WTOs. Dohas otsustatu on edasiminek selles mõttes, et valdkonna täpsem analüüs ning põhiprintsiipide väljatöötamine peaks tagama kvaliteetsema lõpptulemuse.
Eesti kui liberaalse kaubandusrežiimiga riik toetab kaubavahetust puudutavate reeglite täpsustamist ja lihtsustamist.


WTO reeglid

Selle teema all käsitletakse järgmisi valdkondi: dumpinguvastased meetmed, subsiidiumid ja tasakaalustusmeetmed ning regionaalsed kaubanduslepingud. Vastuvõetud deklaratsiooni kohaselt algatatakse WTO reeglite alla kuuluvate teemade läbirääkimised kohe. Oluline on mainida seda, et WTO reeglid hõlmavad tegelikult palju rohkem valdkondi, kui neid Doha deklaratsioonis selle pealkirja all käsitletakse. Deklaratsiooni sõnastusega aga välistatakse uue vooru raames läbirääkimiste algatamine ja/või lepingute täpsustamine muudes WTO reeglite alla kuuluvates valdkondades, mida deklaratsioonis konkreetselt ei käsitleta.

Dumpinguvastased meetmed (AD)
See teema oli deklaratsiooni üks enim diskussioone tekitanud punkte, kuna USA arvates ei ole vaja olemasolevat WTO lepingut muuta. USA vastuseisu põhjustab see, et ei taheta loobuda kodumaistest reeglitest, mis võimaldavad välismaiseid konkurente n-ö karistada ja välja tõrjuda, rakendades nende vastu AD-meetmeid. Ka USA suurte kodumaiste tööstuste (nt teras, põllumajandus) lobitöö uute kohustuste võtmise vastu on tugev.

Vastuvõetud deklaratsioon on kompromiss USA ja paljude teiste liikmete vahel, kes soovisid dumpinguvastaste meetmete reeglite alaseid läbirääkimisi. Deklaratsiooniga anti mandaat läbirääkimiste koheseks alustamiseks pärast ettepanekute esitamise ja käsitlemist vajavate sätete väljatoomise etappi. Ettepanekute esitamine on nagunii läbirääkimiste alguses loomulik periood ning praegune sõnastus ei tähenda, et see faas peaks kestma kaks aastat - läbirääkimised võivad alata ka varem.

Deklaratsioonis on ka välja toodud, et olemasolevat lepingut parandades ja selgitades tuleb siiski säilitada lepingu peamised mõisted ja printsiibid, mis tähendab seda, et dumpingu, kahju ja põhjusliku seose definitsioone ei tohi muuta, kuid nende mõistete selgitamise ja parandamise ulatus (nt kuidas analüüsida dumpingut, kahju ja põhjuslikku seost) võib olla väga lai.

Subsiidiumid ja tasakaalustusmeetmed
Dumpinguvastaste meetmete reeglite läbirääkimiste põhimõtted kehtivad ka subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu läbirääkimiste kohta.

Üks lisaaspekt subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete juures on see, et läbirääkimiste eesmärk on kalandussubsiidiumide reeglite selgitamine ja parandamine. Selle teema mainimine on USA huvides, kes on tungivalt soovinud selle käsitlemist. Jaapan on olnud vastu, kuna on ise suur kalandussubsiidiumide andja. Vastasseis oli ka ühelt poolt Norra ja Islandi (kus kalandust toetatakse suhteliselt vähe, kuna see on konkurentsivõimeline valdkond) ning teiselt poolt ELi vahel (kus toetuste suurus liikmesriigiti on väga erinev). Kalandussubsiidiumide vähendamist on nõudnud Uus-Meremaa, Tšiili, Austraalia, Mehhiko, Peruu, Island jt.

Regionaalsed kaubanduslepingud
Vastavalt deklaratsioonile hakatakse läbi rääkima regionaalseid kaubanduslepinguid puudutavate WTO reeglite parandamise ja selgitamise üle.

Deklaratsiooni eelnõus oli ebaselge see, kas uued reeglid rakenduksid tagasiulatuvalt. Sellist lahendust pooldasid arenguriigid, kusjuures tingimusel, et nende endi suhtes tagasiulatuv rakendumine ei kehtiks. Vastu võetud deklaratsioonis ei anta ühtegi täpsemat viidet selle kohta, mida peaks täpselt arutama, ja seega on see läbirääkimiste tulemus raskesti prognoositav.


Vaidluste lahendamine

Deklaratsioonis on sätestatud, et WTO liikmed alustavad läbirääkimisi WTO vaidluste lahendamise lepingu parandamiseks ja selgitamiseks. Kõnealused läbirääkimised erinevad teistest deklaratsiooni alusel algatavatest läbirääkimistest seetõttu, et need ei ole üks osa ühtse vooru (single undertaking) kontseptsioonist. Nende läbirääkimiste lõpptähtaeg on lähemal kui teistel – eesmärk on, et kokkulepe saavutataks maiks 2003 ja sellega tehtavad muudatused jõustataks niipea kui võimalik.

Enne ministrite konverentsi oli Jaapan välja töötanud ja esitanud ametliku ettepaneku vaidluste lahendamise lepingu parandamiseks. Eraldi ettepaneku olid sel teemal välja töötanud ka Tai ja Filipiinid. Dohas ei võetud siiski kumbagi ettepanekut vastu, vaid anti ajapiirid probleemi lahendamiseks. EL oli arvamusel, et Jaapani ettepanek ei kajastanud kõiki muutmist vajavaid sätteid. EL eelistaks teha kõik täiendused üheaegselt ja lahendada korraga kõik võimalikud probleemid. Olulise täiendusena on EL teinud ise ettepaneku luua vaidluste lahendamise organis alaliste liikmete kohad. See võib kasvatada ka WTO eelarvet, mis võib kujuneda probleemiks väiksematele riikidele, kes selle eest küll maksma peavad, aga ise vaidluste lahendamise süsteemi ei kasuta. EL on soovinud hoida vaidluste lahendamise lepingu täiendamise lahus uuest voorust, kuna küsimus peaks olema lahendatav lühema aja jooksul.


Keskkond

Selles valdkonnas on deklaratsiooni tekst võrreldes eelnõuga oluliselt muutunud. Enne Doha konverentsi koostatud tekstis loeti vaid üles punktid, millele kaubanduse ja keskkonna komitee peaks edasise töö käigus erilist tähelepanu pöörama. Need olid keskkonna-alaste meetmete mõju turulepääsule, mitmepoolse kaubandussüsteemi ja mitmepoolsete keskkonnalepingute (MEAs – multilateral environment agreements) omavaheline seos, TRIPS-lepingu vastavad sätted, märgistamine (labelling). Dohas vastu võetud deklaratsioonis on ülalloetletud punktid endiselt kajastatud kui erilist tähelepanu nõudvad teemad, v.a mitmepoolsete keskkonnalepingutega seonduv, mille puhul on lisandunud väga sisuline aspekt – läbirääkimiste algatamine, kusjuures need otsustatakse käivitada kohe. Läbirääkimiste objektina on välja toodud järgmised punktid (tegemata seejuures ennatlikke otsuseid läbirääkimiste tulemuste suhtes):

  • olemasolevate WTO reeglite ja MEAdes sätestatud konkreetsete kaubanduskohustuste omavaheline suhe. Seejuures ei mõjutata mistahes WTO liikme õigusi, kes ei ole vaadeldava MEA osaline;
  • protseduurid MEAde sekretariaatide ja vastavate WTO komiteede vahel regulaarseks infovahetuseks;
  • keskkonna-alaste kaupade ja teenuste tariifide ja mittetariifsete tõkete alandamine ja võimaluse korral kaotamine.

Selles keskkonna alalõigus märgitakse, et kalandussubsiidiumid on osa WTO reeglite teemal käivitatavatest läbirääkimistest.

Deklaratsiooni on võrreldes varasema versiooniga lisatud ka selgitus, et käivitatavate keskkonnaläbirääkimiste käigus ja tulemusena ei lisata ega vähendata liikmete kohustusi ja õigusi praegu kehtivate WTO lepingute raames. See on oluline just arenguriikidele, kes olid keskkonnatemaatika käsitlemise vastased, kuna kartsid, et uued reeglid selles valdkonnas tekitaksid tarbetuid kaubanduspiiranguid ja suurendaksid oluliselt kulusid.

Teades, et keskkonnatemaatika oli peamiselt ELi huviobjekt (toetust on mingil määral avaldanud ka Šveits, Norra ning ELi kandidaadid) ja et sisemiselt hinnati, et läbirääkimiste algatamine kaubanduse ja keskkonna teemadel on võimalik alles pärast V ministrite konverentsi, on nii tugev sõnastus ehk isegi üllatav. Siin on tegemist puhtalt ELi huvide arvestamisega.


E-kaubandus

WTO liikmed nõustusid jätkama kuni järgmise ministrite konverentsini senist praktikat, mille kohaselt ei ole kehtestatud imporditariife elektrooniliste ülekannete kaudu toimuvale kaubavahetusele (s.t kaubad, mida edastatakse elektroonilisel teel, mitte ainult ei tellita; nt raamatu saab elektrooniliselt kätte failina). Selline lahendus vastab enamiku riikide huvile.


Arenguküsimused

Käivitatavate läbirääkimiste üheks märksõnaks võib pidada arengut. Juba uue vooru ettevalmistamise kontekstis kui suure tõenäosusega ka algavate kõneluste raamistikus. Juba uue vooru algatamine sõltus otseselt arenguriikide osalemisvalmidusest, mistõttu seda tuli serveerida arenguriikidele maksimaalselt huvipakkuvast aspektist. Dohas heaks kiidetud deklaratsioon kajastab suurel määral arenguriikide huve. Võib eeldada, et uues voorus on arenguriike huvitavad teemad tähtsad ja ka lõpptulemustes peaksid nende huvid olema märkimisväärselt arvestatud.

Ministrite deklaratsioonis on arenguriikide huve kajastatud pea kõigis käsitletavates valdkondades. Hulk alalõike puudutab arenguriike otseselt: väikesed majandused; kaubandus, võlg ja finantsvahendid; kaubandus ja tehnoloogiasiire; tehniline koostöö ja koolitus; vähem arenenud maad; eri- ja diferentseeritud režiim.


Rakendamine

Üks olulisemaid valdkondi, milles saavutatavatest tulemusest seadsid arenguriigid sõltuvusse oma nõusoleku uue vooru algatamise suhtes, on rakendamine (implementation), s.t praegu kehtivate kohustuste ja lepingute täitmine. Arenguriigid kasutasid ära soodsat momenti oma nõudmiste läbisurumiseks ja rõhutasid, et enne uute kohustuste võtmist tuleks olemasolevad kohustused ellu viia, arvestades seejuures arenguriikide huve. Samuti saavutati WTO liikmesriikide nõusolek, et mitmed eritingimused ja üleminekuperioodid, mis praegu kehtivad arengumaade suhtes, jäävad alles ka tulevikus, näiteks ekspordisubsiidiumide, tekstiilikaubanduse osas jne.


Kokkuvõte

WTO IV ministrite konverentsil Dohas vastu võetud ministrite deklaratsioon annab WTO liikmetele suunised edasiseks tööks mitme järgmise aasta jooksul. See on aluseks järjekordsele mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste voorule, mis on ambitsioonikas nii käsitletavate valdkondade arvu kui ka sisu poolest. Läbirääkimistel lähtutakse ühtse vooru (single undertaking) kontseptsioonist, mis tähendab, et miski ei ole kokku lepitud enne, kui kõik on kokku lepitud. WTO reeglite järgi nõuab läbirääkimistulemuste heakskiitmine konsensust. Kõike eelöeldut silmas pidades võib eeldada, et kõnelused kujunevad pingeliseks ja aeganõudvaks. Samuti võib järeldada, et kuigi arenguriikide huvidele pööratakse läbirääkimistel erilist tähelepanu, on läbirääkimiste tulemused lõppkokkuvõttes suhteliselt tasakaalustatud.

Eesti osaleb WTO liikmena läbirääkimistel esimest korda. Arvestades kogemuste puudumist ja piiratud ressursse, on meie esmane eesmärk pühenduda eelkõige meie jaoks prioriteetsetele valdkondadele ja nende lõikes oma huvisid kaitsta. Hetkel käib Eesti seisukohtade kujundamine, et kaugemas perspektiivis läbirääkimistel võimalikult edukalt osaleda.


1 Deklaratsiooni ja teiste vastuvõetud dokumentidega saab tutvuda http://www.wto.org/english/thewto_e/minist_e/min01_e/min01_e.htm (Autor)

2 WTO reeglite kohaselt loetakse tööstustoodete hulka ka kala ja kalasaadused. (Autor)

3 Olemasolev WTO riigihankeleping on mõnepoolne leping, mis tähendab, et sellega on ühinenud vaid osa WTO liikmeid. (Autor).

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.