Sa oled siin

Majandus- ja kaubandussuhted riigi tasandil täna ja tulevikus

15. Veebruar 2001 - 15:34
Välisministeeriumi asekantsleri Alar Streimanni kõne Tartus rahvusvahelisel konverentsil Euroopa Liidu mõjust Eesti ja Venemaa majandussuhetele 15. veebruaril 2001


Lugupeetud eesistuja, austatud osalejad,

Kõigepealt on heameel tõdeda, et viimasel ajal on oluliselt intensiivistunud akadeemiline, aga ka poliitiline diskussioon Venemaa ja EL tulevastest suhetest. Pean tunnistama, et ma olen aastaid üllatusega jälginud, kuidas Venemaa on määranud endale Euroopa majanduse arengutes suhteliselt tagasihoidliku rolli. Sellele viitavad mh. ka madalad kaubavahetuse mahud Venemaa ja Euroopa Liidu vahel.

On selge, et selline madal profiil ei ole loogiline kahe lähinaabruses paikneva majandusüksuse vahel, kui me seda nii võime nimetada. Ühel poolel EL kui üks maailma kolmest mõjukaimast majanduspiirkonnast, teisel poolel ammendamatu rikkusega majanduslik potentsiaal (ja seejuures mitte ainult tooraine, vaid ka tehnoloogilise mõtte, tohutu ja seni veel täitmata teenuste- ja telekommunikatsioonituru jms.-ga). On ainult aja ja tahte küsimus, kui EL majandussuhted Venemaaga jõuavad uuele tasandile. Loomulikult ei sõltu see ainult EL-st, vaid ka Venemaast. Kuigi Eesti väikeriigina saab sellisele suhete arengule ainult kaasa aidata, tahaksime me siiski olla juures, kui mõlemad suured saavutatust rõõmu tunnevad.

Kuna konverentsi teised ettekandjad ilmselt keskenduvad Eesti ja EL ning Eesti ja Venemaa kaubandussuhete praktilistele aspektidele detailsemalt, siis püüan pigem arutleda, kuidas mõjutavad Venemaa ja EL tulevased suhted Eestit kui loodetavat EL tulevast liikmesriiki.

Pole mingi saladus, et tänase seisuga on majandussuhted Venemaa ja EL vahel rohkem reguleeritud kui Eesti ja Venemaa vahel: teatavasti reguleerib Venemaa ja EL suhteid alates 1997.aastast partnerlus- ja koostööleping, mis valdavalt määratleb majandusalase koostöö ja enamsoodustusrežiimi kaubavahetuses. Eesti ja Venemaa vahel teadupärast ei ole lepingut, mis reguleeriks impordipiiranguid ja võimaldaks vastastikuseid soodustusi. Eesti pool rakendab praegu Venemaalt imporditavate kaupade suhtes MFN soodustust, Venemaa ei võimalda impordile Eestist mingit sooduskäsitlust. Lihtne loogika ütleks, et kõigepealt tuleks majandussuhted tasakaalustada, s.o. võimaldada vastastikku MFN käsitlus, aga samuti sõlmida leping, mis tagaks investeeringute efektiivse kaitse. Olukorras, kus Eesti ettevõtlus on juba aastaid edukalt kanda kinnitanud Euroopa turul ja Eesti EL-ga liitumise perspektiivis, ei oleks sellisel majandussuhete tasakaalustamisel ilmselt praegu enam suurt majanduslikku efekti, pigem tekiks baas, mille põhjal edasi arendada kahepoolseid majandussuhteid Eesti kui EL liikmesriigi ja Venemaa vahel. Kahtlemata omaks aga majandusleping Eesti ja Venemaa vahel suurt poliitilist tähtsust, demonstreeriks suhete uut tasandit.

Tuleb tõdeda, et hoolimata aeg-ajalt tekkivaist emotsionaalseist avaldusist, on kaubandus- ja majandussuhted Eesti ja Venemaa vahel siiski toimivad, kuigi arenguruumi on palju. Väidan, et kuigi kaubanduslepingu puudumine ei tee ettevõtja elu lihtsamaks, lisandub väga palju muid praktilisi probleeme, mis on teinud eesti ettevõtjad suhtlemisel Venemaaga ettevaatlikuks. Nii nagu teiste Euroopa riikide ettevõtjadki, ootavad Eesti ettevõtted Venemaal tegutsemiseks kindlaid seadusandlikke tagatisi, läbipaistvust, kõrget ärimoraali ja turvalisust. Tõstmaks Eesti ettevõtete, eriti väikeettevõtete usaldust Venemaal tegutsemiseks, on olulise tähtsusega nii uue administratsiooni majandusprogammi rakendamine, maksu-, pangandus- ja maareformi lõpuleviimine, turulepääsu tingimuste parandamine.

Jällegi tuleb tõdeda, et sageli on ettevõtjad poliitilisest tahtest ees, seda näitab hea koostöö Eesti ja Vene ettevõtete vahel transiidi vallas, ja ka ametkondlik koostöö piirikontrolli ametkondade vahel, vähendamaks salakaubavaedu ja maksupettust. On ju viimanegi üks olulisi eeltingimusi normaalsete kaubandussuhete arendamisel. Aga loomulikult on ka siin palju teha.

Niisiis, riigi tasandil majandus- ja kaubandussuhted Eesti ja Venemaa vahel elavad oma elu, see elu ei ole lihtne, sest praktikas esineb arvukalt takistusi, kuid ta on siiski olemas.

Nüüd tuleks küsida, millised on meie ootused tuleviku osas. Vastata selle pole kaugeltki lihtne, sest veel ei ole selged Eesti EL-ga liitumise aeg ja tingimused. Meeles tuleb pidada ka EL sees algavat nn. tulevikudebatti, mis kindlasti liidu olemust muudab. Venemaa kohta tulevikustsenaariumite avaldamist peab heaks tooniks aga iga think-tank, kusjuures variante on sedavõrd palju, et mõned neist lõpuks täituvadki.

Eesti liitumine lähiaastail EL-ga on võimalik reaalsus, millega tuleb kindlasti arvestada. Ma ei soovi siin arutleda selle üle, mis muutub selle tagajärjel Eestis, - selle üle toimub meil juba aastaid intensiivne diskussioon, vaid vaatleks, kuidas see mõjutab Eesti ja Venemaa kaubandussuhteid.

Kõigepealt meenutagem taas EL ja Venemaa vahelist partnerlus- ja koostöölepingut. On ilmselt tõenäoline, et sama leping reguleerib EL ja Venemaa suhteid ka Eesti liitumise hetkel. Niisiis tuleb lähtuda, et lepingu tingimused laienevad ka Eestile. Praktikas tähendab see, et impordil Venemaalt Eestisse hakkavad kehtima EL soodustollimäärad. Impordil Eestist Venemaale hakkavad kehtima Venemaa poolt EL-le võimaldatud soodustollimäärad. Meenutades, et praegu ei ole Eesti ja Venemaa vahel soodustused vastastikku tasakaalus, toimuks selline tasakaalustumine EL-ga liitumise järel. Niisiis, Venemaa ettevõtjale ja selle kaudu ka tarbijale muutuks Eesti toodete import odavamaks, elavdades kahe riigi kaubavahetust. Meenutagem ka, et praegu ekspordib Venemaa Eestisse rohkem, kui Eesti Venemaale. Mis puutub Venemaa toodete importi Eestisse, siis kuna tegu on valdavalt mineraalsete toodetega, siis nende impordimaksud on EL-s väga madalad. Venemaa põhiprobleem kaubandussuhetes EL-ga – nn. terasekvoodikvoodid kaubavahetust ei mõjuta, kuna Eestisse Vene terasetooteid oluliselt ei impordita, lisaks ei rahulda nende kvaliteet eesti ettevõtjaid. Kaubavahetus põllumajandussaadustega mõjutavad kindlasti nii EL ranged sisseveopiirangud kui veterinaar- ja fütosanitaarreeglid.

Muidugi võib leida üksikui tooteid, mille osas kaubavahetus ühes või teises suunas muutub keerulisemaks, kuid ettevõtja seisukohalt on määratult tähtsam, et vahetult Venemaa piiri ääres saab olema üks maailma kolmest suurimast turust; toode, mis saabub Venemaalt Eestisse, saabub samas ühisuturule, kus ei ole piire selle edasiseks transpordiks, müügiks, rääkimata EL turu ostujõust. Sama toimib vastupidi, EL liikmelisusega kaasnev investeeringute kasv Eestis valgub kindlasti osaliselt üle piiri Venemaale. See aga, nagu teame Eesti kogemusest, tähendab lisaks rahalistele investeeringutele sageli enamgi oskusteabe, infotehnoloogia, juhtimisteooria- ja praktika, seadusandluse selginemise jpm. sissevoolu.

Muidugi on võimalik otsida ja leida veel muid kaubavahetust mõjutavaid regulatiivseid elemente, nagu mittetariifsed piirangud, standardid, sertifitseerimine, kaubandusvoogude kõrvalekalde effekt jms. kuid hakates neid ühekaupa analüüsima, leiaksime, et nii Eesti kui Venemaa kas juba rakendavaid neid meetmeid praegu või kavatsevad rakendada oma tarbija või tootja kaitseks, ilma et seda otseselt mõjutaks EL. Tõenäoliselt rakendab Venemaa lähiaastail suure osa EL-ga sarnaseid regulatiivseid meetmeid juba tulenevalt WTO reeglitest. See puudutab näiteks riigi poolt antavaid toetusi, konkurentsipoliitikat, maksusüsteemi, sertifitseerimist jms. Muuseas, juba partnerlus- ja koostöölepingus on Venemaa nõustunud lähendama oma seadusandlust EL omale. Niisiis ei erine Eesti ja Venemaa majanduste regulatiivne süsteem teineteisest mõne aasta pärast enam oluliselt.

Samas, lugedes Venemaa enda välja töötatud strateegiat suheteks EL-ga aastaiks 2000-2010, ei leia me sealt sugugi soovi, et Euroopa peaks oma turu avama Venemaa toodetele. Strateegia ütleb hoopis, et tuleks hoiduda vabakaubandustsooni liiga kiirest loomisest EL-ga, kuivõrd selle kaudu väheneks võimalus kaitsta kodumaist tootjat (EL-l on kaubavahetuses Venemaaga defitsiit). Teades, millisel viisil maailma riigi soovivad omamaist tootjat kaitsta, pole sellises lähenemises midagi üllatavat. Aga ilmselt tuleb siis sama mõistetavaks lugeda samasugust mõtteviisi ka partnerriikides.

Oleme Eestis enesestmõistetavalt suure huviga jälginud, kuidas näevad EL ühelt poolt ja Venemaa teiselt poolt oma suhteid pikemas perspektiivis. Mõningaid järeldusi saab teha, lugedes 1999.a. vastuvõetud EL Venemaa strateegiat ja juba ülalmainitud Venemaa EL strateegiat. Mõlemas sisaldub rida konkreetseid ettepanekud, mille teostumine aitaks kaasa ka Eesti ja Venemaa majandussuhetele, olgu siis tegu Venemaa liitumisega WTO-ga või investeeringute kliima parandamisega. EL strateegia keskendub mh. poliitilise dialoogi arendamisele Venemaaga ja tuumarelva leviku tõkestamisele, samuti võitlusele organiseeritud kuritegevusega. Venemaa strateegia prioriteedid on kaubanduse, investeeringute ja teaduslik-tehnilise koostöö arendamine, samuti kuritegevuse vastane võitlus ja Euroopa kaitsekoostöö. Viimasel ajal arutlevad eksperdid nii Venemaal kui EL-s võimaliku vabakaubanduslepingu sõlmimise üle, kuid konkreetsed kavad selles osas siiski praegu ilmselt puuduvad. Kindlasti mõjutab vabakaubanduslepingu perspektiivi Venemaa ja EL vahel Venemaa käimasolev liitumisprostess WTO-ga.

EL üks peamisi viimase aja initsiatiive Venemaa suunal on kahtlemata nn. Põhjamõõtme väljaarendamine, kus keskendutakse peamiselt infrastuktuuri, keskkonna, energia projektidele. Kahjuks, nagu sellise mastaabiga projektide puhul tavaline, läheb tükk aega, kuni jõuame reaalsete tulemusteni.

Eesti seisukohalt on oluline, et nii EL kui Venemaa vastastikuste suhete strateegiad rõhutavad regionaalse koostöö tähtsust. Oleme Eestis püüdnud anda oma panuse sellesse, et sellisel suurepärasel ja kõlaval mõistel nagu regionaalne koostöö oleks ka oma sisu, sest kust mujalt kui Venemaa lähinaabrusest seda regionaalset koostööd ikka otsida. Ja ilmselt nii täna kui homme arutlevad teised ettekandjad siin konkreetsete projektide õnnestumise või probleemide üle. Oluline pole mitte niivõrd projektide arv või mastaapsus, vaid pigem nende õnnestumine. Iga "success story" tähendab sammu edasi mitte ainult regionaalses koostöös, vaid ka riikidevahelises suhtlemises.

Nüüd ilmselt esitaksite küsimuse, mis oli käesoleva ettekande mõte, kandev idee. Vastaksin vähemalt iseendale nii, et juba ainuüksi täna siin Tartus toimuvast arutelust (ja ka mitmetest teistest samateemalistest seminaridest nii Eestis, Venemaal kui mujal) saame järeldada, et
Venemaa ja EL suhted on viimasel ajal oluliselt aktiviseerunud
Vastastikustes aruteludes otsitakse ja leitakse mõlemapoolselt kasulikku ja ei olda enam kinni emotsionaalsete pisiprobleemide võimendamises
Eesti seisukohalt on selline positiivne suhete areng Venemaa ja EL vahel igati positiivne ja aitame sellele jõudumööda kaasa
Eesti liitumine EL-ga pole mitte ainult kasulik Eesti ja Vene kaubandus-majandussuhetele, vaid ka Venemaa ja EL vaheliste kaubandus-majandussuhete areng on samavõrd kasulik Eestile.
Tänan tähelepanu eest.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.