Sa oled siin

Kristiina Ojuland: Valimisvõitlus või mitte, üksmeelt on ikka vaja

26. September 2002 - 9:28
Välisminister Kristiina Ojulandi artikkel Maalehes 26.09.2002


Välisministeerium ei ole euroliidult piimakvooti taotledes taganenud 900 000 tonnist

Euroopa Liidu tippkohtumiseni Kopenhaagenis on jäänud kolm kuud. Just nii palju on Eestil aega, et jõuda 15 liikmesriigiga kokkuleppeni veel lahti olevates põllumajanduse ja eelarve peatükkides.

Liikmesriikidel tuleb aga teha lõplik otsus, millised riigid kutsutakse Kopenhaagenis Euroopa Liitu.

Praegune seis on hea

Eesti läbirääkimiste seis on praegu hea. Suletud on kakskümmend kaheksa peatükki. Nende arvust olulisem on siiski see, et oleme suutnud riigi huve läbirääkimistel edukalt kaitsta.

Keerulised ja pikad vaidlused maksustamise ning energeetika küsimustes lõppesid Eesti jaoks nii heade kokkulepetega kui võimalik. Mõlemas valdkonnas õnnestus Eestil saada küsitud üleminekuperioodid.

Nimetan näitena kaugkütte käibemaksu säilimist 5%-l kuni 30. juunini 2007 ja tubakaaktsiisi ühtlustamist ELi tasemega alles aastaks 2010.

Ettevõtte tulumaksuseadusse on Eestil aega muudatusi teha kuni aastani 2009, et viia meie seadus vastavusse ELi õigusega. Ettevõtte reinvesteeritud kasumit ei maksustata aga ka siis, kui oleme ELi astunud.

Energeetika valdkonna läbirääkimistele lisas keerukust see, et põlevkivi ELi riikides ei toodeta ning seetõttu puuduvad seal selle kivimi kohta ühised õigusaktid.

Lõpptulemusena saavutasime, et elektrituru peab Eesti täielikult avama alles aastaks 2013 ning põlevkivi teadusuuringute finantseerimiseks võime abi loota Euroopa Söe- ja Terasekoondise söe ja terase uurimise teadusfondist.

Isikute vaba liikumise peatükis pidas Eesti ka mitmeid kahepoolseid läbirääkimisi.

Küllalt pikka aega võttis kahepoolse lepingu ettevalmistamine Saksamaaga palkmajade ehitamise küsimuses, mida arutasin selle aasta veebruaris-märtsis nii Saksa välisministri kui ka tema asetäitjaga.

Lepingu, mis lubab edaspidi Eesti palkmaja kokkupanijatel Saksamaal tööl käia, allkirjastas sotsiaalminister üle-eelmisel nädalal. Ka Suurbritannia on kavandamas lisasamme, et lihtsustada Eesti kodanike pääsu oma tööjõuturule.

Põllumajandusalaste läbirääkimiste ümber aga on kired kuumaks köetud juba enne, kui läbirääkimised õieti alanudki on.

Kontekstist väljarebitud lausekatkete põhjal tekivad kiiresti uudised sellest, et Eesti olevat loobumas oma senistest tootmiskvootide nõudmistest, küll ootavat põllumehi ELi astumise järel tume ajajärk.
Reaalsus on õnneks siiski teistsugune.

Kõige problemaatilisemad on Eestile tõesti Euroopa Liidu pakutud tootmiskvoodid, eeskätt piimakvoot, ning baasperiood.

Nimelt lähtub Euroopa Komisjon tootmismahtude määramisel praegusel hetkel aastatest 1995–1999.

See periood oli aga Eesti põllumajanduse jaoks üheks suuremaks langusperioodiks – haripunkti jõudis Eesti põllumajandussektori ümberkorraldamine, toimus nn Vene kriis, mis tõi kaasa olulise tagasilöögi meie piimatootmises.

Nii oleme läbirääkimistel kaitsmas seisukohta, mille kohaselt tuleks tootmismahtude arvestamisel aluseks võtta aastad 1990–1999, mis annaks Eesti põllumajandussektori olukorrast hoopis terviklikuma pildi.

Mitme kandidaatriigi jaoks on piimakvoot üks olulisemaid vaidlusküsimusi põllumajanduspeatükis. Olulises küsimuses on ka lahkhelid suured. Eesti taotleb läbirääkimistel 900 000 tonni suurust piimakvooti ning sellest taotlusest ei ole me taganenud.

Euroopa Liit omalt poolt pakub meile piima tootmiskvoodiks 563 000 tonni, mis jääb alla isegi Eesti praegusele tootmismahule. Kas Eestile nii tähtsas küsimuses jõutakse mõlemale poolele vastuvõetava tulemuseni, on täna veel vara ennustada. Loodame, et meie läbirääkimiste partneril on piisav tahe kokkuleppeni jõuda.

Valimiseelsed lõksud

Ehkki valimiste lähenedes on populistlikud ja kohati eksitavad loosungid mitmete poliitikute suust kerged välja lipsama, loodan väga, et lähenevate kahtede valimiste eel jääb Euroopa Liidu temaatika selliste loosungite poolt puutumata.

Et ära hoida põllumajanduspeatüki sattumist Eestis riigisisese poliitilise mudamaadluse ohvriks, tegin juba juunis Riigikogu Euroopa asjade komisjonile ettepaneku, et selles olulises valdkonnas toimuks erakondade vahel eriti tihe koostöö.

Siin ei tohi keegi jääda infosulgu ja kõigil peab olema võimalus lõplike otsuste tegemisel kaasa rääkida.

Läbirääkimisdelegatsiooni esindajad osalevad regulaarselt Riigikogu Euroopa asjade komisjoni ning maaelukomisjoni istungitel, et seal töötavate erakondade esindajatega avameelselt läbirääkimiste käigu üle nõu pidada. Üksmeelt ja koostööd on meil läbirääkimiste lõppjärgus vaja. Hoolimata sellest, et käimas on valimiskampaania.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.