Sa oled siin

KRISTIINA OJULAND: Tahet ja praktilist meelt

31. Mai 2002 - 10:09
Välisminister Kristiina Ojulandi artikkel Eesti Päevalehes 31.05.2002


Rahvadiplomaatia tasandil kipuvad Venemaal siiski tooni andma minevikku suunatud initsiatiivid, leiab välisminister Kristiina Ojuland.

Riigi välispoliitika on edukas, kui selle riigi kodanikud ei pea enne magamajäämist pead valutama võimaliku välisagressiooni või ähvardavate sanktsioonide pärast, kui on tagatud riiklik julgeolek ja iseolemise kestmine. Välispoliitikas pole olemas ühte võluvitsa, mille abil kõik riskid olematuks muuta ja sajaprotsendiline julgeolek välja manada. Meie edukus sõltub pigem oskusest sobitada kokku erinevad komponendid selliselt, et moodustuks võimalikult terviklik pilt.

Riigi stabiilne areng. Elatustaseme tõus. Kaitsevõime suurendamine. Ilma nende teguriteta pole riiklikust julgeolekust võimalik rääkida. Siseriiklike tegurite kõrval on elulise tähtsusega ka see, kuidas suheldakse ülejäänud maailmaga – millistesse "klubidesse" kuulutakse, milliseid mängureegleid tunnustatakse. Üksikmängijaks jäämine on riskantne. Lühikese iseolemise kogemusega riigile võib see saada saatuslikuks. Valikuid ei ole palju ning Eesti jaoks pole otsuse tegemine kunagi raske olnud. Liikumine läände on meie jaoks iseenesestmõistetav.

Euroopa Liidu liikmeks saamine on üks komponentidest, mis suurendab Eesti turvalisust – kindlustab muuhulgas soodsa investeerimiskliima ja elatustaseme tõusu. NATO-ga liitumine on olulisim tagatis meie sõjalisele julgeolekule, mõjutades seeläbi positiivses suunas ka majanduskliimat. Nende poole on Eesti pikka aega püüelnud ja arvatavasti õnnestub meil need vahepunktid lähitulevikus edukalt läbida.

Konstruktiivsed suhted kõigi naabritega.
Eesti välispoliitiliste prioriteetide – EL-i ja NATO kõrval on olulisel kohal konstruktiivsed suhted naabritega. Normaalsed riikidevahelised suhted saavad toimida aga vaid siis, kui on olemas neid suhteid reguleeriv lepinguline baas.

Eesti ja Venemaa suhetes on täna esmaseks praktiliseks vajaduseks just lepingulise aluse edasiarendamine. Kogunenud on hulga leppeid ja lepinguid, mis on küll vastastikku detailideni kooskõlastatud, kuid millelt puudub oluline detail – allkiri.

Igasuguste suhete arendamine on kahepoolne protsess, mis eeldab mõlema poole head tahet. Seda, et tahe pole vaid Eesti-poolne, võib välja lugeda sagedastest töövisiitidest, mida nii Vene riigiduuma kui välisministeeriumi esindajad Eestisse viimasel paaril kuul teinud on.

Märtsis Svetlogorskis toimunud kohtumisele Venemaa välisminister Igor Ivanoviga on järgnenud nii Vene föderatsiooni rahvusvaheliste asjade komisjoni esimehe Mihhail Margelovi külaskäik Eestisse kui kohtumised riigiduuma väliskomisjoni esimehe Dmitri Rogoziniga. Eile oli Tallinnas Vene välisministeeriumi Euroopa osakonna juht Vladimir Udaltsov, sel nädalal käis Eestis visiidil ka duuma asespiiker Irina Hakamada. Kõik need kohtumised on olnud töised ja toimunud asjalikus õhkkonnas, ehk teisisõnu on astutud sammu võrra edasi – riikidevahelistes suhetes on jõutud argise ning praktilise tegevuseni.

Valitsustevahelise komisjoni taaselustamine.
Viis aastat tagasi pakkusid Eesti president Lennart Meri ning Vene peaminister Viktor Tðernomõrdin välja idee luua lepinguliste suhete arendamiseks Eesti ja Venemaa valitsustevaheline komisjon. Eesti peaministri ning Vene asepeaministri juhitud komisjon on siiani ainuke kokkulepitud struktuur, mille raames Eesti-Vene lepinguid ette valmistada.

Tipptasemel tegutseva komisjoni töösse on aga paraku tekkinud pikk paus. Komisjoni esimene plenaaristung oli 1998 Tallinnas. Teine plenaaristung ootab siiani Venemaa-poolset kokkukutsumist. Aasta tagasi teatas Venemaa, et pole kohtumiseks valmis. Tänavu kevadel aga viitas Igor Ivanov Venemaa valmisolekule komisjon pärast korduvat edasilükkamist taaselustada. Eesti on kinnitanud, et oleme valitsustevahelise komisjoni kohtumiseks avatud ning peame töö jätkamist endiselt oluliseks.

Märkide keel.
Lisaks Venemaa ametlikule välispoliitikale ei tohi tähelepanuta jätta idapiiri taga aetavat rahvadiplomaatiat. Kui ametlikul tasandil on aktsepteeritud Eesti lõplikku integreerumist Lääne ühiskonda, siis rahvadiplomaatia tasandil kipuvad tooni andma minevikku suunatud poliitilised initsiatiivid, millel tänastes poliitistes realiteetides puudub kandepind.

Sellise rahvadiplomaatia näiteks on erinevate poliitiliste jõudude ning ka organisatsioonide poolt initsieeritud üritused, sealhulgas ka spordi, hariduse ja kultuuri vallas, millel osalejad avastavad ennast seismas sildi all "Endised liiduvabariigid" või "SRÜ, Balti ja Venemaa ühine territoorium". Siiraste eesmärkidega kogunenud inimesed koondatakse üheks suureks pereks nagu "vanadel headel aegadel", kinnitades samaaegselt kavala naeratusega, et "poliitikaga pole siin mingit pistmist".

Eesti tänane valitsus on oma seisukoha selliste ürituste kohta selgelt välja öelnud – taolistest üritustest tuleks hoiduda, sest märkide keel on kõnekam, kui vahest arvata osatakse. Head meelt tasub aga tunda viimastel nädalatel tulnud positiivsetest märkidest, mis räägivad ka Venemaa nihkumisest läände ning lähenemisest Euroopale.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.