Sa oled siin

Kristiina Ojuland: Pärast pidu tuleb argipäev

5. November 2003 - 10:33
Postimees 05.11.2003
Kristiina Ojuland, välisminister


Pidulikud tervitused liituvate riikide aadressil on ammu Euroopa Liidu koosolekutel lõppenud ja kõige tavalisem argipäev alanud. Oleme sukeldunud tammsaarelikku eluvõitlusesse, kus järgnevatele põlvedele tulevikku luues hoiame kinni esiisade kogemusest.

Lisaks sellele on meil tosina aasta jagu kogemust nii edukate riigisiseste reformide kui ka välissuhtluse osas, mis on aluseks eneseusule ja -kindlusele Euroopa Liidu liikmena.

Ühendamise ideed

Euroopa poliitilise ühendamise idee on olnud viimase poole sajandi jooksul eelkõige intellektuaalne projekt. Bonaparte’i katsetused Euroopat sõjalise jõuga ühendada on tänaseks asendunud mõttejõuga.

Euroopa Ühenduste asutamisest saadik on käinud vaidlus kahe põhimõtteliselt erineva nägemuse vahel selle üle, kas tegemist on valitsustevahelise või rahvusülese koostööga.

Rahvusülese ideoloogia pooldajad nägid juba Söe- ja Teraseühenduse loomises võimalust tiheda majandusliku kokkukasvamise läbi luua pikemas perspektiivis tugev poliitiline ja majanduslik ühendus ehk föderatsioon.

Valitsustevahelist koostöövormi pooldavad mõtlejad on aga seda meelt, et Euroopa Liit on eelkõige iseseisvate rahvusriikide liit, kus koostööd tehakse täpselt piiritletud valdkondades, eelkõige ühisturu loomise kaudu. See mõtteviis sai tublisti jõudu juurde pärast esimest Euroopa Ühenduste laienemist 1973. aastal.

Igivana teema

Praeguse laienemise üheks põhiküsimuseks on saanud just seesama igivana teema Ühendatud Euroopa põhiolemusest. Mõlemad pooled püüavad oma ideoloogiat kui ainuõiget laienevale Euroopale peale suruda.

Valitsustevahelisel konverentsil (VVK) on Euroopa Liidu institutsioone puudutavad vaidlused jõudnud sinnamaale, kus hakatakse rääkima asjadest nende õigete nimedega.

Mida me siis seal kahekümne viie riigiga arutame, kas põhiseaduslikku lepingut või põhiseadust? Tegemist ei ole pelgalt sõnademänguga, vaid tõsise, Euroopa Liidu alustalasid paika paneva debatiga.

Põhiseadusest rääkides kangastub kohe pilt ühtsest riigist, rääkimata nüanssidest, mis kaasnevad põhiseaduse vastuvõtmisega, muutmisega jms.

Samas viitab põhiseaduslik leping selgesti mitmepoolsele riikidevahelisele kokkuleppele.

Nii see tuleviku ehitamine Euroopas käib - arutatakse ühe dokumendi valmimisega seonduvad detaile, kuid erinevad riigid saavad erinevalt aru selle uue õigusakti tähendusest. Ühed unistavad, et sellest saab hea alus föderatsioonile, teised aga peavad silmas eelkõige praeguste lepingute lihtsustamist, nende arusaadavamaks muutmist Euroopa kodanikele ning nad ei soovi suuri põhimõttelisi muutusi praegu kehtivate lepingute sisus, eriti mis puudutab Euroopa Liidu ühiseid poliitikaid.

Mitmed föderatsiooni idee toetajad tuginevad oma argumentides konvendi kompromissidele, mis on praegu aluseks valitsustevahelise konverentsi tööle.

Samas on Euroopa välisministrite arutelus üha sagedamini kõlanud meeldetuletus neile, et suvine konvendi põhiseadusliku leppe projekt sündis teadmises, et see on vajalik konvendi töö edukaks lõpetamiseks ning et valitsustevaheline konverents hakkab sügisel kõiki olulisi teemasid uuesti arutama, eriti institutsioonidega seonduvat.

Nüüd on VVK kestnud kuu aega ning juba kuuleme nurinat, nagu ei mõistaks Eesti ja meiega sarnastel positsioonidel olevad riigid Euroopa ühendamise tähtsust.

Millist ELi tahame?

Siinkohal jõuamegi juurteni - Eestil on väga selge arusaam, millist Euroopat me tahame, ja kuna see ei lange kokku föderatsiooni ideoloogia pooldajate mõtetega, siis oleme pälvinud nende pahameele.

Mingil juhul ei saa me selles sügavas vaidluses Euroopa olemuse üle lasta end oponentidel kõigutada. Meil on täpselt samasugune sõnaõigus Euroopa tuleviku üle kaasarääkimisel nagu igal teisel tänasel ja tulevasel Euroopa Liidu liikmel.

Eesti läbirääkimiste positsioonid VVK jaoks on kinnitanud Riigikogu, kellelt valitsus on saanud mandaadi kaitsta uue lepingu koostamisel meie rahvuslikke huve, ja seda me ka teeme.

Eesti huvides on võrdsusel põhinev konkurentsivõimeline Euroopa Liit. Usun, et Euroopa Liidu laienemine tasakaalustab oluliselt seni aastakümneid süvenenud joont, kus paar riiki on otsustanud kõik olulisemad asjad ehk olnud nii-öelda Euroopa Liidu mootoriks.

Kahekümne viie liikmeline Euroopa Liit saab olema teistsugune, sest kommunismiikkest vabanenud riigid toovad Euroopa Liitu värsket mõtlemist, mis tugineb vabadusele, demokraatiale ja läbipaistvusele. Igasugune kamandamine on meile vastuvõetamatu ja sellist ühendust ei ole kellelegi vaja.

Parafraseerides Lennart Merit, ei ole me täna nii noored, vaesed ja üksinda, kui olime taasiseseisvumise järel. Me oleme saanud vanemaks, targemaks, jõukamaks ja mis kõige tähtsam, meil on palju sõpru ja toetajaid, kellega koos kujundada paremat, võrdsemat ja õiglasemat Euroopat.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.