Sa oled siin

Kristiina Ojuland: Kuidas me Euroopat näha tahame

27. November 2003 - 18:10
Maaleht 27.11.2003

Kristiina Ojuland - välisminister, Reformierakond


Euroopa Liit on just nii tugev, kui tugevad on tema liikmesriigid.

Meie, eestlased, oleme eurooplased” – kes ei oleks seda fraasi kasutanud? Küll selgitades seda esmakordselt eestlasega kokku puutuvatele välismaalastele, küll väärtuste lahtisõnastamisel iseendale. Mida me siis eurooplastena täna Euroopa tulevikku kujundades Euroopas näha tahame?

Eesti arusaam Euroopast on talupoeglikult lihtne: me tahame Euroopat, kus nii suured kui väikesed, nii uued kui vanad liikmesriigid tunneksid end võrdsena. Meie huvides on, et pärast 1. maid ei seisaks me silmitsi olukorraga, kus üks osa Euroopast veab vankrit ühele ja teine teisele poole. Meile kõigile on vaja Euroopa Liidu põhiseaduslikku lepingut, mis looks tasakaalu nn vanas maailmas, tagaks Euroopa rahvaste heaolu ja Euroopa Liidu konkurentsivõimelisuse kiiresti üleilmastuvas maailmas.


Võrdsus

Meile on oluline, et kõik riigid saaksid nimetada täieõigusliku voliniku. Volinik ei esinda küll liikmesriike, vaid peab seisma Euroopa Liidu ühiste huvide eest. Volinike kaudu algatatakse kõik õigusaktid ning nad kontrollivad ka vastuvõetud õigusaktide täitmist liikmesriikide poolt. Seetõttu on liikmesriikide vahelise tasakaalu säilitamise pärast väga tähtis, et kõik volinikud Euroopa Komisjonis oleksid võrdsed hääleõigusega otsustajad.

Võrdsusest ja tasakaalust lähtub ka meie teine oluline seisukoht läbirääkimistel. Põhiseadusliku lepingu eelnõu näeb ette võimaluse, et tulevikus saaks selle teksti muuta liikmesriikide ühehäälse otsusega. Meie näeme siin mitmeid põhjusi, miks sellist muudatust mitte toetada.

Praegu toimub kõikide Euroopa Liidu lepingute muutmine valitsustevahelisel konverentsil, nii on sündinud Maastrichti, Amsterdami ja Nice’i lepingud, nii valmistame praegu ette ka uut põhiseaduslikku lepingut. Töösse on kaasatud kõikide liikmesriikide valitsuste esindajad ja kui lõpuks omavahel kokkuleppele jõutakse, kirjutatakse uus leping alla ning ratifitseeritakse seejärel rahvusparlamentides.

Valitsustevaheline konverents annab võimaluse pika aja jooksul rahulikult kaaluda kõiki ettepanekuid, nende üle vaielda ja leida lõpuks kompromissid. Uus ettepanek vähendaks tulevikus lepingu muutmisel rahvusparlamentide rolli, mis viiks liikmesriikide kodanikud kaugemale oluliste küsimuste lahendamisest.

Nice’i lepinguga jaotati Eestile juba 2000. aastal kuus kohta Euroopa Parlamendis ja neli häält Ministrite Nõukogus. Me soovime, et seda uue lepinguga ei muudetaks. Parlamendikohtade vähenemine kahandaks meie võimalusi nii otsuste tegemise mõjutamisel kui ka üleeuroopalises poliitilises väitluses osalemisel. Meie hääle nõrgenemine Ministrite Nõukogus, kus kõik Euroopa Liidu õigusaktid vastu võetakse, mõjutab meid kõige otsesemalt.

Euroopa rahvaste heaolu ja Euroopa Liidu konkurentsivõime kasvu silmas pidades toetame mitmeid vajalikke muudatusi. Näiteks on oluline Euroopa Liidu juhtimise ümberkorraldamine nii, et muu maailm mõistaks Euroopat ja tema poliitikat üheselt. Euroopa kodanike heaolu kasv ei sõltu ju ainult majanduse kasvust, vaid üha rohkem ka julgeolekust ja turvalisusest.

Seetõttu nõustume uute ametikohtade loomisega, mis seda eesmärki teenivad. Euroopa Ülemkogu eesistuja (riigipeade ja valitsusjuhtide valitav isik) ning Euroopa Liidu välisminister peaksid uue lepingu vastuvõtmisel saama ühise poliitika esindajateks väljapool Euroopa Liitu.


Tugevus ja konkurentsivõime

Euroopa Liidu konkurentsivõime kasv kiiresti muutuvas maailmas on kõigile väga tähtis. Euroopa Liit saab olla tugev konkurent maailmaturul siis, kui ta on sisemiselt tugev ehk teisisõnu – Euroopa Liit on just nii tugev, kui tugevad on tema liikmesriigid. Seetõttu kaitseme valitsustevahelisel konverentsil selgelt Euroopa-sisest konkurentsi toetavat seisukohta.

Me pooldame ühehäälsuse nõude säilimist maksu- ja sotsiaalpoliitika küsimustes. Ettevõtte tulumaksu ühtlustamine tuleviku Euroopa Liidus ei teeniks konkurentsivõime kasvu, pigem vastupidi.

Eurooplasena Euroopa tulevikku luues oleme taas kord kogenud, et Euroopa on mitmekesine ja mitmekesised on ka arusaamad Euroopa tulevikust. Ometi on eurooplastes ühendavaid jooni rohkem kui lahutavaid.

Loodetavasti jõulude eel ületatakse erimeelsused ja sünnivad kõigile sobilikud lahendused.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.