Sa oled siin

Kristiina Ojuland: Jõudude koondamise aeg

11. September 2002 - 8:40
Välisminister Kristiina Ojulandi artikkel Postimehes 11.09.2002


Kurbuse mägi. Nii nimetas üks telekommentaator rusudeks vajunud Maailmakaubanduskeskust. Inimlik valu. Ebainimlikult jõhker terroriakt. 11. september.

Kaks päeva pärast terroristide rünnakuid USA-le kirjutasin Postimehes, et sellega on alanud uus ajastu rahvusvahelises suhtlemises. Ennustasin USA ja Venemaa omavahelise kokkuleppe sündimist võitluseks terrorismiga. Ütlesin tol korral, et vaevalt piirneb ameeriklaste tegevus vaid tasakaaluka kohtupidamisega süüdlaste üle ja küllap võetakse kasutusele ka terrorismi ennetavad meetmed.

Tänaseks on Afganistanis toimunud sõjaliste operatsioonide käigus tabatud suur hulk terroriste. USA on alustanud aktiivse lobitööga Iraagi ründamise toetajate leidmiseks. Venemaast on saanud läänemaailma partner rahvusvahelise terrorismiga võitlemiseks. Riikideülene koalitsioon selles küsimuses järjest tugevneb, kaasates sealhulgas ka Eesti.

Külma sõja lõpule järgnenud suhteliselt rahulik kooseksisteerimine (kui Lahesõda ning Lähis-Ida ja Balkani konfliktid välja arvata) on asendunud uute koostöövormide otsimisega. Traditsioonilised sõjalised ohud on aina enam asendumas rahvusvahelisest terrorismist ja piireületavast kuritegevusest tulenevate probleemidega.

Esimest korda NATO ajaloos käivitati praktikas Washingtoni lepingu artikkel 5, mille kohaselt rünnakut ühe lepinguosalise vastu käsitletakse rünnakuna kõigi liikmesriikide vastu ja astutakse ühiselt välja selle kaitseks, keda on rünnatud.

Väikeriigina NATO liikmeks saades peab Eesti olema valmis ühest küljest tagama oma kaitsejõudude igakülgse tehnilise valmisoleku organisatsiooni kohustuste täitmiseks, sealhulgas eelkõige iseenda julgeoleku ja kaitsevõime tugevdamiseks. Kuid mitte ainult. Ehk tähtsamgi tehnilisest valmisolekust on moraalne ja psühholoogiline valmisolek ka tegelikult demokraatia ja vabaduse eest välja astuda. Ja mitte ainult valvamaks rahu Kosovos. Me peame valmis olema hoopis tõsisemateks operatsioonideks, kui selline vajadus peaks tekkima.

Aastatagused sündmused tõid endaga kaasa ka muudatusi rahvusvahelises õiguses. Nii kehtib täna Euroopa ühtne arreteerimisorder, karmistatud on turvameetmeid rahvusvahelistes lennujaamades ja teistes suurema julgeolekuriskiga asutustes ning paikades. Kuid kui küsimus puudutab näiteks seda, kas rünnata Iraaki, siis tekivad vaidlused ka selle aktsiooni õigusliku aluse üle.

Paljude arvates on Iraagi ründamise ainus legitiimne alus ÜRO Julgeolekunõukogu vastav otsus. Formaalselt see täna nii ongi. Samas tasub meelde tuletada NATO riikide tegutsemist Kosovo kriisi ajal. Siis rünnati inimõiguste kaitseks teist suveräänset riiki. Kas demokraatlikud riigid suudavad omavahel kokku leppida ka sõjalise jõu kasutamise otstarbekuses ilma ÜRO otsese mandaadita riigi vastu, kes võib lähitulevikus tõsiselt ohustada teiste riikide julgeolekut?

Seni on püütud rahvusvahelise suhtlemise reegleid eiravate riikide korralekutsumiseks läbi ajada eelkõige rahvusvaheliste sanktsioonidega. Valusad kogemused näitavad, et neist alati ei piisa. Ligi kaks ja pool tuhat hukkunut, poolteist miljonit tonni rususid ja laiutav tühimik New Yorgi südames ei vaja täiendust, veenmaks inimõiguste keskel üles kasvanud põlvkondi selles, et senised meetodid ei ole tänapäeva julgeolekuohtusid arvestades piisavad.

Põhiküsimusteks on kujunemas see, kas koonduda suudab demokraatlik maailm või suudavad seda paariariigid. Kas kiirem on demokraatlik maailm või on seda paariariigid.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.