Sa oled siin

Kristiina Ojuland: Eesti peab olema valmis kompromissideks

12. September 2002 - 10:02
Maaleht 12.09.2002
Merike Pitka intervjuu välisminister Kristiina Ojulandiga


Välisminister Kristiina Ojuland, kuidas võiksid kulgeda euroläbirääkimised Eestile määratavate piima-, liha- ja teraviljakvootide üle?

Läbirääkimisteni on aega vähe, kolm ja pool kuud. Päris lõplikke seisukohti kõigis küsimustes ei ole ka EL öelnud, eriti käib see näiteks põllumajanduse otsetoetuste kohta.

Siin on nad andnud lubaduse, et novembri algul tullakse välja oma viimaste ettepanekute ja positsioonidega.

Lisaks kõigele muule teeb meie olukorra kindlasti keeruliseks see, et Eestis on tulemas nii kohalike omavalitsuste kui ka Riigikogu valimised.

Meie piimakvoodi taotlus on praegu 900 000 tonni, Euroopa Komisjon ja hiljem ka ELi ministrid kinnitasid meile pakutavaks kvoodiks 563 000 t. Vahe on pehmelt öeldes väga suur.

Läbirääkimised on teatavasti kompromisside kunst. Praegu me aga ei tea, kas EL on kompromissideks valmis.

Eesti valitsuse ametlik, veel eelmise valitsuse kinnitatud positsioon piima osas on 900 000 tonni ja sellega me ka läbirääkimistele läheme.

Enne seda peame aga ka meie põhjalikult kaaluma, kas oleme omalt poolt valmis kompromissideks. Teatavasti toodetakse Eestis praegu piima 700 000 kuni 740 000 tonni.

Olen viimase paari-kolme nädala jooksul kohtunud põllumajandustootjatega, samuti on olnud põllumajandusministril terve rida kohtumisi, et välja selgitada, kas kompromissid võiksid kõne alla tulla ja kui võiksid, siis millised võiksid olla võimalikud kompromissivariandid.

See on väga oluline, sest kui läbirääkimine põllumajanduspeatüki üle peaks meie jaoks halvasti minema, siis kindlasti mõjutab see ka rahva arvamust ELi astumise suhtes. Seepärast ei tohiks me siin tulega mängida.

Kui tõenäoline teie arvates on, et me selle 900 000 tonni piimakvooti saame?

Praegu on seda raske öelda, sest läbirääkimised pole veel alanud. Tõsi, eel-lobi korras oleme oma positsioone viimase poole aasta jooksul tutvustanud nii Brüsselis kui ka kõigil ELi liikmesriikide välisministritega toimunud kohtumistel.

Nii-öelda heade nõuannete korras on antud vihjeid, et loota, justkui EL võiks teha Eestile erandeid või järeleandmisi, pannes samal ajal teised kandidaatriigid kehvemasse olukorda, on üsna alusetu.

Kõik saavad väga hästi aru, et Eesti ja Eesti tootmisosa on nii väiksed, et kui Eesti üksinda ELiga liituks, poleks mingi probleem saada meid rahuldavaid kvoote.

Ent ELiga peab läbirääkimisi kümme riiki ja nende kümne hulgas on väga palju neid, kus põllumajandussektori osa on väga suur. Kui me loodame selle peale, et äkki Eestile tehakse erand, siis me petame iseennast.

Nii et mõistlikum on esimene läbirääkimiste voor ära teha ja siis saame võibolla juba konkreetsemalt oma mänguruumi paika panna.

Ehk on siis selgem, kus ja mida me võiksime mõnest kohast rohkem saada, kui teises kohas natuke järele anname.

Räägitud on peamiselt piimast ja viljast.

Aleksei Lotman Matsalu looduskaitsealalt juhtis rahvusvahelisel puis- ja rannaniitude konverentsil tähelepanu sellele, et Eesti jaoks on väga oluline ka lihakvoot.

Ka ses mõttes, et muu maailma jaoks haruldased Eesti rannaniidud saab korras hoida eelkõige lihaloomade abil.

Lihaloomakvoot on üks läbirääkimistel arutatav komponent ja selles vallas on pisuke lootus, et selle kvoodi puhul teeb EL meile teatavaid järeleandmisi või isegi suuremaid pakkumisi, kui siiani oleme julgenud loota.

Samas oleks minu poolt vastutustundetu kutsuda praegu inimesi üles lihaloomi muretsema, enne kui lõplikke kokkuleppeid Eesti ja ELi vahel pole.

Enne seda on põllumajandussektoris ennatlik teha ükskõik missuguseid suuremaid liigutusi.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.