Sa oled siin

JAAK JÕERÜÜT: Baltimaad: eristumine on ohtlik

8. Aprill 2009 - 10:08

Eesti Päevaleht, 8.04.2009
Jaak Jõerüüt, Eesti suursaadik Lätis

Praegusel majanduslikult keerulisel ajal kõlavad hüüded, et üks või teine riik peaks nüüd eristuma.

See ei ole hea üleskutse. Mõnesugune eristumine on küll loomulik: igal rahval on oma kultuur, oma tavad, oma köök ja oma lemmiksümbolid. Rahvuslikud erisused paistavad niigi silma, kellel aga on huvi vaadata. Kuid Euroopa Liit peaks meid majanduslik-kultuurilises ja NATO julgeolekulises mõttes harjutama püsiva mõttega, et Eesti arengu ja allesjäämise võti ei ole tahtlik eraldumine ega eristumine, vaid vastupidi, ühendatud väärtused ja ühendatud jõud.

See käib vähemas mastaabis, kuid sama reegli järgi ka kolme Balti riigi kohta. Ajaloo valusad õppetunnid peavad olema alati meeles, omaaegsetest Balti riikide tülidest ei tulnud meile midagi head. Praegu, kui terve maailm teeb ilmselt fataalset kannapööret, peaks oma hoiakutes olema eriti tähelepanelik ja iseäranis koostöövalmis. See on ellujäämise teema, ei midagi vähemat.

Tihti küsitakse, kas Balti riigid teevad koostööd või et miks nad ei tee. See on nonsenss!

Mõned näited: mullu novembris kohtusid Tartus Balti peaministrid ja Saustis Balti presidendid, detsembris Viljandis parlamendiesimehed ja -delegatsioonid ning välisministrid. Eelmisel nädalal visiteeris Tallinna Läti peaminister, eile ja täna on Läti president riigivisiidil Eestis. Enne iga sellist kohtumist teevad ametnikud ja eksperdid ära eel-töö. Küsimusi, mille puhul langetatakse otsused, on varem seitset kanti analüüsitud ja selleks on kulunud hulk töötunde.

Peale nende korraliste kohtumiste toimub igal aastal veel terve hulk ülalnimetatud riigitegelaste ad hoc-kokkusaamisi ja vastastikuseid äkkvisiite. Ära tuleb märkida muidugi ka kõigi muude ministrite kohtumised, millest kaitseministrite oma on regulaarne ja millele oma regulaarsusega sekundeerib kolme Balti riigi (ehk 3B) kaitseväe juhatajate kohtumine.

Eraldi loetelu võiks tekitada Euroopa Liidu ja NATO raames toimuvatest omavahelistest kohtumistest. Pikaks veniks aga koos-töökohtumiste nimekiri, mis loetleks lisaks 3B, põhjala ja Balti riikide (ehk NB) ning ka kõigi 3B+ formaadi raames toimuva.

Selline fraas nagu „Balti koostöö lonkab” on pärit minevikust. Mitte väga kaugest, ehk ajast kümme-viisteist aastat tagasi. Aeg on muutnud olukordi ja vahekordi väga kiiresti. Kiivushood on vaheldunud ja lõpuks asendunud tiheda läbikäimisega, solvumispursked solidaarsuspuhangutega, rabeduse asemele on astunud permanentsed ühised mini-ajurünnakud.

Ma mõistan, et suvalist kõrvaltvaatajat ei huvita see kõik. Talle lihtsalt tundub midagi ja ta väljendab oma sisseharjunud skepsist sisseharjunud viisil – et niikuinii on kõik halvasti, kõik ametnikud on mõttetud sinekuuri pidajad ja kõik poliitikud on a priori sead. Ent on ju ka neid inimesi, ennekõike ajakirjanikke ja analüütikuid, kes peaksid olema protsesse pikema aja jooksul jälginud ja suutma olukorda adekvaatselt hinnata.

Tuleb küsida – mida keegi üldse mõtleb, kui kõneleb koos-tööst? Minultki on päritud, kas Eesti, Läti ja Leedu on solidaarsed. Seejuures märkan tavaliselt, et tahetakse hoopis teada, kas need kolm riiki on kloonid. Ei ole kloonid!

Mitut sorti solidaarsust

Solidaarsust on mitut sorti. Ajalugu tunneb ka paraadsolidaarsust, allumist diktaatorisikule või diktaatorpealinnale. Vabade inimeste solidaarsus siin Läänemere ääres ei tähenda ühes kooris kaagutamist hommikust õhtuni. Solidaarsus riiklik-poliitilisel tasemel tähendab ennekõike vastastikust head informeeritust, maksimaalset püüdu mis tahes problemaatikas oma ühishuvid üles leida ja sõnastada, maksimaalset valmidust arendada riiklikul tasemel ühistegevust. Riiklik solidaarsus aga eksisteerib demokraatlikes riikides kõrvuti sõna- ja mõttevabadusega, mis lubab vabal pressil vabalt kritiseerida ka häid naabreid. Riiklik solidaarsus eksisteerib meil kõrvuti turumajandusega ja turu vabadustega, mis tähendab ka kohatist majanduskonkurentsi firmade vahel.

Lõpetuseks klassikaline küsimus: kas seda ühist ja ühendavat Baltimaade puhul siiski vähe pole? Jah, vaja oleks veel mõndagi. Normaalset kiiret reisirongiliiklust kolme pealinna vahel. Ühtlustatud bürokraatiat, mis tähendaks ka vähem bürokraatiat. Ajakirjanikke-püsikorrespondente üksteise pealinnades. ETV tublist Lätit visiteerivast reporterist Ragnar Kondist või vahel väga mahukaid artikleid Eesti lehtedes avaldavast Läti politoloogist Veiko Spolitisest ei piisa. Nad on meie infoisu vaid suurendanud.

Ja kõigil on vaja täiesti läbitunnetatud arusaama, et üksteise naabrusest ei vii meid ära ükski vägi.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.