Sa oled siin

Inimõiguste kohus tuvastas kolmes vanemas kohtuasjas tsiviilkohtumenetluse ebamõistliku kestuse

13. Märts 2014 - 14:57

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tegi 13. märtsil 2014 otsused kolmes kohtuasjas (Kiisa vs. Eesti, kaebused nr 16587/10 ja nr 34304/11; Kiisa vs. Eesti, kaebus nr 72999/10), milles kaevati Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artikli 6 lõike 1 alusel tsiviilkohtumenetluse ebamõistliku pikkuse ja artikli 13 alusel riigisisese õiguskaitsevahendi puudumise peale.

EIK tuvastas nii artikli 6 lõike 1 kui artikli 13 rikkumised põhjusel, et kõnealused tsiviilkohtumenetlused olid ebamõistlikult pikad ja kaebajatel puudusid kohased riigisisesed õiguskaitsevahendid, kuna nende poolt kaebuste EIKi esitamise ajal ei olnud riigisisene kohtupraktika halduskohtusse pöördumise võimaluse osas veel piisavalt selge.

1.         Liidetud kaebustes nr 16587/10 ja nr 34304/11 leidsid kaebajad Karin Kiisa ja Aare Kiisa, et tsiviilkohtumenetlus ühe kaebaja elatisenõudes teise kaebaja vastu (sh menetluse peatamine ajaks, kui arutati teise kaebaja hagi isaduse tuvastamiseks) kestis ebamõistlikult kaua (6 aastat ja 3 kuud) ning neil puudus kohane õiguskaitsevahend.  Kuigi asjas Treial vs. Eesti (nr 32897/12) kinnitas EIK 28. jaanuaril 2014, et kaebajad peavad esmalt läbima Eesti-sisese halduskohtumenetluse menetluse pikkuse eest hüvitise taotlemiseks (vt /et/uudised/inimoiguste-kohus-leidis-et-kaebajad-peavad-menetluse-pikkusega-seotud-kahjunouetega), siis leidis EIK käesolevas asjas, et valitsuse vastuväide riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamata jätmise kohta tuleb jätta rahuldamata. EIK asus sellisele seisukohale põhjusel, et esimese kaebaja kaebus oli esitatud 4. märtsil 2010 ja teise kaebaja kaebus 31. mail 2011 ning siseriiklik menetlus oli lõppenud enne Riigikohtu 22. märtsi 2011 otsust nn Osmjorkini asjas (nr 3-3-1-85-09) – st kaebused olid esitatud ajal, kui Eesti-sisene kohtupraktika kahjunõude halduskohtusse esitamise osas ei olnud veel selge.

Kaebuste sisu osas asus EIK seisukohale, et kuigi kaebajate enda tegevus oli mõjutanud asja arutamise kestust ja kuigi kohtute tegevuses ei olnud märgatavaid viivitusi, siis alama astme kohtule asja tagasisaatmine tähendab tavaliselt, et viimased on teinud vigu – menetluse sel põhjusel pikenemine on aga omistatav riigile, mitte kaebajatele. EIK leidis seega, et artikli 6 lõiget 1 on rikutud. Kuna kaebuste EIKi esitamise ajal ei olnud kaebajatel tõhusat riigisisest õiguskaitsevahendit, siis tuvastas EIK ka artikli 13 rikkumise. Muud kaebused tunnistas EIK selgelt põhjendamatuks ja vastuvõetamatuks.

EIK mõistis kummalegi  kaebajale mittevaralise kahju hüvitisena 1000 eurot, nõustudes valitsusega, et varaline kahju ei ole tõendatud. Kohtukuludena mõistis EIK samuti mõlemale kaebajale 1000 eurot.

2.         Kaebuses nr 72999/10 leidis kaebaja Karin Kiisa, et tema hagi alusel toimunud tsiviilkohtumenetlus (abielu lahutamiseks, ühisvara kindlaksmääramiseks ja jagamiseks) kestis ebamõistlikult kaua (9 aastat ja 9 kuud) ning tal puudus kohane õiguskaitsevahend. EIK lähtus samast argumentatsioonist nagu ülalviidatud otsuses, leides, et kuna kaebaja oli esitanud kaebuse EIKi 17. novembril 2010, siis võib nõustuda, et sel ajal puudus tal kohane õiguskaitsevahend menetluse ebamõistliku pikkuse vastu. Kuigi riigisisene menetlus lõppes selles asjas alles 1. augustil 2013, arvestas EIK õiguskaitsevahendi olemasolu ikkagi kaebuse esitamise aja seisuga, kuigi on oma senises praktikas teinud sellest põhimõttest ka hulgaliselt erandeid.

Kaebuse sisu osas asus EIK seisukohale, et kuigi vaidlus oli keeruline, ei õigusta see nii pikka menetlust. EIK märkis ka, et kaebajat ei saa süüdistada selle eest, kui ta kasutab erinevaid menetluslikke võimalusi, mis küll samas menetlust pikendavad. Kuigi Eesti kohtud ei olnud nähtavalt viivitanud asja menetlemisel, siis kogu menetluse kestus 9 aastat ja 9 kuud ei olnud EIKi arvates mõistlik ja rikkus konventsiooni artikli 6 lõiget 1. Ülal toodud põhjustel tuvastas EIK ka konventsiooni artikli 13 rikkumise. Muud kaebused tunnistas EIK vastuvõetamatuks.

EIK mõistis kaebajale mittevaralise kahju hüvitisena 3400 eurot, nõustudes valitsusega, et varaline kahju ei ole tõendatud. Kohtukuluna mõistis EIK kaebajale 1000 eurot.

Lõpetuseks tuleb rõhutada, et nimetatud otsuseid tuleb lugeda koosmõjus EIKi 28.jaanuari 2014 otsusega asjas Treial vs. Eesti (kaebus nr 32897/12), kus EIK tunnistas kaebuse konventsiooni artikli 35 lõike 1 alusel vastuvõetamatuks, kinnitads, et hiljutise Eesti kohtupraktika valguses oleks kaebajal olnud võimalik esitada kahjunõue menetluse ebamõistliku kestuse peale Eesti halduskohtutele ning kuna kaebaja seda teinud ei olnud, siis oli ta jätnud riigisisesed õiguskaitsevahendid ammendamata.

Eestikeelsed otsused: 

KOHTUASI KIISA vs. EESTI (Kaebused nr 16587/10 ja 34304/11) (106.99 KB, PDF)

KOHTUASI KIISA vs. EESTI (Kaebus nr 72999/10)   (95.9 KB, PDF)

 

 

Veel uudiseid samal teemal

20.02.2020|Välisministeerium

Vabariigi Valitsuse 20.2.2020 istungil anti ülevaade 2019. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtusse Eesti riigi vastu esitatud kaebuste ja Eesti suhtes tehtud otsuste kohta

2019. aastal lahendas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 142 Eesti vastu esitatud kaebust. Valdava osa kaebustest tunnistas vastuvõetamatuks ainuisikuliselt asju lahendav kohtunik. Neid kaebusi riigile ei edastata. Pärast valitsuse seisukohtade saamist tegi EIK seitse avaldamisele kuuluvat otsust, mis hõlmavad 18 kaebust.

06.02.2020|Välisministeerium

Inimõiguste kohus kinnitas riigi ja kaebajate vahel sõlmitud sõbralikud kokkulepped ja lõpetas kaebuste menetlemise

Kohtuasjas Sagadi ja veel seitse kaebajat vs. Eesti (51278/17 jt) kinnitas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) oma 16.1.2020 otsusega, mis avaldati 6.2.2020, valitsuse ja kaebajate vahel sõlmitud sõbralikud kokkulepped.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.