Sa oled siin

Inimõiguste kohus tunnistas vastuvõetamatuks kaebused, mille esitajate väidetavate õiguste rikkumise aluseks olnud seaduse vastuolu EL õigusega oli tuvastanud Euroopa Kohus

10. Mai 2012 - 12:10

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tunnistas 07.05.2012 vastuvõetamatuks kaebuse asjas Ioviţoni jt vs. Rumeenia (kaebused nr 57583/10, 1245/11 ja 4189/11), milles kaevati konventsiooni artikli 14 (diskrimineerimine) ja 1. protokolli artikli 1 (vara kaitse) rikkumise peale, samuti konventsiooni artikli 6 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) peale.

Kaebajad leidsid, et saastetasu, mida nad olid pidanud maksma teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest ostetud autode Rumeenias registreerimise eest, oli Euroopa Liidu (EL) õiguse seisukohalt diskrimineeriv. Rumeenia seadus GEO nr 50/2008, mille alusel nad saastetasu olid maksnud, oligi tunnistatud Euroopa Kohtu 07.04.2011 otsusega kohtuajas „Tatu“ EL õigusega vastuolus olevaks (kaupade vaba liikumise takistamine). (EL Kohtu otsuse resolutsioon: ELTL artiklit 110 tuleb tõlgendada nii, et nimetatud sättega on vastuolus, kui liikmesriik kehtestab saastetasu, mida kohaldatakse mootorsõidukitele nende esmasel registreerimisel asjaomases liikmesriigis, juhul kui nimetatud maksumeedet rakendatakse nii, et sellega muutub ebasoodsamaks teistest liikmesriikidest ostetud kasutatud sõidukite kasutuselevõtmine kõnealuses liikmesriigis, kuid siseriiklikul turul olevate sama vanade ja sama kulumisastmega sõidukite ostmine ei muutu selle tagajärjel ebasoodsamaks.)

Et hinnata kaebuse alluvust EIKile, pidi EIK esmalt tuvastama, kas kaebajate Rumeenia kohtutele esitatud nõue (saastetasu tagasisaamine) oli olnud konventsiooni 1. protokolli artikli 1 mõttes piisavalt selge, et olla täitmisele pööratav. EIK asus seisukohale, et kuna alles EL Kohtu 07.04.2011 otsusega tunnistati Rumeenia seadus EL õigusega vastuolus olevaks, siis enne seda ei olnud selge, et kaebajate varaline nõue põhineb ühenduse normil, mis on täiesti selge, täpne ja otsekohaldatav – Rumeenia kohtud olid enne EL Kohtu vastavat otsust asunud vastupidisele seisukohale ega olnud leidnud, et Rumeenia seadus rikuks kaupade vaba liikumise õigust.

EIK asus seisukohale, et välja arvatud selge meelevaldsuse juhtumid, ei ole tal õigust tegeleda riigi kohtute poolse materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega, kuna riigisisesed kohtud vastutavad riigisisese õiguse tõlgendamise ja kohaldamise eest. Antud juhul ei olnud tõendeid, et riigi kohtute tehtud ja kaebajate kritiseeritud otsused oleksid olnud selgelt põhjendamatud või meelevaldsed (kuna alles EL Kohus andis lõpliku vastuse ebaselgele küsimusele). EIK leidis, et konventsiooni 1. protokolli artikkel 1 ei olnud seega antud juhul kohaldatav EL Kohtu otsuse eelsele perioodile.

Mis puudutab konventsiooni artikli 14 kohaldatavust, märkis EIK, et see ei eksisteeri iseseisvalt, vaid täiendab muid konventsiooniga tagatud õigusi. Konventsiooni artikli 6 väidetava rikkumise kohta märkis EIK, et artikkel 6 ei ole kohaldatav maksuvaidlustele, mis ei sisalda karistuslikku aspekti. Antud juhul ei olnud tegemist karistusliku maksuvaidlusega, mistõttu see kaebus oli vastuvõetamatu.

EIK selgitas selles otsuses oma pädevuse piiratust kaebuste hindamisel, mille aluseks oleva kaebajate õigusi väidetavalt rikkuva õigusakti vastuolu EL õigusega on alles hiljem EL kohtu poolt tuvastatud.

Otsus prantsuse keeles (PDF)

Veel uudiseid samal teemal

17.03.2020|Välisministeerium

Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas vastu võtta erakorralised meetmed tulenevalt globaalsest tervishoiualasest kriisist ning asukohariigi Prantsusmaa otsustest

16.3.2020 otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) võtta järgmised erakorralised meetmed tulenevalt globaalsest tervishoiualasest kriisist ning asukohariigi Prantsusmaa otsustest.

20.02.2020|Välisministeerium

Vabariigi Valitsuse 20.2.2020 istungil anti ülevaade 2019. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtusse Eesti riigi vastu esitatud kaebuste ja Eesti suhtes tehtud otsuste kohta

2019. aastal lahendas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 142 Eesti vastu esitatud kaebust. Valdava osa kaebustest tunnistas vastuvõetamatuks ainuisikuliselt asju lahendav kohtunik. Neid kaebusi riigile ei edastata. Pärast valitsuse seisukohtade saamist tegi EIK seitse avaldamisele kuuluvat otsust, mis hõlmavad 18 kaebust.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.