Sa oled siin

Inimõiguste kohus tunnistas vastuvõetamatuks kaebused kinnipidamiste kohta nn pronksiööl, kuid leidis uurimiskohustuse täitmatajätmise osas rikkumised

28. Märts 2013 - 12:51

28. märtsil 2013 tegi Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) otsuse nn pronksiöö kohtuasjas Korobov jt vs. Eesti (kaebus nr 10195/08). Seitsme kaebaja ühte menetlusse liidetud kaebused olid seotud konventsiooni artiklite 3 (ebainimlik ja alandav kohtlemine), 5 (õigus isikuvabadusele ja -puutumatusele), 6 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) ja 14 (diskrimineerimise keeld) väidetava rikkumisega. Kõik kaebajad olid 27.04. või 28.04.2007 ööl politsei poolt kinni peetud. Hiljem esitasid nad eraldi avaldused politsei suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks. Ühegi avalduse alusel kriminaalmenetlust ei alustatud ja lõpliku kohtuastmena otsused teinud Tallinna Ringkonnakohus kriminaalmenetluse alustamatajätmise peale esitatud kaebusi ei rahuldanud.

EIK oma 28. märtsi 2013 otsuses leidis artikli 5 lõike 1 alusel esitatud kaebuste kohta, et need on kõik vastuvõetamatud, kuna ükski kaebaja ei ole esitanud kinnipidamise seaduslikkuse kohta kohaseid riigisiseseid kaebusi. Seega ei pidanud EIK vajalikuks kinnipidamise aluseid hinnata. Artikli 5 lõike 5 kohta leidis EIK, et kuna artikli 5 lõike 1 rikkumist ei ole tuvastatud, siis ei ole artikli 5 lõige 5, st hüvitise maksmine, antud asjas kohaldatav.

Artikli 3 alusel esitatud kaebustes tuvastas EIK ühe sisulise rikkumise ja nelja kaebaja suhtes protseduurilise, st uurimiskohustuse täitmatajätmise rikkumise. EIK leidis, et kaebaja Petrovi suhtes oli kasutatud ülemäärast jõudu, mistõttu on konventsiooni artiklit 3 rikutud. EIK mõistis Petrovile mittevaralise kahjuna 14 000 eurot. Korobovi, Mihhaidarovi ja Zatvornitski suhtes leidis EIK, et artikli 3 rikkumist ei ole. Samas leidis EIK, et eelnimetatud nelja kaebaja kaebusi väärkohtlemise kohta ei olnud kohaselt uuritud. EIK mõistis artikli 3 protseduurilise aspekti rikkumise eest Korobovile, Mihhaidarovile ja Zatvornitskile igaühele 11 000 eurot. Kõigi nelja kaebaja kohtukuludeks mõistis EIK ühiselt 3000 eurot.

Eestil on aega kolm kuud kaaluda, kas taotleda asja edastamist EIK 17-liikmelisele suurkojale.

Lisaks on oluline rõhutada, et juba 14. septembril 2010 tegi EIK samas asjas osaotsuse, milles tunnistas suure hulga kaebusi vastuvõetamatuks. EIK leidis, et kaebajate kaebused artikli 6 lg 2 (süütuse presumptsioon) ja lg 3 (kaitseõigus jm) ning 14 (diskrimineerimine) alusel ei ole põhjendatud ja tuleb tunnistada vastuvõetamatuks. EIK kinnitas, et etnilisel alusel diskrimineerimist ei ole olnud. Samuti leidis EIK osaotsuses, et kolme kaebaja kaebused artikli 3 alusel olid selgelt põhjendamatud. Kõikide kaebajate kaebused artikli 5 lõike 2 (teatamine kinnipidamise põhjustest) väidetava rikkumise kohta tunnistas EIK samuti vastuvõetamatuks.

Otsus eesti keeles (PDF)

Veel uudiseid samal teemal

05.12.2019|Välisministeerium

Inimõiguste kohus leidis kohtuasjas Saar vs. Eesti, et kohustus olla oma bürooruumide läbiotsimise juures ei olnud isikult vabaduse võtmine

5.12.2019 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 12.11.2019 tehtud vastuvõetamatuks tunnistamise otsuse kohtuasjas Saar vs. Eesti (40797/17). Kaebus oli esitatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artikli 5 lõike 1 (vabaduse võtmise alused) alusel.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.