Sa oled siin

Inimõiguste kohus tunnistas vastuvõetamatuks isiku Eestist väljasaatmise otsuse peale esitatud kaebuse

20. Mai 2020 - 11:25

19.5.2020 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) kolmeliikmeline komitee 28.4.2020 tehtud vastuvõetamatuks tunnistamise otsuse kohtuasjas Scherbakov vs. Eesti (44047/19), mis puudutas kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamist ja tema väljasaatmist Eestist.

Asjaolud:
Kaebaja on Eestis sündinud Vene Föderatsiooni kodanik, kes elas Eestis elamisloa alusel. Kaebaja transportis 2009. aastal korduvalt narkootilisi aineid Eesti ja Venemaa vahel. 2012. aastal tunnistati ta süüdi narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ning talle mõisteti karistuseks enam kui kümme aastat vangistust, mille kandmine pidi lõppema 14.10.2020.

25.04.2017 tühistas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa, tegi lahkumisettekirjutuse ja kehtestas Eestisse sissesõidukeelu viieks aastas. PPA toetus välismaalaste seaduse (VMS) § 241 lg 1 p 2, § 16 ja § 243 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7² lg 2 p 7 ja § 74 lg 2. PPA viitas oma otsuses toime pandud kuritegude olemusele ja raskusele ning nende ühiskonnaohtlikkusele. Lisaks narkokuriteole oli kaebaja 2007. aastal mõistetud süüdi joobes juhtimise eest ning teda oli 11 korral karistatud väärteokorras. Edasi leidis PPA, et kuigi isik on sündinud Eestis ja tal on Eestis perekond (elukaaslane, kaks täiskasvanud last, ema, õde-vend), ei ole ta teinud pingutusi Eesti ühiskonda lõimumisel. Kaebaja on omandanud A1 eesti keele taseme alles vanglas. Samas on ta vanglas jätkanud suhtlust kuritegeliku taustaga inimestega. Venemaa Föderatsiooniga seob isikut kodakondsus, tema emakeel on vene keel ja ta on varem asutanud Venemaal metallitöötlemise ettevõtte. Seega võib eeldada, et tal ei teki raskusi Venemaale elama asumisel, töökoha leidmisel ja riiki lõimumisel. Samal ajal säilib isikul võimalus suhelda lähedastega ka edaspidi telefonitsi ja e-kirja teel. Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine ja lahkumisettekirjutuse tegemine oli PPA hinnangul tarvilik, et vältida isiku poolt Eestis uute kuritegude toimepanemist.

15.5.2018 otsusega rahuldas Tartu Halduskohus kaebaja kaebuse ja tühistas PPA otsuse. 22.11.2018 otsusega Tartu Ringkonnakohus omakorda rahuldas PPA apellatsioonkaebuse ning tegi uue otsuse, millega jättis kaebaja kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et PPA oli õigesti hinnanud, et kaebaja oli ohuks avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Samuti oli ringkonnakohtu hinnangul PPA õigesti analüüsinud kõiki kaebajat puudutavaid asjaolusid. 26.2.2019 otsustas Riigikohus kaebaja kassatsioonkaebust menetlusse mitte võtta.
Lisaks taotles kaebaja 12.3.2019 Siseministeeriumilt sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist, kuid tema taotlus jäeti rahuldamata VSS § 32 lg 1 alusel.

Kaebaja oma EIK-sse esitatud kaebuses leidis, et tema pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine ning tema suhtes lahkumisettekirjutuse tegemine koos sissesõidukeeluga viieks aastaks rikub inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artiklit 8 (õigus era- ja perekonnaelu austamisele). Samuti leidis kaebaja, et rikutud on konventsiooni artiklit 6 (õigus õiglasele kohtumenetlusele). EIK seda kaebust valitsusele vastamiseks ei saatnud, vaid tegi põhistatud vastuvõetamatuks tunnistamise otsuse ainult kaebuse materjalide põhjal.

EIK otsus konventsiooni artikli 8 alusel esitatud kaebuse kohta
EIK viitas esmalt oma väljakujunenud kohtupraktikale konventsiooni artikli 8 kohta, korrates, et vanemate ja nende täiskasvanud laste või täiskasvanud sugulaste vahel ei ole konventsiooni mõttes perekonnaelu, kui nad ei tõenda täiendavalt omavahelist sõltuvussuhet. Samas kaitseb artikkel 8 isiku õigust luua ja arendada suhteid teiste isikute ja välismaailmaga ning võib sisaldada endas ka isiku sotsiaalse identiteediga hõlmatud aspekte. Seetõttu hõlmab eraelu kaitse kontseptsioon riiki elama asunud välismaalase ja kogukonna vahelisi sotsiaalseid sidemed tervikuna. Olenemata perekonnaelu olemasolust sekkutakse välismaalase väljasaatmisega igal juhul tema eraellu.

Kaebaja kohtuasja asjaolusid hinnates jõudis EIK järeldusele, et kaebaja väljasaatmisotsust ei pea hindama perekonnaelu aspektist, kuigi kaebaja täiskasvanud lapsed, õed-vennad ja ema elavad kõik Eestis. Kuigi kaebaja väitis, et ema heaolu sõltub temast, siis nõustus EIK PPA ja Tartu Ringkonnakohtuga, et ei ole tõendatud, et kaebaja ema ei saa ilma pojata hakkama. Kaebaja on pikaajaliselt vangis olnud, samas elavad Eestis teised lähisugulased, kes saavad tema ema aidata. Kaebaja oli lisaks väitnud, et tal on endal õigus saada ülalpidamist oma lastelt, ent seda väidet peeti paljasõnaliseks. Mis puudutab elukaaslast, siis ei olnud kaebaja seda väidet esitanud Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebuses, seega tuli see tähelepanuta jätta. Lisaks, kaebaja lapsed ja elukaaslane olid teda vanglas küll külastanud, ent alates 2016. aasta jaanuarist olid nad suhelnud ainult telefonitsi ja kirja teel. Mis puudutab artiklis 8 nimetatud õigust kodu austamisele, siis märkis EIK, et riigisisestes kaebustes kaebaja seda väidet esitanud ei olnud.

Edasi hindas EIK kaebust kaebaja eraellu sekkumise aspektist. Selleks, et sekkumine isiku eraellu oleks artikli 8 lõike 2 kohaselt lubatud, peab see olema kooskõlas seadusega, täitma ühte selles lõikes loetletud seaduslikest eesmärkidest ning olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik selle eesmärgi saavutamiseks.

- PPA otsuse seaduslikkus
EIK nõustus, et kaebaja suhtes tehtud väljasaatmisotsus oli kooskõlas seadusega. PPA otsuse õiguslikuks aluseks oli VMS § 241 lg 1 p 2, mille kohaselt võib pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistada, kui välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule, ning VSS § 72 lg 2 p 7 ja § 74 lg 2, mis reguleerivad lahkumisettekirjutuse sundtäitmist. Kuigi Tartu Ringkonnakohus oli asunud seisukohale, et korrektne õiguslik alus oli VSS § 72 lg 2 p 7 (sundtäitmise õigus, kui välismaalasel on kohustus lahkuda Eestist pärast vanglast vabanemist) asemel § 72 lg 2 p 4 (sundtäitmise õigus, kui välismaalane kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule), ei muutnud see PPA otsust ebaseaduslikuks.

EIK ei nõustunud kaebaja väitega, et PPA ei olnud tuvastanud, et kaebaja kujutas endast „tegelikku ja piisavalt tõsist ohtu“ avalikule korrale ja riigi julgeolekule. EIK märkis, et riigisisesest õigusest, koostoimes Euroopa Liidu nõukogu direktiiviga nr 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta, tuleneb selgelt, et pikaajalist elanikku võib välja saata ainult siis, kui ta kujutab tegelikku ja piisavalt tõsist ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. EIK viitas seejärel Riigikohtu 19.2.2019. aasta otsusele haldusasjas nr 3-17-1545/81, milles selgitati, et kohtul on võimalik lugeda prognoositav olukord tegelikuks ja piisavalt tõsiseks ohuks ka siis, kui PPA ei ole neid mõisteid sõnaselgelt kasutanud. EIK toonitas, et antud juhul on PPA analüüsinud nii kaebaja kuritegude iseloomu ja raskust kui ka tema käitumist vanglas ning on seejärel jõudnud järeldusele, et kaebaja kujutab endast tegelikku ja piisavalt tõsist ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Niisiis oli kaebaja väljasaatmine seadusega kooskõlas.

- Seaduslik eesmärk
EIK nõustus, et kaebaja väljasaatmisotsus täitis nii Eesti kui ka EL seadusandluses ette nähtud seaduslikku eesmärki, milleks oli konventsiooni artikli 8 lõike 2 mõttes riigi julgeoleku ja ühiskondliku turvalisuse kaitse. Arvestades, et kaebaja oli kriminaalkorras süüdi mõistetud narkokuriteo eest, oli seaduslikuks eesmärgiks ka kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitse.

- Vajalikkus demokraatlikus ühiskonnas
EIK tõi esmalt välja, et kaebaja peamine väide oli, et PPA ja riigisisesed kohtud ei olnud tuvastanud, et ta kujutab endast tegelikku ja piisavalt tõsist ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. EIK märkis, et samas ei olnud kaebaja ise kaebuses märkinud, miks selline ohuhinnang oli ekslik ega esitanud mingeid põhjendusi, miks temast tulenev oht ei ole tegelik ja piisavalt tõsine.  EIK nõustus, et väljasaatmisotsuse tegemisel arvesse võetud kaebaja poolt toime pandud narkokuritegu oli kahtlemata väga tõsine, mida kinnitab ka mõistetud karistuse pikkus – kümme aastat vangistust. Kaebaja oli selle 2009. aastal toime pandud kuriteo sooritanud lisaks veel eelmise karistuse kehtivusajal. EIK kordas varem sedastatut, et riikidel on õigus pidada narkokuritegusid väga rasketeks kuritegudeks, kuna nende hävitav mõju kandub üle kogu ühiskonnale. Edasi viitas EIK, et riigi ametivõimud on toetunud ka kaebaja suhtes tehtud riskihinnangule, kus  leiti, et  ta on avalikkusele kõrgohtlik, ning informatsioonile, et kaebaja jätkas vanglas viibides suhtlemist kuritegeliku taustaga isikutega. EIK leidis eeltoodu põhjal, et ei ole alust kahelda PPA hinnangus, et kaebaja kujutas endast tegelikku ja piisavalt tõsist ohtu.

Edasi hindas EIK kaebaja sidemeid Eestiga ja Venemaa Föderatsiooniga. Kuigi EIK ei arvestanud kaebaja väiteid perekonnaeluliste suhte kohta, siis ei olnud kahtlust, et kaebajal olid tugevad isikliku sidemed Eestiga. Kaebaja oli Eestis sündinud, elanud Eestis kogu oma elu ning tema lähedased elavad Eestis. Samal ajal on fakt, et kaebaja ei ole omandanud Eesti kodakondsust ning tema teadmised eesti keelest on väga piiratud, kuna ta läbis A1 tasemel keelekursuse alles 2013. aastal vanglas. EIK kordas seejärel oma varem väljendatud seisukohta, et avaliku korra tagamiseks on liikmesriikidel õigus välja saata ka neid süüdimõistetud välismaalasi, kes on selles riigis sündinud või sinna elama asunud väga noorelt. EIK nõustus, et kuigi kaebaja sidemed Venemaaga, kuhu ta taheti välja saata, olid nõrgemad kui Eestiga, siis on tal Vene kodakondsus, tema emakeel on vene keel ning ta on varem asutanud Venemaal ettevõtte. EIK leidis, et arvestades kaebaja vanust ja eriala, ei tekiks tal Venemaale elama asudes ületamatuid takistusi.

Seonduvalt kaebajale kehtestatud sissesõidukeeluga märkis kohus, et kuivõrd kaebaja ei olnud selles osas ammendanud riigisisesed õiguskaitsevahendeid, ei saa ta hinnata, kas sissesõidukeelu pikkus oli proportsionaalne.

Kokkuvõtvalt asus EIK seisukohale, et väljasaatmisotsuse tegemisega kaebaja eraellu sekkumine oli proportsionaalne ning konventsiooni artikli 8 alusel esitatud kaebus tuleb tunnistada vastuvõetamatuks kui selgelt põhjendamatu.  

EIK otsus konventsiooni artikli 6 alusel esitatud kaebuse kohta
Konventsiooni artikli 6 lõike 1 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) alusel kaebas kaebaja selle peale, et Riigikohus ei arutanud tema kassatsioonkaebust. EIK asus seisukohale, et see artikkel ei ole kaebaja asjas üldse kohaldatav. Nimelt, otsused, mis puudutavad välismaalaste riiki sisenemist, riigis viibimist ja sealt väljasaatmist, ei hõlma endas isiku tsiviilõiguste või –kohustuste või isiku vastu esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamist. EIK tunnistas artikli 6 lõike 1 alusel esitatud kaebuse vastuvõetamatuks ratione materiae.

Otsus: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-202629 (inglise keeles)

Veel uudiseid samal teemal

09.04.2020|Välisministeerium

Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas pikendada COVID-19 pandeemiaga seoses vastu võetud erakorralisi meetmeid

9.4.2020 otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) pikendada COVID-19 pandeemiaga seoses 16.3.2020 võetud erakorralisi meetmeid.

17.03.2020|Välisministeerium

Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas vastu võtta erakorralised meetmed tulenevalt globaalsest tervishoiualasest kriisist ning asukohariigi Prantsusmaa otsustest

16.3.2020 otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) võtta järgmised erakorralised meetmed tulenevalt globaalsest tervishoiualasest kriisist ning asukohariigi Prantsusmaa otsustest.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.