Sa oled siin

Inimõiguste kohus tunnistas kinnipeetava poolt Eesti riigi vastu esitatud kaebuse vastuvõetamatuks

23. Märts 2018 - 10:32

22.03.2018 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) kolmeliikmeline komitee 20.02.2018 tehtud otsuse asjas V.S. vs. Eesti (kaebus nr 8685/15). EIKi hinnangul oli kaebus, mis oli esitatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artikli 3 (piinamise, ebainimliku ja alandava kohtlemise keeld) väidetava rikkumise peale ning puudutas kinnipeetavale arstiabi andmist, selgelt põhjendamatu.

Kaebuse asjaolud
11. novembril 2011 ründas kaebajat vanglas teine kinnipeetav, mille tagajärjel sai kaebaja näotrauma. Vangla meditsiiniosakonnas tehtud röntgenülesvõte tuvastas ninalõualuu murru, misjärel toimetati kaebaja samal päeval kohaliku haigla erakorralise meditsiini osakonda, kus tal diagnoositi kolju- ja näoluude murd ning lahtine koljuvõlvimurd. Kaebaja väitis riigisiseses menetluses, et haigla soovituse kohaselt tulnuks ta saata edasi Tallinnasse operatsioonile, kuid vanglaametnikud keeldusid teda sinna viimast. Samuti keeldusid vanglaametnikud väidetavalt jätmast kaebajat haiglasse statsionaarsele ravile ning paigutasid ta vanglas kaebaja enda kambrisse. Kaebaja väitis, et haigla erakorralise meditsiiniosakonna arst oli palunud ta 14. novembril 2011 tagasi operatsioonile tuua, ent alles 18. novembril 2011 – s.o seitse päeva pärast trauma tekkimist – viidi ta stomatoloogi vastuvõtule. Väidetavalt oli lõualuu hakanud ise valesti kokku kasvama ja see tuli uuesti lahti murda, mis tekitas kaebajale põhjendamatut valu, mida väidetavalt saanuks õigeaegse raviga ära hoida. 28. märtsil 2014 jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga ning Riigikohus ei võtnud kaebaja kassatsiooni menetlusse. EIKs väitis kaebaja, et kuna vangla ei võimaldanud talle kohest ja õigeaegset arstiabi pärast 11. novembril 2011 vanglas saadud traumat, põhjustati talle sellega kannatusi, mis on vastuolus konventsiooni artikliga 3.

Valitsuse seisukoht
Valitsus leidis, et kaebus on põhjendamatu. Kaebajale pandi diagnoos ja anti vältimatut abi vaid paar tundi pärast juhtunut – ta viidi vangla arsti otsusel ja vastavuses vangistusseaduse § 53 lõikega 1 erakorralise meditsiini osakonda (EMO). EMO patsiendikaardi kohaselt nähti kaebajale pärast vältimatu abi andmist ette eriarstiabi sama haigla stomatoloogi juures. Patsiendikaart ei kajasta arstide otsust jätta kaebaja kohe statsionaarosakonda ega ka mitte saatekirja Tallinna. Tallinna saatmine on patsiendikaardil märgitud „soovitusena“, mitte suunamisena, kuna suunatud on sama haigla stomatoloogi juurde.

Valitsus esitas EIK-le ka kahe erialaspetsialisti valitsusele edastatud selgitused, mille kohaselt ei olnud kaebajal diagnoositud vigastus eluohtlik ega nõudnud kohest kirurgilist sekkumist.  Mõlemad arstid olid seisukohal, et kaebaja vigastus vajas sekkumist mõistliku aja jooksul, milleks oli ka seitse päeva hiljem toimunud ravi stomatoloogi juures. Arstid kinnitasid, et seitsme päeva jooksul ei teki murru piirkonnas luude kokkukasvamist (konsolidatsiooni) ning mingit murru „lahtimurdmist“ ei saanud olla.

Mis puudutab seitsmepäevast ooteaega, siis võib tervishoiuteenust osutada ravijärjekorra alusel juhul, kui tervishoiuteenuse osutajal puudub võimalus tervishoiuteenust osutada kohe ning tervishoiuteenuse osutamise edasilükkamine kindlaksmääratud tähtajani ei põhjusta patsiendi tervise seisundi halvenemist, ei mõjuta haiguse kulgu ega halvenda haiguse hilisemat prognoosi. Eesti kohtud on leidnud, et vanglas toimub tervishoiuteenuse osutamine muu riikliku tervishoiusüsteemiga samadel alustel ehk ravijärjekorra alusel.

Niisiis toimus kaebaja edasine ravi tervishoiutöötajate poolt ette nähtud viisil ning vanglaametnikud toimetasid kaebaja vanglast haiglasse siis, kui ette nähtud oli: 18.11.2011 toimetati kaebaja hambakirurgi juurde, kus tehti vajalik operatsioon ning edasi toimetati kaebaja sama arsti juurde veel neljal korral. Ravi lõppes 27.12.2011. Sel perioodil järgis ka vanglaarst haiglast saadud juhiseid ning manustas kaebajale nõutud ravimeid. Vanglatingimused olid raviks kohased. Mis puudutab tervishoiuteenuse kvaliteeti, siis see ei olnud aga enam selle kaebuse ese ega halduskohtu pädevuses hinnata.

EIK seisukoht
Kõigepealt kordas EIK artiklit 3 puudutava kohtupraktika käigus väljakujunenud põhimõtteid, millest ta lähtub konkreetsele kohtuasjale hinnangu andmisel. EIK rõhutas artikli 3 absoluutset iseloomu; nõuet, et väärkohtlemine peab saavutama minimaalse raskusastme, et artikkel 3 üldse kohaldamisele tuleks; ning, et raskusastmele hinnangu andmine sõltub konkreetse asja kõigist asjaoludest. Järgnevalt märkis EIK, et kinnipeetavatele peavad olema tagatud tingimused, mis austavad nende inimväärikust, ning mis ei põhjusta kannatusi, mis ületavad juba kinnipidamisega vältimatult kaasnevaid kannatusi või alandusi. Artikkel 3 nõuab ka, et kinnipeetavale oleks tagatud kohane arstiabi. Kohase arstiabi nõude sisustamisel lähtub EIK konkreetse kohtuasja asjaoludest. Arstiabi osutamine peab vastama kinnipeetava inimväärikuse austamise nõudele, kuid võtma arvesse ka vangistuse olemust ja selles tulenevaid nõudeid.

Minnes konkreetse asja hindamise juurde, märkis EIK esmalt, et kaebaja ei kahelnud talle osutatud ravi kvaliteedis, vaid väitis, et seda ravi oleks ta pidanud saama varem. Õigeaegset ravi ei saanud kaebaja väidetavalt seetõttu, et vanglaametnikud eirasid arstide korraldusi. EIK kaebajaga ei nõustunud ning leidis, et miski kaebaja poolt esitatud ravidokumentides ei kinnita tema väidet, et kaebaja tulnuks haiglasse jätta või kindlalt ettenähtud ajal sinna tagasi tuua. Samuti ei leidnud EIK, et patsiendikaardil olev märge „soovitusega“ teostada ravi Tallinnas tähendanuks, et see pidanuks toimuma kohe. Nende asjaolude valguses polnud EIKil võimalik järeldada, et vanglaametnikud ei järginud meditsiinipersonali korraldusi kaebaja edasise ravi suhtes.

Seitsmepäevase ooteaja suhtes viitas EIK oma väljakujunenud kohtupraktikale, mille kohaselt peab tervishoiuteenuste osutamine vanglas vastama riigis kehtestatud üldistele tervishoiuteenuste osutamise nõuetele. Samas ei tähenda see, et kinnipeetavale peab olema tagatud sama tasemega tervishoiuteenus, mida pakutakse parimates raviasutustes väljaspool vanglat. EIK nõustus valitsuse selgitustega, et käesoleval juhul ei nõudnud kaebaja vigastus kohest ravi ning talle võimaldati seda üldise ravijärjekorra alusel. Samuti märkis EIK, et ka kaebaja ise ei nõudnud, et ta kiiremini arsti juurde viidaks. Seitsmepäevast ooteaega ei pidanud EIK konkreetsete asjaolude valguses liigpikaks. Lisaks ei viidanud kohtu arvates miski sellele, et kaebaja viibimine sel ajal oma kambris, ja mitte vangla meditsiiniosakonnas, oleks tema olukorda halvendanud.

Lõpuks märkis EIK, et kaebaja pole põhjendanud väiteid, et teda vaevavad pikaajalised tervisekahjustused tulenevad saadud konkreetsest vigastusest. Igal juhul puudub kohtul alus järeldada, et need tervisekahjustused on seotud seitsmepäevase ravi ooteajaga.

Eeltoodust tulenevalt ei leidnud EIK põhjust asuda riigisisestest kohtutest erinevale arvamusele ning leidis, et kaebus on konventsiooni artikli 35 lõigete 3 punkti a ja 4 alusel vastuvõetamatu, kuna on selgelt põhjendamatu.

Otsus on lõplik.
Otsus eesti keeles: http://vm.ee/sites/default/files/content-editors/legal/28322_v.s._v._estonia_1_et.pdf (PDF)

Veel uudiseid samal teemal

22.10.2019|Välisministeerium

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) suurkoda tegi 17.10.2019 otsuse asjas López Ribalda ja teised vs. Hispaania (1874/13 jt), kus hindas varjatud videojälgimise õigust töökohal.

Kaebajateks olid supermarketis töötanud müüjad. 2009. aastal märkas kaupluse juhataja ebatäpsusi laojäägi ja müügi vahel ning paigaldas seetõttu kauplusesse nii nähtaval olevad kui ka varjatud kaamerad. Üsna pea pärast kaamerate paigaldamist jäi lindile kaupade varastamine töötajate poolt.

27.06.2019|Välisministeerium

Eesti järgmiseks kohtunikuks Euroopa Inimõiguste Kohtus valiti Peeter Roosma

Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) valis eile, 26. juuni hilisõhtul absoluutse häälteenamusega Eesti järgmiseks kohtunikuks Euroopa Inimõiguste Kohtus Peeter Roosma. Peeter Roosma on Riigikohtu kohtunik.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.