Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 7-liikmeline koda tegi 7. mail 2013 otsuse asjas Mets vs. Eesti (kaebus nr 38967/10). Kaebaja kaebas konventsiooni artikli 6 alusel, et tema suhtes 7 aastat ja 3 kuud kestnud kriminaalmenetlus, milles ta lõppastmes õigeks mõisteti, oli ebamõistlikult pikk, ning artikli 13 alusel, et puudub tõhus õiguskaitsevahend rikkumise Eesti-siseseks heastamiseks.
EIK asus seisukohale, et kaebus on vastuvõetamatu, kuna Tallinna Halduskohus oli kaebajale sama rikkumise - menetluse ebamõistliku kestuse - eest juba hüvitise mõistnud. EIK kinnitas, et nõustub, kui riik mõistab välja summasid, mis on väiksemad EIK-i poolt välja mõistetud summadest, kui need ei ole ebamõistlikud ja vastavad riigisisesed otsused, mis peavad olema kooskõlas õigustraditsiooni ja elatustasemega selles riigis, tehakse kiiresti, need on põhjendatud ja need täidetakse viivitamata. Konkreetses asjas leidis EIK, et 1800 eurot on põhimõtteliselt samal tasemel, kui EIK poolt võrreldava viivituse eest mõistetavad summad. Samuti leidis EIK, et kahju hüvitamise menetlus, mis kestis esimeses kohtuastmes 1,5 aastat - mittevaralise kahju nõuet arutati vaid 8 kuud -, ei olnud ülemääraselt pikk. Niisiis asus EIK artikli 6 alusel esitatud kaebuse osas seisukohale, et kaebaja on kaotanud ohvri staatuse ning kaebus on selles osas vastuvõetamatu. Artikli 13 alusel esitatud kaebuse suhtes leidis EIK, et kuna kaebajale mõisteti halduskohtu poolt hüvitis, siis järelikult tal oli tõhus õiguskaitsevahend ning tunnistas ka sellel alusel esitatud kaebuse vastuvõetamatuks. Otsus on lõplik.
Otsus eesti keeles (PDF)
