Sa oled siin

Inimõiguste kohus tunnistas Eesti vastu esitatud kaebuse vastuvõetamatuks, kuna riik oli olukorra juba ise heastanud

5. Veebruar 2013 - 9:45

22. jaanuaril 2013 tunnistas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) kohtuasjas Andreyev vs. Eesti (kaebus nr 42987/09) esitatud kaebuse vastuvõetamatuks.

Tegu oli Sergei Andreyevi (kaebaja) teise kaebusega EIKi. 22. novembril 2011 asus EIK asjas Andreyev vs. Eesti (kaebus nr 48132/07) seisukohale, et kaebaja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artikli 6 lõikega 1 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) kaitstud õigust on rikutud sellega, et kaebajal ei olnud oma kriminaalasja arutamise raames juurdepääsu Riigikohtule, kuna talle määratud advokaat ei esitanud Riigikohtule tähtaegselt kassatsiooni.

Oma teises kaebuses leidis kaebaja, et kriminaalkorras süüdimõistmise järgselt 24. oktoobril 2007 tema pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine on vastuolus konventsiooni artikliga 8 (õigus era- ja perekonnaelu austamisele) ja konventsiooni 7. protokolli artikli 1 lõikega 1 (välismaalaste väljasaatmisega seotud protseduurilised kaitseabinõud).

EIK tunnistas teise kaebuse vastuvõetamatuks, kuna nõustus, et 22. novembri 2011 EIK otsuse järgselt olid Eesti ametivõimud olukorra ise heastanud ning kaebaja ei olnud enam võimaliku rikkumise ohver. EIK pidas piisavaks heastamiseks kolme asjaolu. Esiteks oli Viru Maakohus 21. veebruari 2012 määrusega kinnitanud, et kaebaja kriminaalasjas süüdimõistmisel põhjendatud kohtuotsusesse lisakaristusena märgitud väljasaatmine ei ole kehtiv (asjaolu, mida tal ei olnud võimalik olnud Riigikohtus vaidlustada). Teiseks oli Riigikohus oma 20. juuni 2012 otsusega tunnistanud kehtetuks kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamise. Ning kolmandaks oli ka Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) omakorda tunnistanud 20. juunil 2012 elamisloa kehtetuks tunnistamise kehtetuks. EIK leidis, et nende otsustega oli kaebaja residendistaatus taastatud ning ta ei saa enam väita, et ta oleks artikli 8 või 7. protokolli artikli 1 rikkumise ohver. EIK tunnistas vastuvõetamatuks ka kõik muud kaebaja kaebused.

Otsus eesti keeles (PDF)

Veel uudiseid samal teemal

05.12.2019|Välisministeerium

Inimõiguste kohus leidis kohtuasjas Saar vs. Eesti, et kohustus olla oma bürooruumide läbiotsimise juures ei olnud isikult vabaduse võtmine

5.12.2019 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 12.11.2019 tehtud vastuvõetamatuks tunnistamise otsuse kohtuasjas Saar vs. Eesti (40797/17). Kaebus oli esitatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artikli 5 lõike 1 (vabaduse võtmise alused) alusel.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.