Sa oled siin

Inimõiguste kohus tegi esimese Delfi-järgse otsuse portaalipidaja vastutuse kohta internetikommentaaride eest

3. Veebruar 2016 - 15:55

Euroopa Inimõiguste Kohus tegi 02.02.2016 ühehäälse otsuse asjas Magyar Tartalomszolgáltatók Egyesülete ja Index.hu Zrt vs. Ungari (kaebus nr 22947/13), milles asus seisukohale, et Ungari on rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 10 (sõnavabadus) sellega, et pidas internetiportaale vastutavaks seal avaldatud lugejate solvavate kommentaaride eest.

Asjas oli kaks kaebajat – üks neist oli tulu teeniv uudisteportaal, teine interneti sisuteenuse pakkujaid koondav mittetulunduslik organisatsioon (self-regulatory body). Kõnealusel ajal võimaldasid mõlemad kommenteerida nende portaalides avaldatut. Mõlemas portaalis hoiatati kommenteerijaid, et nad vastutavad ise oma kommentaaride eest, samuti oli olemas teata-ja-võta-maha (notice-and-take-down) süsteem. 2010. aastal avaldati ühe kaebaja (mittetulunduslik organisatsioon) veebilehel kahe kinnisvaraportaali tarbijat eksitavat tegevust kritiseeriv arvamusartikkel. Teine kaebaja (uudisteportaal) avaldas arvamuse seejärel tervikuna ka oma veebilehel. Arvamusartiklit kommenteeriti mõlemal veebilehel, sh avaldati mõlemal veebilehel solvavaid ja vulgaarseid kommentaare. Kinnisvaraportaale haldav ettevõte pöördus seejärel tsiviilhagiga mõlema veebiportaali omaniku vastu kohtusse, leides, et tema au on teotatud. Hagist kuuldes mõlemad portaalid kustutasid vaidlusalused kommentaarid. Ungari kohtud asusid seisukohale, et kommentaarid olid olnud solvavad ja häbistavad ning ületanud sõnavabaduse lubatud piirid. Ungari kõrgeim kohus mõistis mõlemalt kaebajalt välja 250 eurot.

EIK oma otsuses märkis esiteks, et kaebajad pidid tulenevalt oma tegevusvaldkonnast võimalikku – tsiviilkoodeksis sätestatud – vastutust ette nägema. Seega pidas EIK sekkumist seaduslikuks. Samuti nõustus EIK, et sekkumisel oli seaduslik eesmärk – teiste isikute õiguste kaitse. Siiski leidis EIK, et Ungari kohtud ei ole antud juhul viinud läbi kohast erinevate õiguste – sõnavabadus ja teiste isikute õiguste kaitse – kaalumist ning on lugenud kommentaarid ilma kohase analüüsita kinnisvaraportaalide omaniku au teotavateks. Seetõttu teostas EIK vastava analüüsi ise. EIK hindas samu kriteeriume nagu Delfi vs. Eesti asjas 16.06.2015 tehtud suurkoja otsuses, nimelt: (i) kommentaaride konteksti; (ii) tegelike kommentaatorite vastutust; (iii) kaebajate võetud meetmeid ja kahjustatud poole käitumist ning (iv) tagajärgi nii kaebajatele kui kahjustatud isikule.
(i) EIK märkis, et kommentaarid puudutasid avaliku tähtsusega küsimust – tarbijaid eksitav käitumine. Tegemist ei olnud faktiväidetega, vaid väärtushinnangutega, milles oli kasutatud paljudele internetikommentaaridele omast sõnastust. EIK lisas, et iseenesest võib solvang jääda sõnavabaduse kaitse alt välja, eriti siis, kui selle peamine eesmärk on solvata. Teisalt, pelgalt vulgaarne sõnastus iseenesest ei anna alust väita, et tegemist on solvanguga. Stiil on osa väljendusvabadusest. Samuti tõi EIK kommentaaride konteksti all välja selle, et kuigi üks kaebajatest oli tulu teeniv internetiportaal, siis teine kaebaja oli mittetulunduslik assotsiatsioon (st teisel kaebajal ei saanud olla sisulist majanduslikku huvi selliste kommentaaride vastu).
(ii) Tegelike kommentaatorite vastutuse osas tõi EIK välja, et riigisisesed kohtud ei olnud üldse kaalunud, kas ja kuidas oleks saanud vastutavaks teha tegelikud kommentaatorid, sh kuidas oleks olnud võimalik teha kindlaks nende isikud. Ungari kohtud lähtusid üksnes faktist, et portaalidel on kommentaaride eest teatud vastutus.
(iii) EIK rõhutas, et Ungari kohtud ei olnud analüüsinud ka ei kaebajate ega kahjustatud isiku käitumist. Nimelt olid portaalid kõrvaldanud solvavad kommentaarid kohe hagist teadasaamisel, samuti olid nimetatud portaalid võtnud kasutusele erinevaid meetmeid, et solvavaid kommentaare vältida (hoiatused vastutuse eest; solvavate kommentaaride keelamine; teata-ja-võta-maha süsteem, ühel kaebajatest oli moderaatorite tiim).
(iv) Tagajärgede hindamist alustas EIK selle rõhutamisest, et antud juhul oli kahjustatud isikuks äriühing, st küsimuse all oli äriühingu au, mitte füüsilise isiku au. Äriühingu au ei ole samas kategoorias füüsilise isiku auga. EIK tõi välja ka selle, et samal ajal toimus kõnealuste kinnisvaraportaalide tarbijaid eksitava tegevuse suhtes uurimine, mistõttu on küsitav, kas kõnealustel kommentaaridel oli mingi täiendav oluline negatiivne mõju tarbijate käitumisele. Teisalt leidis EIK, et kaebajate vastutavaks pidamine võib olla kahjulik kommenteerimiskeskkonnale. Seda eriti olukorras, kus Ungari kohtud ei olnud viinud läbi mingit õiguste ja huvide (sõnavabadus vs. teiste isikute õigused) kaalumist.

Lõpetuseks kordas EIK, et paljudel juhtudel peaks teata-ja-võta-maha süsteem olema piisav ning see oleks võinud olla piisav ka kõnealuses asjas, kuna puudusid Delfi vs. Eesti kohtuasjaga võrreldavad asjaolud. Samas viitas EIK siiski uuesti Delfi vs. Eesti otsuse punktile 159, milles on rõhutatud, et kui kolmandate isikute kommentaarid on vihakõne ja vahetult isikute füüsilise puutumatuse vastu suunatud ähvarduste vormis, võivad teiste isikute ja ühiskonna kui terviku huvid anda lepinguosalistele riikidele õiguse võtta interneti uudisteportaale vastutusele, ilma et tekiks vastuolu konventsiooni artikliga 10, juhul kui viimased ei võta meetmeid selgelt õigusvastaste kommentaaride viivitamatuks kõrvaldamiseks, isegi kui väidetav ohver või kolmandad isikud pole neist teavitanud.
Niisiis oli peamiseks etteheiteks Ungari kohtute poolt kaalul olevate õiguste tasakaalu hindamata jätmine.

Kuigi otsus oli ühehäälne, esitas Leedu kohtunik (Kūris) konkureeriva arvamuse, kus rõhutas, et kuigi Ungari asjas tehtud otsusega leiti artikli 10 rikkumine, ei lahkne see otsus põhimõtteliselt Delfi vs. Eesti asjas välja toodud põhimõtetest.

Otsus ingliskeelsena: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-160314
 

Veel uudiseid samal teemal

20.02.2020|Välisministeerium

Vabariigi Valitsuse 20.2.2020 istungil anti ülevaade 2019. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtusse Eesti riigi vastu esitatud kaebuste ja Eesti suhtes tehtud otsuste kohta

2019. aastal lahendas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 142 Eesti vastu esitatud kaebust. Valdava osa kaebustest tunnistas vastuvõetamatuks ainuisikuliselt asju lahendav kohtunik. Neid kaebusi riigile ei edastata. Pärast valitsuse seisukohtade saamist tegi EIK seitse avaldamisele kuuluvat otsust, mis hõlmavad 18 kaebust.

06.02.2020|Välisministeerium

Inimõiguste kohus kinnitas riigi ja kaebajate vahel sõlmitud sõbralikud kokkulepped ja lõpetas kaebuste menetlemise

Kohtuasjas Sagadi ja veel seitse kaebajat vs. Eesti (51278/17 jt) kinnitas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) oma 16.1.2020 otsusega, mis avaldati 6.2.2020, valitsuse ja kaebajate vahel sõlmitud sõbralikud kokkulepped.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.