Sa oled siin

Inimõiguste kohus selgitas, millal peab Euroopa Kohus saama asju eelnevalt arutada. Samas leiti, et advokaadi kutsealaste tagatistega ei ole vastuolus rahapesu kahtlusest teavitamise kohustus

11. Detsember 2012 - 11:08

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tegi 06.12.2012 otsuse asjas Michaud vs. Prantsusmaa (kaebus nr 12323/11), milles asus seisukohale, et Prantsusmaa ei olnud rikkunud konventsiooni artiklit 8 (õigus eraelu kaitsele), kui oli kohustanud advokaati teatama kahtlustest, et tema klient on seotud rahapesuga.

Alates 1991. aastast on Euroopa Liit (EL) võtnud vastu erinevaid direktiive, millega püütakse vältida rahandussüsteemi kasutatamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil (viimati 26.10.2005 direktiiviga 2005/60/EC). Need direktiivid on prantsuse õigusesse üle võetud ning tagajärjeks on advokaatide kohustus teatada oma klientide suhtes teatud tehingute nõustamise käigus või tehingutes klientide esindamisel tekkinud kahtlustest. Vastav teade tuleb esitada advokatuuri esimehele, kelle kohustus on edastada info uurimisasutustele. Kui advokaat teatamiskohustust ei täida, kohaldatakse distsiplinaarkaristust.

Kaebaja kuulus Pariisi Advokatuuri. Kaebaja vaidlustas eelnimetatud siseriiklikud regulatsioonid, väites, et need on vastuolus advokaadi kutsesaladusega; samuti leidis ta, et „kahtlus“ ei ole defineeritud ning selline kohustus on vastuolus nii inimõiguste konventsiooni artikliga 7 (karistamine seaduse alusel) kui artikliga 8 (õiguse eraelu austamisele, seotuna advokaadi-kliendi suhte konfidentsiaalsusega). Kaebaja taotles esmalt, et Prantsusmaa kohtud edastaksid vastavad küsimused Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse menetluseks, ent kohtud seda taotlust ei rahuldanud.

EIK 7-liikmeline koda selgitas esmalt, et artikliga 8 on kaitstud igaühe sõnumisaladus, mis tahes viisil kommunikatsioon ka toimub. Seega riivab advokaadile seatud teabe edastamise kohustus kindlasti artikliga 8 tagatud sõnumi saladuse õigust. EIK märkis, et riivatud on ka eraelu austamise õigus, kuna viimane kontseptsioon hõlmab ameti- ja ärialast tegevust. EIK leidis, et kõnealusel sekkumisel oli siiski õiguslik alus ning seaduslik eesmärk, kuna need olid seatud võitlemaks rahapesu ja seotud kuritegudega.

Piirangu vajalikkuse kohta rõhutas Prantsusmaa, et vastava kohustuse siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustus tulenes Euroopa Liidu direktiividest, mille puhul tuleb eeldada samase kaitse olemasolu (vt Bosphorus Airways vs. Iirimaa, suurkoja 30.06.2005 otsus). EIK nõustus, et Bosphoruse otsuses on viidatud võrdsele kaitsele, ent selle eelduseks on, et isikul on olnud EIK menetlusega võrdne võimalus lasta oma õiguste ja vabaduste kaitse tagamist kontrollida. Kuna Prantsusmaa kohtud oli keeldunud Euroopa Kohtult eelotsust küsimast ning kuna Euroopa Kohus ei ole varem analoogses asjas otsust teinud, siis leidis EIK, et antud juhul ei saa eeldada, et isikule oli ELi direktiividega tagatud konventsiooniga võrdne kaitse. Seetõttu tuli EIKil endal hinnata, kas sekkumine artikliga 8 kaitstud õigustesse oli vajalik.

Kaebuse sisulisel hindamisel rõhutas EIK esmalt, et artikkel 8 kaitseb eriti tugevalt advokaatide ja klientide suhteid, kuna advokaatidel on kaebajate kaitsmisel ühiskonnas väga oluline roll. Seetõttu peab artikkel 8 kindlasti tagama kutsesaladuse kaitse. Siiski möönis EIK, et see kaitse ei ole täiesti puutumatu. Antud asjas pidas EIK otsustavaks kahte aspekti. Esiteks oli advokaatidel teavitamiskohustus üksnes siis, kui advokaadid osalesid finants- või kinnisvaratehingute tegemisel oma klientide nimel või kui nad abistasid kliente teatud loetletud tehingute ettevalmistamisel või läbiviimisel (st mitte kohtumenetluses või õigusabi andmisel muul moel). EIK leidis seega, et teatamiskohustus ei puudutanud kutsealaste tagatiste aluseks olevat kaitsja rolli tõelist sisu. Teiseks pidas EIK oluliseks, et advokaat ei pidanud ise pöörduma uurimisorganite poole, vaid et teavet pidi vahendama advokatuuri esimees, kes omakorda pidi teabe edastamisele eelnevalt hindama, kas teavitamiskohustuse alused eksisteerivad.

EIK asus eeltoodust tulenevalt ühehäälselt seisukohale, et advokaadi teavitamiskohustus ei sekkunud ülemääraselt kutsealastesse tagatistesse.

Otsus jõustub 3 kuu pärast, kui pooled ei taotle asja üleandmist suurkojale või kui suurkoda ei võta asja oma menetlusse.

Otsus prantsuse keeles (PDF)

Veel uudiseid samal teemal

20.05.2020|Välisministeerium

Inimõiguste kohus tunnistas vastuvõetamatuks isiku Eestist väljasaatmise otsuse peale esitatud kaebuse

19.5.2020 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) kolmeliikmeline komitee 28.4.2020 tehtud vastuvõetamatuks tunnistamise otsuse kohtuasjas Scherbakov vs. Eesti (44047/19), mis puudutas kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamist ja tema väljasaatmist Eestist.

09.04.2020|Välisministeerium

Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas pikendada COVID-19 pandeemiaga seoses vastu võetud erakorralisi meetmeid

9.4.2020 otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) pikendada COVID-19 pandeemiaga seoses 16.3.2020 võetud erakorralisi meetmeid.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.