Sa oled siin

Inimõiguste kohus pidas Eesti sünniakti kande vaidlustamise ja põlvnemise tuvastamise regulatsiooni proportsionaalseks

5. August 2014 - 9:41

 

31. juulil 2014 tegi Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) ühehäälse otsuse kohtuasjas Jussi Osawe vs. Eesti (kaebus nr 63206/10), milles leidis, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artikli 6 lõiget 1 (tõhus juurdepääs kohtule; õiglane menetlus) ei ole rikutud ning artikli 8 (õigus era- ja perekonnaelu austamisele) alusel esitatud kaebus on vastuvõetamatu.

Kaebaja abiellus 2005. aasta juunis Taanis Nigeeria kodanikuga. Nende kooselu lõppes väidetavalt 2005. aasta novembris. Kuna kaebaja abielu ei lahutatud, siis kanti 2008. aastal Eestis sündinud lapse isana sünnitunnistusele kaebaja Nigeeria kodanikust abikaasa. 2009. aastal esitas kaebaja Eesti kohtusse hagi lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamiseks. Kaebaja jättis maksmata riigilõivu ega osanud esitada kohtule informatsiooni asukoha kohta, kuhu tema abikaasast kostjale oleks võimalik kohtukutse kätte toimetada. Hagi jäeti esmalt käiguta ning kuna kaebaja puudusi ei kõrvaldanud, siis jättis Harju Maakohus hagi 16. aprilli 2010 määrusega menetlusse võtmata. Kaebaja määrust ei vaidlustanud, vaid esitas kohtusse uue hagi, taotledes seekord lapse põlvnemise tuvastamist Suurbritannia kodanikust lapse isa suhtes. Kohus jättis hagiavalduse menetlusse võtmata, viidates Riigikohtu 12. septembri 1996 otsusele asjas nr 3-2-3-20-96 ning selgitades, et teisest mehest põlvnemise tuvastamine enne sünniakti tehtud kande ebaõigeks tunnistamist ja tühistamist ei ole seaduslik. EIKi esitatud kaebuses leidis kaebaja, et konventsiooniga on vastuolus olukord, kus ta ei saa esitada põlvnemise tuvastamise hagi ega sellele järgnevat elatisenõuet lapse pärisisa vastu, kuna sünniakti kantud abikaasa asukoht on teadmata, mistõttu ta ei ole saanud sünniakti kannet vaidlustada.

EIK nõustus esiteks valitsusega selles, et esimest hagimenetlust – kande vaidlustamine – puudutav kaebus on vastuvõetamatu. Seda põhjusel, et kaebaja ei vaidlustanud Harju Maakohtu 16. aprilli 2010 määrust, millega oli jäetud sünniakti kande vaidlustamise hagi menetlusse võtmata. Seega oli kaebaja jätnud kohase riigisisese õiguskaitsevahendi ammendamata. Kuna EIKi esitati kaebus 22. oktoobril 2010, siis oli esimese hagi osas ületatud ka 6-kuulist kaebetähtaega.

Siiski leidis EIK, et esimese hagimenetluse hindamise võimatus ei tee võimatuks hinnata teises hagimenetluses – isaduse tuvastamine – kohtusse pöördumise õiguse tagamist. EIK rõhutas esmalt, et kaebeõigus ei ole absoluutne ning et riikidel on tingimuste seadmiseks teatud kaalutlusõigus. Eesti kohtud ei olnud arutanud kaebaja teist hagi põlvnemise tuvastamiseks põhjusel, et sünniakti kannet ei olnud eelnevalt ebaõigeks tunnistatud. EIK nõustus, et kande vaidlustamise menetlus ja põlvnemise tuvastamise menetlus kaitsevad erinevate isikute õigusi ning leidis, et kõnealune regulatsioon – kuigi piirates kohtusse pöördumise õigust – kaitses õiguspäraselt sünniakti kantud mehe õigusi. Mis puudutab riive proportsionaalsust, siis leidis EIK, et kaebajal ei olnud tegelikult takistust kohtusse pöördumiseks. EIK nõustus valitsusega, et kaebajal oli võimalik esmalt vaidlustada isa kohta tehtud kanne, misjärel ta oleks saanud tuvastada lapse põlvnemise teisest mehest. EIK rõhutas, et pelgalt see, et läbida tuli kaks järjestikust menetlust, ei takistanud kohtusse pöördumist. EIK leidis, et kuigi sellist regulatsiooni võib pidada mingil määral formalistlikuks, ei  saa seda öelda konkreetsete asjaolude valguses.

EIK möönis esmalt, et kaebaja ei taotlenud esimeses hagimenetluses – kus tema hagi jäeti 16. aprillil 2010 menetlusse võtmata – riigilõivu maksmise ajatamist või selle osaliselt või täielikult tasumisest vabastamist ega olnud esitanud oma abikaasa elukoha kindlakstegemisega seoses mingeid tõendeid, mille saamiseks Taani politseilt oli ta kohtult lisaaega küsinud. EIK märkis seejärel, et kui kaebaja oleks kasutanud võimalust vaidlustada Harju Maakohtu määrus, millega esimene hagi jäeti menetlusse võtmata, saaks EIK hinnata eeltoodud aspekte. Kuna kaebaja jättis aga õiguskaitsevahendi ise kasutamata, siis ei saa EIK anda oma seisukohta selle kohta, mida oleks pidanud kaebaja sünniakti kantud isa leidmiseks tegema või milliseid mõistlikke samme seoses riigilõivuga oleks pidanud kaebaja võtma või kas maakohtupoolne kohtusse pöördumise tingimuste tõlgendamine oli ülemääraselt piirav. EIK rõhutas, et vähim, mida kaebajalt oleks oodatud, oli menetlusse võtmata jätmise määruse vaidlustamine, ning märkis, et ei saa mööda vaadata asjaolust, et Eesti kõrgema astme kohtud ei ole saanud neid aspekte hinnata. Kuna esimeses hagimenetluses õiguskaitsevahendite mitteammendamine viis teise hagi menetlusse võtmisest keeldumiseni, siis asus EIK seisukohale, et teise hagi menetlusse mittevõtmine ei olnud ebaproportsionaalne otsus. EIK leidis, et artiklit 6 ei ole kohtusse pöördumise õiguse osas rikutud.

Kaebaja artikli 8 alusel esitatud kaebuse – perekonnaelu kaitseks – tunnistas EIK  vastuvõetamatuks põhjusel, et riigisisesed õiguskaitsevahendid olid ammendamata, st samadel põhjustel, miks kaebus artikli 6 osas tunnistati esimese hagimenetluse osas vastuvõetamatuks ning teise hagimenetluse osas rikkumist ei leitud.

Otsus eesti keeles (180.14 KB, PDF)

Veel uudiseid samal teemal

09.04.2020|Välisministeerium

Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas pikendada COVID-19 pandeemiaga seoses vastu võetud erakorralisi meetmeid

9.4.2020 otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) pikendada COVID-19 pandeemiaga seoses 16.3.2020 võetud erakorralisi meetmeid.

17.03.2020|Välisministeerium

Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas vastu võtta erakorralised meetmed tulenevalt globaalsest tervishoiualasest kriisist ning asukohariigi Prantsusmaa otsustest

16.3.2020 otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) võtta järgmised erakorralised meetmed tulenevalt globaalsest tervishoiualasest kriisist ning asukohariigi Prantsusmaa otsustest.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.