Sa oled siin

Inimõiguste kohus leidis, et Venemaa rikkus Katõni massimõrva uurimisel ohvrite omaste õigusi

17. Aprill 2012 - 14:58

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tegi 16.04.2012 häälteenamusega otsuse kohtuasjas Janowiec jt vs. Venemaa (kaebused nr 55508/07 ja 29520/09), milles esitatud 15 kaebust käsitlesid 1940. aastal Poolas toimunud Katõni veresauna ebapiisavat uurimist Venemaa poolt.

Venemaa hakkas Katõni veresauna asjaolusid uurima 1990. aastal. Kriminaalmenetlus kestis kuni 2004. aastani, siis menetlus lõpetati. Menetluse lõpetamise otsus on siiani avaldamata, kuna seda peetakse riigisaladuseks, ning seda ei esitanud Venemaa ka EIKile.

Esmalt asuski EIK seisukohale, et kuna Venemaa ei olnud teinud EIKiga koostööd ning oli keeldunud esitamast uurimise lõpetamise otsuse koopiat, siis rikkus Venemaa konventsiooni artiklit 38 (kohtuasja läbivaatamine), mis näeb ette kohustuse osutada asja läbivaatamisel EIKile igakülgset abi. EIK kordas, et tal endal on õigus otsustada, millised dokumendid on asja arutamisel olulised ning seetõttu ei olnud Venemaa argument selle otsuse ebaolulisuse kohta asjakohane. EIK viitas ka Viini  konventsioonile, mille kohaselt ei saa riik õigustada oma tegematajätmisi siseriikliku õigusega (Venemaa väitis, et otsus on riigisaladus, mida ta ei saa riigisisese seadusandluse kohaselt väljastada).

Mis puudutab kaebusi konventsiooni artikli 2 (õiguse elule menetluslik aspekt, milleks on kohustus uurida surmajuhtumeid) alusel, leidis EIK, et tal puudub pädevus arutada kaebusi selle artikli alusel sisuliselt, kuna   inimõiguste konventsioon oli Venemaa suhtes jõustunud alles 1998. aastal. EIK kohtupraktika kohaselt on riikidel kohustus uurida surmajuhtumeid konventsiooniga kooskõlas ka siis, kui surm ise on aset leidnud enne konventsiooni riigi suhtes kehtima hakkamist, kuid uurimismenetlus jätkub pärast ratifitseerimist. Antud juhul oli Venemaa enamiku menetluslikke samme teinud enne konventsiooni ratifitseerimist, seega ei olnud EIKil siiski võimalik menetlust hinnata. Kuigi 58 aastat enne konventsiooni ratifitseerimist toime pandud massimõrv on aegumatu sõjakuritegu, siis kuna uusi tõendeid ei olnud pärast konventsiooni jõustumist välja tulnud, siis ei olnud Venemaa uurimiskohustus pärast konventsiooni ratifitseerimist uuesti tekkinud. EIK asus seisukohale, et tegelikku seost surmade ja konventsiooni jõustumise vahel ei olnud võimalik tuvastada ning seetõttu ei saa ta kaebusi artikli 2 alusel läbi vaadata.

Edasi tõi EIK aga välja konventsiooni artikli 2 ja artikli 3 (piinamise keeld) vahe ning rõhutas, et artikkel 3 tähendab muuhulgas ka seda, et ametivõimud peavad suhtuma kannatanud lähedastesse inimlikult ja kaastundlikult. EIK asus seisukohale, et konventsioon ei takista EIKil kontrollida riigipoolsete artikli 3 aluste kohustuste täitmist ka siis, kui surmajuhtumeid endid EIK hinnata ei saa.

Esmalt tegi EIK kindlaks, kes kaebajatest olid surmasaanutele piisavalt lähedased, et neid konventsiooni mõttes „ohvriteks“ nimetada. Edasi leidis EIK, et need, keda ta tunnistas ohvriteks, olid kannatanud topelt: esmalt kaotanud lähedase ja siis olnud aastakümneid teadmatuses. Pärast Venemaa poolt konventsiooni ratifitseerimist aga ei olnud neile võimaldatud juurdepääsu juhtumi materjalidele; samuti ei saanud nad teada lähedaste haudade asukohti. Ka keelduti neile avaldamast otsust, millega lõpetati 2004. aastal Katõni veresauna uurimine. EIK asus seisukohale, et Venemaa ametivõimude ja sõjaväekohtute suhtumine - mis eitas ajaloolisi fakte, sh massimõrva toimumist, ning mille kohaselt väideti, et võib-olla olid vangid kohtuotsusega surma mõistetud - oli ebahumaanne ning käsitletav artikli 3 (piinamise keeld) rikkumisena.

Otsus ei ole lõplik, menetlusosalistel on 3 kuu jooksul võimalik taotleda asja läbivaatamist 17-liikmelises suurkojas. Arvestades, et kohtuotsuse erinevate osade suhtes esitati mitmeid eriarvamusi, ei saa välistada, et suurkoda võtab asja (vastava taotluse laekumisel) ka menetlusse.

Veel uudiseid samal teemal

17.03.2020|Välisministeerium

Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas vastu võtta erakorralised meetmed tulenevalt globaalsest tervishoiualasest kriisist ning asukohariigi Prantsusmaa otsustest

16.3.2020 otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) võtta järgmised erakorralised meetmed tulenevalt globaalsest tervishoiualasest kriisist ning asukohariigi Prantsusmaa otsustest.

20.02.2020|Välisministeerium

Vabariigi Valitsuse 20.2.2020 istungil anti ülevaade 2019. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtusse Eesti riigi vastu esitatud kaebuste ja Eesti suhtes tehtud otsuste kohta

2019. aastal lahendas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 142 Eesti vastu esitatud kaebust. Valdava osa kaebustest tunnistas vastuvõetamatuks ainuisikuliselt asju lahendav kohtunik. Neid kaebusi riigile ei edastata. Pärast valitsuse seisukohtade saamist tegi EIK seitse avaldamisele kuuluvat otsust, mis hõlmavad 18 kaebust.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.