Sa oled siin

Inimõiguste kohus leidis, et vangla saatebussi tingimused ei olnud konventsiooniga vastuolus

30. Oktoober 2018 - 14:38

30.10.2018 otsuses asjas Jatsõtšõn vs. Eesti (kaebus nr 27603/15) leidis Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 7-liikmeline koda, et Eesti ei ole kaebaja õigusi rikkunud.

Kaebus
Kaebus oli esitatud konventsioon artiklite 3 (piinamise, ebainimliku ja alandava kohtlemise keeld) ja 8 (õigus era- ja perekonnaelu austamisele) väidetava rikkumise peale. Kinnipidamise ajal Tartu vanglas esitas kaebaja 13.05.2013 vangla direktorile taotluse lühiajaliseks väljaviimiseks, et osaleda 15.05.2013 vanaema matustel. Taotlus rahuldati. 15.05.2013 pandi kaebajale käe- ja jalarauad ning seejärel paigutati ta saatebussi üksikkambrisse põrandapinna suurusega 0,51 m². Saatebussis puudusid nii turvavöö kui lingid, millest oleks saanud kinni hoida. Kaebaja veetis saatebussis alla poole tunni, ent keeldus sellistes väidetavalt elu ja tervist ohustavates ning alandavates tingimustes vangla territooriumilt väljasõitmisest ega läinud vanaema matustele. Kaebaja leidis, et talle on tekitatud mittevaralist kahju, kuna saateauto üksikkambri pindala oli väiksem kui EIK lubatud, samuti olid tingimused elule ja tervisele ohtlikud, kuna tal ei olnud kuskilt kinni hoida. Käe- ja eriti jalaraudade kasutamist, milles ta oleks pidanud matustel osalema, pidas kaebaja alandavaks. Tartu vangla jättis taotluse rahuldamata. Edasi jätsid Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus kaebaja kaebused rahuldamata ning Riigikohus ei võtnud tema kassatsioonkaebust menetlusse.

Valitsuse vastuväited ja EIK otsus

• Artikli 3 alusel esitatud kaebus
Valitsus pidas artikli 3 alusel esitatud kaebust vastuvõetamatuks ratione personae,
leides, et kaebajat ei saa pidada konventsiooni mõttes ohvriks, kuna ta ise vabatahtlikult loobus matustele minekust. Kuna kaebaja saatebussiga vangla territooriumilt välja ei sõitnud, ei saanud saatebussi tingimused talle alandavad olla. EIK tunnistas kaebuse vastuvõetavaks, kuna kaebaja oli siiski esmalt veetnud teatud aja vaidlusalustes tingimustes, enne kui loobus matustele sõitmisest.

Valitsus vaidles kaebusele vastu ka sisuliselt. Valitsus tõi saatebussi tingimuste osas välja, et tegemist oli väga heas seisukorras olevate bussidega, milles oli ventilatsioon ja valgustus ning mis olid puhtad ja viisakad. Bussis oli istekoht igale kinnipeetavale, ühe koha põrandapinna suurus oli 0,51m². Iste vastas tavalisele reisijateveo istmelaiuse miinimumnõuetele. Turvavöö olemasolu selle kategooria sõidukites aga kohustuslik ei ole. Kaebaja sõit – kui ta oleks läinud matustele – oleks kestnud ligi 1 tund, st ei oleks olnud eriti pikk.

EIK kordas esmalt põhimõtet, et artikkel 3 näeb ette ühe kõige olulisematest demokraatliku ühiskonna põhiväärtustest – piinamise, alandava ja ebainimliku kohtlemise keelu. Kõnealune väärkohtlemine peab siiski ületama minimaalse lävendi, et konventsiooni artikkel 3 oleks kohaldatav. Asjaomane hindamine on suhteline ja sõltub mh konkreetse asja asjaoludest, kohtlemise kestusest, selle füüsilistest ja vaimsetest tagajärgedest isikule ning teatud juhtudel isiku soost, vanusest ja tervisest.

Edasi pöördus EIK konkreetse kohtuasja juurde ning märkis, et hindab üksnes saatebussi üksikkambri põranda pindala  - 0.51m² - ning turvavööde ja käepidemete puudumist. EIK ei pidanud vajalikuks hinnata muid transporditingimusi nagu ventilatsioon, küte, valgus jms, mida kaebaja ise ei olnud välja toonud. EIK tõi esmalt välja, et piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT) on pidanud ebapiisavaks individuaalseid istekohti suurusega 0.4, 0.5 ja isegi 0.8 m². EIK kinnitas, et kuigi ta peab CPT välja kujundatud kriteeriume kaalukateks ka enda kohtupraktikas, siis artikli 3 rikkumise tuvastamiseks ei piisa üksnes numbrite võrdlemisest, vaid hinnata tuleb kogupilti. Nii on EIK varasemas kohtupraktikas võtnud arvesse näiteks sõitude sagedust ja pikkust; kinnipeetavate võimalust sõidupäevadel korralikult süüa saada; muid saatebussi tingimusi (valgus, ventilatsioon jms); kinnipeetavate arvu vastavust kohtade arvule saatebussis.

Mis puudutab kaebaja saatebussi üksikkambri põranda pindala, siis kordas EIK valitsuse viidet direktiivile 2001/85/EÜ, mis sätestab tingimused reisijateveoks mõeldud sõidukitele. EIK nõustus, et kaebajale tagatud tingimused olid võrreldavad tavatranspordile sätestatud miinimumnõuetega ja riigisiseste kohtute selline võrdlus oli asjakohane. EIK selgitas, et kuigi kinnipeetavate transport hõlmab igal juhul täiendavaid piiranguid, ei tohiks põhitingimused siiski jääda põhjendamatult allapoole nõuetest, mida riik on otsustatud tagada tavaelanikkonnale.

Mis puudutab turvavööde või käepidemete puudumist, siis märkis EIK, et CPT üldiselt soovitab tagada selliste elementide olemasolu transpordivahendis, mis aitaksid vältida isikul tasakaalu kaotust transpordivahendi liikumise ajal. Eesti seadusandlus seda asjaomase bussi puhul ei nõudnud. Kuigi EIK nõustus CPT soovitusega, viitas ta oma hiljutisele lahendile, et turvavööde puudumine üksinda, kui ei ole muid raskendavaid asjaolusid, ei anna siiski alust leida, et artiklit 3 oleks rikutud (vastupidise näitena tõi EIK ratastoolis isiku paigutamise bussi selliselt, et ratastool ei olnud liikuvas bussis kuidagi fikseeritud).

Eeltoodust tulenevalt, ning arvestades, et kaebaja viibis saatebussis vaid väga lühikest aega ja ühel korral, asus EIK seisukohale, et artikli 3 miinimumlävendit ei ole ületatud ning konventsiooni ei ole rikutud.

• Artikli 8 alusel esitatud kaebus
Valitsus pidas artikli 8 alusel esitatud kaebust vastuvõetamatuks. Valitsus leidis, et see artikkel ei kuulu üldse kohaldamisele, kuna artikkel 8 ei näe ette kinnipeetava piiramatut õigust väljasõitudele vanglast. Antud juhul oli kaebajale antud vangla tingimustel võimalus matustele sõita,  millest ta ise loobus. Sisu osas leidis valitsus, et isegi kui leida, et kaebaja artikliga 8 tagatud õigustesse on sekkutud, siis oli sekkumine põhjendatud ja proportsionaalne. Kaebajale seatud piirangud ja tema transportimine spetsiaalse saatebussiga olid vajalikud ühiskondliku turvalisuse, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks ning tervise ja kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.

EIK tunnistas artikli 8 alusel esitatud kaebuse vastuvõetamatuks. EIK kordas esmalt, et artikkel 8 ei taga kinnipeetavale isikule piiranguteta õigust lahkuda vanglast perekondlikel põhjustel. Samas märkis EIK, et keeld minna lähedase isiku matustele või heidutavate ja ebaselgete piirangute seadmine (sh kohustus kanda vanglariietust ning käe- ja jalaraudu, millisest kohustusest anti teada alles viimasel hetkel) võib olla sekkumine isiku artikliga 8 kaitstud õigustesse.

Käesolevas asjas oli kaebajale antud luba minna vanaema matustele, kuid ta loobus sellest õigusest tulenevalt talle seatud piirangute – kanda käe- ja jalaraudu – sisust. Kuna EIK ainuisikuliselt asju läbi vaatav kohtunik (konventsiooni artikkel 27) oli kaebuse käe- ja jalaraudade kandmise kohustuse osas juba eraldi vastuvõetamatuks tunnistanud, ei saanud see asjaolu EIK hinnangul tuua kaasa ka artikli 8 rikkumist. Seetõttu tunnistas EIK kaebuse konventsiooni artikli 35 lõigete 3 ja 4 alusel vastuvõetamatuks kui selgelt põhjendamatu.

Ingliskeelne otsus: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-187475

Veel uudiseid samal teemal

14.11.2018|Välisministeerium

Inimõiguste kohus pidas eluaegsest vangist kaebajale kumulatiivsete julgeolekuabinõude kohaldamist põhjendatuks

13.11.2018 otsuses kohtuasjas A.T. vs. Eesti (2)  (kaebus nr 70465/14) leidis Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 7-liikmeline koda, et Eesti ei ole kaebaja konventsiooniga tagatud õigusi rikkunud.

14.11.2018|Välisministeerium

Inimõiguste kohus leidis, et eluaegsest vangist kaebaja haiglavisiitidel ohjeldusmeetmete kohaldamine oli õigustatud, kuid heitis ette, et Eesti kohtud ei olnud ühte kaebaja kaebust sisuliselt hinnanud

13.11.2018 otsuses kohtuasjas A.T. vs. Eesti  (kaebus nr 23183/15) leidis Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 7-liikmeline koda, et Eesti ei ole kaebaja õigusi ohjeldusmeetmete kohaldamisega rikkunud, ent leidis artikli 8 positiivse kohustuse rikkumise, kuna ühte kaebaja kaebust ei olnud piisavalt uuritud.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.