Sa oled siin

Inimõiguste kohus leidis, et vangi suhtes erivahendite kasutamise kumulatiivne mõju oli ebainimlik ja alandav

17. Veebruar 2014 - 9:42

 13. veebruaril 2014 tegi Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi „EIK“) otsuse kohtuasjas Tali vs. Eesti (kaebus nr 66393/10), milles kaebaja kaebas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi „konventsioon”) artikli 3 (piinamise keeld) alusel, et tema suhtes Viru Vanglas 3. ja 4. juulil 2009 füüsilise jõu, erivahendite ja ohjeldusmeetmete kasutamine oli vastuolus konventsiooniga.

Valitsus vaidles kaebusele vastu, leides, et kaebaja enda ähvardav ja agressiivne käitumine tingis kõikide kaebaja suhtes võetud meetmete kasutamise vajaduse ning et need meetmed olid seaduses ette nähtud, eesmärgipärased ja proportsionaalsed. Kuigi kaebaja suhtes kasutati nii füüsilist jõudu, pisargaasi, teleskoopnuia, käeraudu kui  rahustusvoodisse paigutamist 3 tunniks ja 40 minutiks, andsid kaebaja senine käitumine ja tema suhtes algatatud distsiplinaar- ja kriminaalmenetlused täiendava aluse võtta rangemad meetmed. Kaebaja oli varem rünnanud ja vigastanud nii vanglaametnikke kui kaasvange. Valitsus leidis ka, et kaebajale tekitatud kerged vigastused ei ületanud artikliga 3 ette nähtud miinimumtaset, kuna nende tekkimise põhjustas kaebaja rüseluse ja vastuhaku käigus ise.

EIK asus seisukohale, et kuigi kaebaja suhtes jõu kasutamine 3.juulil 2009 tema kartsa toimetamisel oli proportsionaalne ja see kaebus tuleb vastuvõetamatuks tunnistada, siis 4.juulil 2009 kasutatud meetmed – lisaks füüsilisele jõule, käeraudadele, teleskoopnuiale ka pipragaasi kasutamine ja kaebaja rahustusvoodis hoidmine  – kogumis viisid ebainimliku ja alandava käitumiseni kaebaja suhtes, mis on vastuolus konventsiooni artikliga 3.

EIK märkis esmalt, et on teadlik raskustest, millega puututakse kinnipidamisasutustes kokku korra säilitamise tagamisel. Eriti keerulised on olukorrad, kui ohtlikud kinnipeetavad käituvad mässuliselt. EIK märkis, et võtab arvesse Valitsuse esitatud kaebaja ohtlikkust tõendavaid asjaolusid ning nõustus, et kaebaja iseloom ja eelnev käitumine lõid piisava aluse, et vanglaametnikud pidid olema valmis kasutama enda kaitseks vajalikke meetmeid. EIK ei võtnud eraldi seisukohta füüsilise jõu ega käeraudade kasutamise osas ega ka selle kohta, kas teleskoopnuia kasutati enne käeraudade kohaldamist või mitte. EIK märkis siiski, et kaebaja vigastused (verevalumid ning uriinis esinenud veri) viitavad teatud jõu kasutamisele kaebaja suhtes.

Eeltoodust hoolimata leidis EIK, et pipragaasi kasutamine ei olnud õigustatud, kuna kasutada sai ja kasutati muid meetmeid. EIK tõi välja, et pipragaasi kasutamist on ka Piinamise või ebainimliku ja alandava kohtlemise või karistamise ennetamise Euroopa komitee (CPT; European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment) pidanud tervisele äärmiselt ohtlikuks ning leidnud, et seda ei tohiks kasutada siseruumides ega kunagi isiku suhtes, kes on juba kontrolli alla saadud. EIK loetles otsuses võimalikke tervist kahjustavaid kõrvalmõjusid ning viitas oma varasemale kohtupraktikale.

Kaebaja rahustusvoodisse paigutamise ja seal hoidmise kohta tõi EIK esmalt välja, et on ka varem käsitlenud rahustusvoodi kasutamise õiguspärasust ning leidis, et antud juhtumi asjaolud on ajaliselt ja kohaldamisele kuuluva õigusliku regulatsiooni osas suhteliselt sarnased kohtuasjale Julin vs. Eesti (kaebused nr 16563/08, 40841/08, 8192/10 ja 18656/10), milles EIK tegi otsuse 29. mail 2012.  EIK märkis, et kuigi Tali asjas jäeti kaebaja rahustusvoodisse lühemaks ajaks (3 tundi ja 40 minutit) ning tema olukord vaadati üle kord tunnis, ei olnud käesoleval juhul rahustusvoodi kasutamine õigustatud. EIK rõhutas viitega Julini kohtuasjale, et vastavat meedet ei tohi kunagi kasutada karistuslikul eesmärgil, vaid üksnes isiku poolt endale või teistele kahju tekitamise ärahoidmiseks. EIK kahtles, et antud juhul oleks varem üksinda kartseris viibinud kaebaja olnud pärast kokkupuudet vanglaametnikega endale või teistele ohtlik. Ka ei olnud EIKi arvates põhjendatud rahustusvoodisse jätmise aeg.

Ülejäänud kaebused – artikliga 3 ette nähtud uurimiskohustuse täitmatajätmise ja artikliga 13 ette nähtud tõhusa õiguskaitsevahendi puudumise peale – tunnistas EIK vastuvõetamatuks.

EIK mõistis kaebajale 5000 eurot mittevaralise kahju eest (kaebaja taotles 30 000 eurot) ja kohtukulude eest 1776,20 eurot, mis tuleb kaebajale maksta 3 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Otsus jõustub 13. mail 2014, kui pooled ei taotle asja üleandmist suurkojale.

 

Otsus eesti keeles (133.69 KB, PDF)

Veel uudiseid samal teemal

20.02.2020|Välisministeerium

Vabariigi Valitsuse 20.2.2020 istungil anti ülevaade 2019. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtusse Eesti riigi vastu esitatud kaebuste ja Eesti suhtes tehtud otsuste kohta

2019. aastal lahendas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 142 Eesti vastu esitatud kaebust. Valdava osa kaebustest tunnistas vastuvõetamatuks ainuisikuliselt asju lahendav kohtunik. Neid kaebusi riigile ei edastata. Pärast valitsuse seisukohtade saamist tegi EIK seitse avaldamisele kuuluvat otsust, mis hõlmavad 18 kaebust.

06.02.2020|Välisministeerium

Inimõiguste kohus kinnitas riigi ja kaebajate vahel sõlmitud sõbralikud kokkulepped ja lõpetas kaebuste menetlemise

Kohtuasjas Sagadi ja veel seitse kaebajat vs. Eesti (51278/17 jt) kinnitas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) oma 16.1.2020 otsusega, mis avaldati 6.2.2020, valitsuse ja kaebajate vahel sõlmitud sõbralikud kokkulepped.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.