Sa oled siin

Inimõiguste kohus leidis, et vangi ei olnud läbiotsimisel alandatud, kuid tema õigust privaatsusele oli rikutud

5. August 2014 - 10:05

31. juulil 2014 tegi Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) ühehäälse otsuse kohtuasjas Jaeger vs. Eesti (kaebus nr 1574/13), milles nõustus, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artiklit 3 (alandav ja ebainimlik kohtlemine) ei ole rikutud, kuid leidis, et rikutud on konventsiooni artikli 8 (õigus eraelu austamisele), kuna juhul, kui isiku kohtlemine ei ulatu artikli 3 rikkumiseni, võib see siiski rikkuda õigust eraelule.

Kaebaja kaebas konventsiooni artikli 3 alusel, et tema õigusi on rikutud sellega, et tema täielik läbiotsimine vanglas viidi läbi selleks mitte ettenähtud kohas – trepikojas – ning tema läbiotsimist oli kõrvalistel isikutel võimalik pealt näha. EIK küsis valitsuselt ka konventsiooni artikli 8 rikkumise kohta.

Valitsus väitis esmalt, et kuna kaebaja ei olnud riigisiseselt toetunud konventsiooni artiklile 8 – eraelu kaitse – siis ei ole alust tema kaebust laiendavalt selle artikli alusel hinnata. EIK asus seisukohale, et kuna kaebaja oli siseriiklikult väitnud, et tema väärikust on alandatud põhjusel, et tema privaatsus ei olnud läbiotsimisel tagatud, siis oli vastav kaebus riigisiseses menetluses tõstatatud.

Sisu osas vaidles valitsus kaebusele vastu nii artikli 3 kui artikli 8 osas, leides, et kinnipeetavate läbiotsimine on seaduslik ja vajalik, kuna vanglas suitsetamine on keelatud. Jalutuskäigult tagasipöörduvate vangide läbiotsimine koridoris, selleks ettenähtud eraldi ruumi asemel, on põhjendatud aga nii vangla turvalisuse kui menetluse ökonoomiaga. Lisaks oli kaebaja ise varem jäänud vahele suitsude ebaseadusliku ruumidesse sissetoomisega. Valitsus esitas ka kõnealuse koridori plaani ja video, millelt oli näha, et kolmandad isikud ei saa läbiotsimist pealt näha.

EIK nõustus valitsusega, et läbiotsimisel oli seaduslik eesmärk – sigarettide leidmine, st korratuste ja rikkumiste ennetamine vanglas. Seega ei olnud läbiotsimise eesmärk kaebajat alandada. Edasi möönis EIK, et läbiotsimise viisid läbi kaks samast soost valvurit; valvurid kaebaja suguorganeid ei puudutanud; kaebaja ei ole kaevanud verbaalse alandamise üle; kaebajat ei otsitud läbi teiste kinnipeetavate ees. St puuduvad sellised rikkumised, mille olemasolul EIK on varem läbiotsimistega seoses artikli 3 rikkumisi leidnud (nt EIK 27. juuli 2001 otsus asjas Valašinas vs. Leedu, 15. novembri 2001 otsus asjas Iwanczuk vs. Poola). Samuti võttis EIK arvesse valitsuse esitatud andmed kaebaja distsiplinaarkaristuste kohta. EIK märkis, et kuigi kaebaja oli haavatavas olukorras, ei olnud ta eriliselt abitus olukorras. EIK asus seisukohale, et kaebaja täieliku läbiotsimisega ei ületatud artikliga 3 keelatud minimaalset tõsidusastet, st kaebajat ei olnud alandatud ega ebainimlikult koheldud.

Samas asus EIK seisukohale, et kaebust tuleb hinnata ka artikli 8 valguses (viidetega oma 26. septembri 2006 otsusele asjas Wainwright vs. Ühendkuningriik, 30. aprilli 2002 vastuvõetamatuse otsusele asjas Kleuver vs. Norra ning 29. mai 2012 otsusele asjas Julin vs. Eesti). EIK kordas esmalt, et läbiotsimine oli seaduslik ja eesmärgipärane ka artikli 8 alusel, mistõttu tuleb hinnata vaid selle proportsionaalsust. EIK märkis, et kuigi kaebaja oleks soovinud enda läbiotsimist selleks ette nähtud ruumis ning et spetsiaalses ruumis on kindlasti läbiotsimiseks paremad tingimused, siis sellist nõuet artiklist 8 siiski ei tulene. EIK leidis, et piisav kaal on ka valitsuse vastuväidetel, et läbiotsimine vanglasse sisenemisel tagab selle, et kinnipeetavad ei saa sisse toodud asju hoonesse peita või teistele isikutele üle anda. Niisiis ei välistanud EIK, et täielik läbiotsimine koridoris võib olla põhjendatud ja õigustatud, kui samaaegselt on tagatud isiku privaatsus.

Antud juhul väitis kaebaja, et kaaskinnipeetavad nägid tema läbiotsimist pealt. Eesti kohtud ei pidanud neid väiteid usutavaks. EIK märkis, et tema ülesanne ei ole ümber hinnata riigisiseste kohtute poolt antud hinnangut, ent antud asjas ei ole niivõrd oluline mitte see, kas kaaskinnipeetavad nägid kaebaja läbiotsimist pealt või mitte, vaid asjaolu, et kuna läbiotsimine toimus koridoris, kust avanesid sel ajal läbipaistvast klaasist ja katmata aknad nii esimese korruse koridori kui õue, oli läbiotsimise pealtnägemine võimalik. EIK asus seisukohale, et artiklit 8 on rikutud, kuna isiku õigust eraelule rikub ka see, kui isik tunnetab, et teised võivad tema täielikku läbiotsimist pealt näha. EIK mõistis kaebajale mittevaralise kahju eest hüvitisena 1600 eurot.

Otsus eesti keeles (191.05 KB, PDF)

Veel uudiseid samal teemal

20.02.2020|Välisministeerium

Vabariigi Valitsuse 20.2.2020 istungil anti ülevaade 2019. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtusse Eesti riigi vastu esitatud kaebuste ja Eesti suhtes tehtud otsuste kohta

2019. aastal lahendas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 142 Eesti vastu esitatud kaebust. Valdava osa kaebustest tunnistas vastuvõetamatuks ainuisikuliselt asju lahendav kohtunik. Neid kaebusi riigile ei edastata. Pärast valitsuse seisukohtade saamist tegi EIK seitse avaldamisele kuuluvat otsust, mis hõlmavad 18 kaebust.

06.02.2020|Välisministeerium

Inimõiguste kohus kinnitas riigi ja kaebajate vahel sõlmitud sõbralikud kokkulepped ja lõpetas kaebuste menetlemise

Kohtuasjas Sagadi ja veel seitse kaebajat vs. Eesti (51278/17 jt) kinnitas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) oma 16.1.2020 otsusega, mis avaldati 6.2.2020, valitsuse ja kaebajate vahel sõlmitud sõbralikud kokkulepped.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.