Sa oled siin

Inimõiguste kohus leidis, et sõjakuritegude eest karistamine rangema seaduse alusel Bosnias ja Hertsegovinas oli konventsiooniga vastuolus

30. Juuli 2013 - 9:32

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) suurkoda tegi 18.07.2013 ühehäälse otsuse asjas Maktouf ja Damjanović vs. Bosnia ja Hertsegovina (kaebused nr 2312/08 ja 34179/08), leides, et vastustajariik on rikkunud konventsiooni artiklit 7 (karistamine seaduse alusel).

EIK asus seisukohale, et kaebajate suhtes, kes olid süüdi mõistetud 1992-1995 toime pandud sõjakuritegude eest, oleks tulnud kohaldada sel ajal kehtinud kriminaalseadust (1976. aasta Jugoslaavia kriminaalkoodeksit), mitte rangemat, 2003. aastal Bosnias ja Hertsegovinas vastu võetud kriminaalseadust. 2005. aastal Bosnia ja Hertsegovina riigi kohtu (State Court) alla loodud riigi ja rahvusvahelistest kohtunikest koosnev sõjakuritegude kolleegium oli aga kaebajate süüdimõistmisel lähtunud 2003. aasta seadusest.

EIK rõhutas, et tema ülesanne ei ole hinnata sõjakuritegude koosseisu tagasiulatuvat kohaldamist ja selle kooskõla konventsiooni artikliga 7 abstraktselt, vaid hinnata konkreetsetel asjaoludel, kas riigi kohtud on kohaldanud süüdistatavate suhtes kõige soodsamat seadust. Artikli 7 tõlgendamise üldpõhimõtete selgitamiseks viitas EIK oma suurkoja 17.05.2010 otsusele asjas Kononov vs. Läti (kus Läti-poolset artikli 7 rikkumist sõjakuritegude eest karistamisel ei leitud).

EIK eristas selles asjas sõjakuritegusid inimsusevastastest kuritegudest ja lähtus otsuse tegemisel asjaolust, et sõjakuriteod olid Bosnias ja Hertsegovinas karistatavad ka 1976. aasta koodeksi alusel (erinevalt inimsusevastastest kuritegudest, mis kriminaliseeriti alles 2003. aastal, ent mis oleksid igal juhul olnud karistatavad rahvusvahelise õiguse alusel). EIK rõhutas, et sõjakuritegude definitsioon oli olnud sama ka 1976. aasta koodeksis, ent 1976. aasta koodeksi alusel oleks olnud võimalik mõista kaebajatele leebem karistus. Samuti pidas EIK oluliseks, et kaebajaid ei olnud mõistetud süüdi kellegi elu võtmise eest.  Seega ei olnud küsimus mitte süüdimõistmise seaduslikkuses, vaid erinevates karistuste mõistmise regulatsioonides. Kui kaebajad olid 2003. aasta seaduse järgi mõistetud vangistusse vastavalt 5 ja 11 aastaks (esimesel juhul oli seadusejärgne miinimumkaristus 5 aastat ja teisel 10 aastat), siis 1976. aasta koodeksi alusel oleksid miinimummäärad olnud vastavalt 1 aasta ja 5 aastat. EIK märkis, et kuigi ei ole teada, millise karistuse oleks kohus kaebajatele 1976. aasta koodeksi alusel mõistnud, oleks selle alusel olnud võimalik mõista tunduvalt lühemad vangistused. EIK pidas karistuste mõistmist 2003. kriminaalseaduse alusel konventsiooni artikli 7 rikkumiseks. Samas rõhutas EIK, et ei soovi öelda, et kaebajatele oleks tulnud mõista lühemad karistused, vaid üksnes seda, et lähtuma oleks pidanud 1976. aasta koodeksist.

Lisaks selgitas EIK, et konventsiooni artikli 7 lg 2 („See artikkel ei takista ühegi isiku mis tahes teo või tegevusetuse suhtes, mis selle toimepanemise ajal oli kuritegu tsiviliseeritud rahvaste poolt tunnustatud õiguse üldpõhimõtete järgi, kohtumenetluse läbiviimist ja isiku karistamist“) sõnastamisel ei olnud eesmärk teha tagasiulatuva kohaldamise keelule üldisi erandeid, nagu leidis vastustajariik.

EIK leidis, et rikkumise tuvastamine on kaebajatele piisav hüvitis, mittevaralist kahju välja ei mõistetud.

Otsus inglise keeles (PDF)

Veel uudiseid samal teemal

17.09.2020|Välisministeerium

Inimõiguste kohus kinnitas Eesti riigi esitatud ühepoolse deklaratsiooni

17.9.2020 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) kolmeliikmelise komitee 7.7.2020 tehtud otsuse, millega aktsepteeriti kohtuasjas Pulatov vs. Eesti (kaebus nr 10788/19) Eesti riigi esitatud ühepoolset deklaratsiooni ja lõpetati kaebuse menetlemine.

09.07.2020|Välisministeerium

Inimõiguste kohus ei pidanud esialgse õiguskaitse taotluse menetlust tõhusa õiguskaitsevahendi ammendamiseks

9.7.2020 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) seitsmeliikmeline koda otsuse kohtuasjas Raudsepp vs. Eesti (22409/18).

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.