Sa oled siin

Inimõiguste kohus leidis, et õiglast menetlust oli rikutud, kuna isik ei saanud küsitleda tema vastu ütlusi andnud alaealist tunnistajat

19. Detsember 2013 - 15:56

 Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tegi 19. detsembril 2013 otsuse kohtuasjas Rosin vs. Eesti (kaebus nr 26540/08), tuvastades 5 poolthäälega 2 vastu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artikli 6 lõike 1 (õiglane kohtumenetlus) ja artikli 6 lõike 3 punkti d (tunnistajate küsitlemise õigus) rikkumise.

Jüri Rosin (kaebaja) esitas kaebuse Eesti Vabariigi vastu seoses konventsiooni artikli 6 lõike 1 ja artikli 6 lõike 3 punkti d väidetava rikkumisega Eesti riigi poolt. Kaebaja leidis, et tema suhtes toimunud kriminaalmenetlus ei olnud õiglane, kuna ta ei saanud küsitleda alaealist tunnistajat, kelle ütlustel tema süüdimõistmine seksuaalkuriteos peamiselt põhines.

Valitsus vaidles esmalt  vastu kaebuse vastuvõetavusele, kuna kaebaja oli oma esitanud kaebusega seoses riigiasutustele ja valitsuse esindajale isiklikult ähvardusi ja kasutanud ebatsensuurset keelekasutust, mida võidakse EIKi praktika kohaselt käsitleda kaebeõiguse kuritarvitamisena. EIK möönis, et kaebaja keelekasutus oli lubamatu, ent ei pidanud seda piisavaks põhjuseks kaebuse vastuvõetamatuks tunnistamiseks.

Valitsus vaidles kaebusele vastu ka sisuliselt, leides, et kaebajal oli kaitsja kogu menetluse vältel ning kohtueelses menetluses ja võistlevas kriminaalmenetluses jättis kaebaja ise menetluslikud õigused kasutamata. Kaebaja kriminaalasi vaadati esimese astme kohtus läbi kahel korral, teistkordsel asja läbivaatamisel lähtus kohus ekspertide hinnangust, et alaealise tunnistaja ülekuulamine istungil ega ka kaugülekuulamine ei ole lapse huvides ning oleks viimasele kahjulik. Valitsus rõhutas ka seda, et kuigi alaealise tunnistaja, keda kaebaja küsitleda ei saanud, ütlused oli peamised tõendid, ei olnud need ainsad, mille põhjal süüdimõistev otsus tehti.

EIK oma otsuses viitas esmalt väljakujunenud kohtupraktikale, sh EIK suurkoja 15. detsembri 2011 otsusele Al-Khawaja ja Tahery vs. Ühendkuningriik (kaebused nr 26766/05 ja 22228/06). Konventsiooni artikli 6 lõike 3 punktis d sisalduv tunnistajate küsitlemise õigus tähendab EIKi praktika kohaselt seda, et üldjuhul peavad kõik tõendid olema esitatud avalikul kohtuistungil, et süüdistatav saaks neid vaidlustada. Sellest põhimõttest võib kõrvale kalduda, kuid sellisel juhul peab süüdistataval olema piisav võimalus esitada tema vastu tunnistusi andnud isikule küsimusi või viimase väiteid vaidlustada muul viisil, kas siis, kui isik annab ütlusi või hiljem. Teiseks ei tohi süüdimõistev otsus põhineda üksnes või peamiselt sellele tõendile, mida avalikul istungil ei uuritud. Kui süüdimõistev otsus põhineb üksnes või peamiselt sellele tõendile, mida avalikul istungil ei uuritud, peavad olema ette nähtud tasakaalustavad faktorid, sh tugevad menetluslikud tagatised.

Kaebaja asjas leidis EIK, et peab hindama kolme aspekti: ka alaealise tunnistaja ülekuulamata jätmiseks oli piisav põhjus; kas süüdimõistev otsus põhines üksnes alaealise tunnistaja ütlustel; kas oli olemas piisavad tasakaalustavad faktorid. EIK viitas seejuures 18. juulil 2013 tehtud otsusele Vronchenko vs. Eesti (kaebus nr 59632/09).

EIK leidis kaebaja asjas esiteks, et alaealise tunnistaja kohtuistungil ülekuulamisest keeldumisel – ja selle asemel videosalvestise vaatamisel – olid Eesti kohtud põhjendatult lähtunud lapse huvidest, arvestades seejuures asjaomaseid psühhiaatrilisi ekspertiise. Teiseks asus EIK seisukohale, et süüdimõistev otsus põhines peamiselt nimetatud alaealise tunnistaja ütlustel. Kolmandaks leidis EIK, et kaebaja käsutuses ei olnud piisavaid tasakaalustavaid vahendeid, mis oleksid taganud kaitseõiguse.

Kuigi EIK nõustus, et alaealise tunnistaja kohtusse mittekutsumine oli õigustatud, siis ei olnud EIKi arvates kuidagi põhjendatud, et kaebajale ei võimaldatud kohtueelse uurimise ajal näiteks läbi kaitsja, uurija või psühholoogi alaealisele tunnistajale küsimuste esitamist – eriti arvestades, et võib aru saada, et uurijad olid juba menetluse alguses võtnud seisukoha, et alaealist tunnistajat kohtusse ei kutsuta. EIK leidis, et kuigi Riigikohus oli saatnud kaebaja asja uueks arutamiseks maakohtusse, toimus uus menetlus maakohtus nii palju aega hiljem, et sel ajal ei olnud võimalik heastada kohtueelses menetluses tehtud rikkumisi. EIK oli seisukohal, et kohtueelses menetluses oleks alaealisele tunnistajale saanud küsimusi edastada alaealist mittekahjustaval viisil, ent kaks aastat hiljem ei olnud neid tegematajätmisi enam võimalik heastada.

EIK ei pidanud piisavaks ka seda, et kohtuistungil vaadati videosalvestist tunnistaja ütlustega ega arvestanud asjaolu, et kaebaja kaitsja ei esitanud selle suhtes vastuväiteid. EIK viitas hoopis, et erinevalt D.T. vs. Madalamaad (kaebus nr 25307/10) asjas 2. aprillil 2013 tehtud otsusest ei olnud kaebaja asjas eksperdid alaealise tunnistaja videosalvestisel olevate ütluste tõesuse kohta hinnangut andnud ning eksperte istungil ei küsitletud. EIK leidis riigi kahjuks olevat ka selle, et kuigi istungil kuulati üle mitmeid tunnistajaid, siis kõnealune alaealine tunnistaja oli ainus, kelle otsesel tunnistusel süüdimõistmine toimus.

EIK asus seisukohale, et kuigi lapse huvide kaitse oli põhjendatud, tulnuks juba eeluurimise staadiumis tagada kaebaja vastav kaitseõigus viisil, mis ei oleks alaealist tunnistajat kahjustanud. EIK leidis, et konventsiooni artikli 6 lõiget 1 ja lõike 3 punkti d on rikutud ja mõistis kaebajale mittevaralise kahjuna 5200 eurot. Muud konventsiooni artikli 6 lõigete 1 ja 2 ning artikli 13 alusel esitatud kaebused tunnistas EIK vastuvõetamatuks.

Otsus jõustub 3 kuud pärast tegemist, st 18. märtsil 2014, kui pooled ei ole taotlenud asja suurkojale üleandmist.

Eriarvamuse esitanud kaks kohtunikku (Lazarova Trajkovska, endine Jugoslaavia Vabariik Macedonia, ja Sicilianos, Kreeka) viitasid esmalt oma analoogses kohtuasjas Vronchenko vs. Eesti (kaebus nr 59632/09)18. juulil 2013 tehtud otsusele esitatud eriarvamusele. Nad kordasid etteheidet, et EIK otsus on vastuolus varasema kohtupraktikaga sarnastes asjades. Nad rõhutasid, et Rosina asjas on vastuolu veelgi suurem kui Vronchenko asjas, kuna mitte ainult ei olnud põhjendatud see, et alaealist tunnistajat ei kutsutud kohtusse, vaid ka kaebaja õigused olid tagatud vastavuses Al-Khawaja ja Tahery vs. Ühendkuningriik (suurkoja 15. detsembri 2011 otsus), D.T. vs. Madalmaad (2. aprilli 2013 otsus) ja Gani vs. Hispaania (19. veebruari 2013 otsus) asjades võetud seisukohtadega. Eriarvamuse esitanud kohtunikud pidasid oluliseks seda, et alaealise tunnistaja ülekuulamise videot vaadati kohtuistungil, seega oli kaitsel võimalus selle usutavust vaidlustada ning kohus sai tunnistaja ütlusi hinnata. Ka leidsid nad, et teiste tunnistajate osatähtsus süüdimõistmisel oli suurem ning pöörasid tähelepanu sellele, et kaebaja ise oli end kahel korral osaliselt süüdi tunnistanud ja vabandanud, et ta „oli 11-aastast poissi seksuaalselt ära kasutanud“. Kohtunikud nõustusid valitsusega, et kaebaja kaitsja ei olnud ise kaitseõigust kohaselt kasutanud.

Otsus eesti keeles (PDF)

Veel uudiseid samal teemal

24.09.2020|Välisministeerium

Inimõiguste kohus kinnitas Eesti riigi esitatud ühepoolsed deklaratsioonid

24.9.2020 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) kolmeliikmelise komitee 3.9.2020 tehtud otsuse, millega aktsepteeriti kohtuasjades Filippov vs. Eesti ja Hamitski vs. Eesti (kaebused nr 12496/18 ja 12503/18) Eesti riigi esitatud ühepoolseid deklaratsioone ja lõpetati kaebuste menetlemine.

17.09.2020|Välisministeerium

Inimõiguste kohus kinnitas Eesti riigi esitatud ühepoolse deklaratsiooni

17.9.2020 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) kolmeliikmelise komitee 7.7.2020 tehtud otsuse, millega aktsepteeriti kohtuasjas Pulatov vs. Eesti (kaebus nr 10788/19) Eesti riigi esitatud ühepoolset deklaratsiooni ja lõpetati kaebuse menetlemine.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.