Sa oled siin

Inimõiguste kohus leidis, et kaebajatel puudus menetluskulu nõude osas juurdepääs kohtule, kuid kannatanute õigust istungist osa võtta ei ole rikutud

7. November 2017 - 16:04

7. novembril 2017 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) otsuse asjas Leuska jt vs. Eesti (kaebus nr 64734/11), leides, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artikli 6 lõiget 1 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) on rikutud osas, mis puudutab juurdepääsu kohtule, ent istungil osalemise õiguse osas ei ole sama artiklit rikutud.

Kaebuse asjaolud
Kaebuse esitasid neli kaebajat, abikaasad Kai Leuska ja Aivar Leuska, ning ema ja tütar, Piret Esop ja Kristiina-Brit Esop (edaspidi koos: kaebajad). Kaebajad olid kannatanud ja tsiviilhagejad kriminaalmenetluses, kus uuriti Leuskade poja surmaga lõppenud liiklusõnnetust. Liiklusõnnetuses sai raskelt vigastada ka Kristiina-Brit Esop. Kriminaalasjas süüdistatav J. tunnistas ennast kokkuleppemenetluses süüdi. Samuti sõlmis ta kannatanutega eraldi kohtuvälise kompromisslepingu, milles lepiti kokku kahju hüvitamine, mistõttu loobusid kannatanud kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagidest. Kaebajate väitel ei hõlmanud leping aga kriminaalmenetluses kantud menetluskulu, mistõttu esitasid nad täiendava menetluskulude nõude maakohtule, kus arutati kriminaalasjas sõlmitud kokkulepet. Kuna kannatanud kõnealusel ajal kehtinud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 246 järgi kokkuleppemenetluses kohtus enam menetlusosalised ei olnud, siis nende taotlust ei arutatud. Samuti jäeti läbi vaatamata nende apellatsioon, kuna KrMS § 318 lõike 1 kohaselt oli vaid kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Riigikohus oma 3.10.2011 määruses kriminaalasjas 3-1-1-60-11 jättis kannatanute esindajate määruskaebused läbi vaatamata, leides, et kuna kaebajad on saanud esitada määruskaebusi, mis on läbi vaadatud nii maakohtu kui ringkonnakohtu poolt, siis on põhjendamatu väita, et neile ei ole tagatud kaebeõigust. EIK-s leidsid kaebajad, et kuna neil ei olnud võimalik osaleda maakohtu istungil ja kohtud ei arutanud nende menetluskulude nõuet, siis on rikutud konventsiooni artikli 6 lõiget 1.

Valitsuse vastuväited kaebuse vastuvõetavusele ja EIK seisukoht
Valitsus vastas esmalt eitavalt EIK küsimusele selle kohta, kas  konventsiooni artikli 6 lõike 1 tsiviilõiguslik pool on asjas üldse kohaldadav. Valitsus tõi välja, et kannatanud ei olnud kõnealusel ajal kehtinud KrMS kohaselt kriminaalmenetluses, mida lahendatakse kokkuleppemenetluses, kohtus enam menetlusosalised – seega ei olnud neil maakohtus vastava nõude esitamiseks alust. EIK leidis, et kuna tähtaegselt esitatud nõuet oleks kriminaalasja lahendav kohus pidanud arutama, siis oli kaebajatel riigisisese õiguse kohaselt nö vaidlustatav õigus (arguable right) olemas ning artikkel 6 on kohaldatav.

Edasi väitis valitsus, et kaebajad on kuritarvitanud kaebeõigust. Nimelt ei olnud kaebajad esitanud EIK-le informatsiooni selle kohta, et nad olid sõlminud kannatanutena süüdistatavaga kahjude osas kohtuvälise kompromisslepingu. EIK möönis, et ebatäielik ja seega eksitav info võib olla kaebeõiguse kuritarvitamine ning et käesoleval juhul ei olnud kaebajad esitanud kõnealust kompromisslepingut. Samas tõi EIK välja, et ka kriminaalasja lahendanud kohtud ei olnud kompromisslepingut hinnanud, pidades seda asjas ebaoluliseks. Seega ei saa välistada, et menetluskulu ei olnud kompromisslepinguga hõlmatud. EIK ei nõustunud, et kaebajad oleksid kaotanud ohvri staatuse, kuna nende nõue oli lahendatud kohtuvälise kokkuleppega. EIK märkis, et kuna Eesti kohtud ei lahendanud kaebajate menetluskulude nõuet kriminaalmenetluses, siis ei saa öelda, et nende ohvristaatus oleks ära langenud.

Lõpetuseks ei nõustunud EIK, et kaebajad oleksid jätnud õiguskaitsevahendid kohaselt kasutamata, kuna nad ei esitanud menetluskulude taotlust õigeaegselt. EIK märkis, et sel ajal kehtinud KrMS ei näinud sellist tähtaega selgelt ette, mistõttu ei saa kaebajatele taotluse esitamisega hilinemist ette heita. Mis puudutab tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid, millele valitsus seoses kompromisslepingu vaidlustamise võimalusega viitas, leidis EIK, et kuna kaebajad olid kasutanud menetluskulude sissenõudmise võimalust kriminaalmenetluses, siis ei saa neilt nõuda teise alternatiivse õiguskaitsevahendi ammendamist.

Valitsuse sisulised vastuväited ja EIK otsus
EIK sedastas esmalt, et kuigi kriminaalasjas süüdistatav J. mõisteti Harju Maakohtu otsusega süüdi ning otsuses märgiti, et kaebajad olid loobunud oma kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagidest, ei mainitud maakohtu otsuses kaebajate menetluskulude taotlust. Seda hoolimata asjaolust, et kokkuleppemenetlusega nõustumisel olid kaebajad sõnaselgelt täpsustanud, et menetluskulude hüvitamise nõudest nad ei loobu; samuti olid nad kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. EIK hinnangul oleks maakohus pidanud aru saama, et kaebajate nõue eeldab selle üle otsustamist. EIK viitas ka Riigikohtu 4.10.2007 otsusele asjas 3-1-1-52-07, milles Riigikohus on rõhutanud, et kokkuleppemenetluses ei tohi menetluskulude küsimust lahendamata jätta. EIK rõhutas, et ei ole tema pädevuses otsustada, kas kaebajate menetluskulude nõue oli põhjendatud – see kuulub riigisiseste kohtute pädevusse -, ent kuna Eesti kohtud jätsid menetluskulude nõude lahendamata, siis on konventsiooni artikli 6 lõiget 1 kohtule juurdepääsuõiguse osas rikutud.

Teiseks arutas EIK kaebajate kaebust selle peale, et neil ei olnud võimalik kohtuistungil osaleda. EIK märkis, et paljudes Euroopa Nõukogu riikides tunnustatakse kokkuleppemenetlust, mis tähendab kokkulepet prokuratuuri ja süüdistatava vahel, mida kontrollib kohus. Sellises menetluses võidakse loobuda mitmetest menetlusõigustest ning see ei ole konventsiooni artikliga 6 vastuolus, eeldusel, et loobumine on ühemõtteliselt kindlaks tehtud ning sellega kaasnevad minimaalsed tagatised. Kõnealusel ajal kehtinud KrMS § 246 kohaselt, mida kinnitas ka kohtupraktika, ei kutsutud kannatanuid kokkuleppemenetluses kohtuistungile, kus kokkulepet arutati. Selline olukord oli ka kaebajate asjas. EIK märkis, et kaebajatele, kellel olid nende enda valitud esindajad, oli selgitatud kokkuleppega nõustumise tagajärgi, enne kui nad sellega nõustusid. EIK leidis, et sellistel asjaoludel tuleb kaebajate nõustumist kokkuleppemenetlusega pidada selgeks loobumiseks edasistest menetlusõigustest, sh õigusest osaleda istungil, mistõttu ei ole konventsiooni artikli 6 lõiget 1 sellest aspektist rikutud.

Kahjunõuete lahendamine
Kaebajad olid esitanud varalise kahju nõude summas 6483,66 eurot, mis seisnes menetluskuludes, mis jäid riigisiseselt neile hüvitamata, ja mittevaralise kahju nõude summas 32 000 eurot. EIK nõustus riigiga, et varalise kahju nõudel puudub rikkumise tuvastamisega seos, ja jättis selle rahuldamata. EIK märkis, et kuigi kaebajate menetluskulu nõude mittearutamine rikkus artikli 6 lõiget 1, siis ei tähenda see, et kui kõnealust nõuet oleks kohaselt arutatud, oleks see kuulunud rahuldamisele. Mittevaralise kahju nõude rahuldas EIK osaliselt, mõistes igale kaebajale 1500 eurot.

Otsus on eesti keeles kättesaadav: http://vm.ee/sites/default/files/content-editors/legal/leuska_jt_vs_eesti_et.pdf (PDF)

Kehtiv regulatsioon
EIK otsuse punktis 32 on viidatud, et käesoleval ajal kehtiv KrMS asjaomane regulatsioon erineb kaebuse esemeks oleva vaidluse ajal kehtinud riigisisesest menetluskorrast. Muudatused puudutavad esiteks kannatanute osalemist kokkuleppemenetluses kohtuistungil. Muudetud KrMS §-d 240 ja 246 annavad alates 16.01.2016 võimaluse kohtuistungil osaleda ka füüsilisest isikust kannatanutele, kes seda soovivad. Teiseks on alates 01.01.2017 KrMS § 240 täpsustatud ja nähtud ette, et prokuratuur peab kokkuleppemenetluses määrama vajaduse korral kannatanule mõistliku tähtaja tsiviilhagi, avalik-õigusliku nõudeavalduse või menetluskulude hüvitamise taotluse esitamiseks.

Veel uudiseid samal teemal

22.10.2019|Välisministeerium

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) suurkoda tegi 17.10.2019 otsuse asjas López Ribalda ja teised vs. Hispaania (1874/13 jt), kus hindas varjatud videojälgimise õigust töökohal.

Kaebajateks olid supermarketis töötanud müüjad. 2009. aastal märkas kaupluse juhataja ebatäpsusi laojäägi ja müügi vahel ning paigaldas seetõttu kauplusesse nii nähtaval olevad kui ka varjatud kaamerad. Üsna pea pärast kaamerate paigaldamist jäi lindile kaupade varastamine töötajate poolt.

27.06.2019|Välisministeerium

Eesti järgmiseks kohtunikuks Euroopa Inimõiguste Kohtus valiti Peeter Roosma

Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) valis eile, 26. juuni hilisõhtul absoluutse häälteenamusega Eesti järgmiseks kohtunikuks Euroopa Inimõiguste Kohtus Peeter Roosma. Peeter Roosma on Riigikohtu kohtunik.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.