Sa oled siin

Inimõiguste kohus leidis, et kaebajad peavad menetluse pikkusega seotud kahjunõuetega pöörduma esmalt Eesti halduskohtutesse

21. Veebruar 2014 - 8:47

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 7-liikmeline koda tunnistas 28. jaanuari 2014 otsusega (mis avaldati 20. veebruaril 2014) vastuvõetamatuks kaebuse asjas Treial vs. Eesti (kaebus nr 32897/12). Kaebaja leidis, et tema hagi alusel algatatud tsiviilkohtumenetlus oli ebamõistlikult pikk (13 aastat) ja vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artikli 6 lõikega 1 (õigus menetlusele mõistliku aja jooksul).

EIK oma 28. jaanuari 2014 otsuses selgitas esmalt üldpõhimõtteid, millised riigisisesed õiguskaitsevahendid tuleb ammendada – st et need peavad olema tõhusad, kättesaadavad ning võimaldama heastada just seda rikkumist, mille peale kaevatakse. Edasi märkis EIK, et on varem leidnud, et Eestis puudub tõhus riigisisene õiguskaitsevahend ebamõistlikult pika menetluse eest hüvitise saamiseks (8. novembri 2007 otsus asjas Saarekallas OÜ vs. Eesti, kaebus nr 11548/04; 29. jaanuari 2009 otsus asjas Missenjov vs. Eesti, kaebus nr 43276/06; 8. novembri 2011 otsus asjas Raudsepp vs. Eesti, kaebus nr 54191/07). Sama küsimust analüüsis EIK ka 7. mai 2013 otsuses asjas Mets vs. Eesti (kaebus nr 38967/10). Metsa asjas leidis EIKi aga, et kuna kaebaja oli tema suhtes toimunud kriminaalmenetluse ebamõistliku kestuse eest saanud mõistliku hüvitise halduskohtust, siis on kaebus EIKi vastuvõetamatu, kuna kaebaja on kaotanud ohvri staatuse.

Kui Metsa otsuses märkis EIK, et kuigi Eesti kohtud on loonud praktika menetluse pikkuse nõuetega halduskohtusse pöördumiseks, siis konkreetse seadusliku aluse loomine aitaks kaasa õiguskindluse loomisele, siis Treiali asjas jõudis EIK järeldusele, et olemasolev kohtupraktika on piisav, et kohustada kaebajad esmalt pöörduma halduskohtusse. EIK märkis, et kuigi kõik valitsuse esitatud halduskohtu praktika näited puudutasid kriminaalmenetluse ebamõistlikku kestust, siis saab asuda seisukohale, et menetluse pikkuse eest kahju hüvitamise nõudega halduskohtusse pöördumine on võimalik ka tsiviilkohtumenetluse ebamõistliku kestuse korral. EIK viitas oma järelduse põhjenduseks asjaolule, et Riigikohtu 22. märtsi 2011 otsuses asjas 3-3-1-85-09 (Osmjorkini kohtuasi), mille järgselt halduskohtusse pöördumise praktika tekkis, toetus Riigikohus põhiseaduse § 25 ja õiguspõhimõtetele, st üldistele sätetele, mis ei olnud seotud kriminaalmenetlusega. Seega kohaldub sama õiguskaitsevahend – kahjunõudega halduskohtusse pöördumise õigus – ka tsiviilkohtumenetluse pikkusele. EIK märkis veel, et kuigi valitsusel ei olnud esitada kohtupraktika näited, mille kohaselt oleks halduskohtud mõistnud välja hüvitisi tsiviilkohtumenetluse ebamõistliku kestuse eest, siis ei ole EIKile teada ka vastupidist (Osmjorkini-järgset) praktikat selle kohta, et halduskohtud selliseid kaebusi ei lahendaks.

EIK kordas väljakujunenud kohtupraktikas sedastatut, et kahtluse korral peab isik proovima riigisisest meedet ning asus seisukohale, et hoolimata riigisisese praktika vähesusest tuleb subsidiaarsuspõhimõtet austades nõuda kaebajatelt, et nad kasutaksid esmalt riigisisest uut õiguskaitsevahendit – st Eesti halduskohtutesse pöördumist. Ainult selliselt saab siseriiklik praktika areneda ja välja kujuneda. Kuna kaebaja halduskohtusse pöördunud ei olnud, tunnistas EIK kaebuse vastuvõetamatuks riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamatajätmise tõttu. (Juba 4. jaanuaril 2012 on EIK kinnitanud kohtuasjades Velleste vs. Eesti, kaebus nr 67623/10, ja Andrejev vs. Eesti, kaebus nr 64016/10, et kriminaalmenetluse ebamõistliku pikkuse peale kaebamisel on Eestis olemas piisavad õiguskaitsevahendid, mis tuleb esmalt ammendada, vt /et/uudised/eik-leidis-et-eestis-peavad-isikud-enne-kriminaalmenetluse-ebamoistliku-pikkuse-peale-eiki (61.45 KB, PDF).)

Treiali asjas lisas EIK siiski, et väljendatud seisukohta on EIKil õigus tulevikus revideerida, kui ilmneb, et riigisisesed kohtud ei suuda kohast kohtupraktikat välja kujundada.

Veel uudiseid samal teemal

24.09.2020|Välisministeerium

Inimõiguste kohus kinnitas Eesti riigi esitatud ühepoolsed deklaratsioonid

24.9.2020 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) kolmeliikmelise komitee 3.9.2020 tehtud otsuse, millega aktsepteeriti kohtuasjades Filippov vs. Eesti ja Hamitski vs. Eesti (kaebused nr 12496/18 ja 12503/18) Eesti riigi esitatud ühepoolseid deklaratsioone ja lõpetati kaebuste menetlemine.

17.09.2020|Välisministeerium

Inimõiguste kohus kinnitas Eesti riigi esitatud ühepoolse deklaratsiooni

17.9.2020 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) kolmeliikmelise komitee 7.7.2020 tehtud otsuse, millega aktsepteeriti kohtuasjas Pulatov vs. Eesti (kaebus nr 10788/19) Eesti riigi esitatud ühepoolset deklaratsiooni ja lõpetati kaebuse menetlemine.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.