Sa oled siin

Inimõiguste kohus leidis, et kaebaja 6 kuud vahi all pidamine oli põhjendatud, ent isik oleks pidanud saama tutvuda vahistamise aluseks olnud dokumentidega

21. Veebruar 2014 - 8:46

20. veebruaril 2014 tegi Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) otsuse kohtuasjas Ovsjannikov vs. Eesti (kaebus nr 1346/12), milles kaebaja kaebas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi „konventsioon”) artikli 5 lõigete 3 (vahi all pidamise kestus) ja 4 (kinnipidamise õiguspärasuse läbivaatamine) alusel oma õiguste väidetava rikkumise peale Eesti riigi poolt. Kaebaja leidis, et konventsiooniga on vastuolus see, et ta ei saanud tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega, mille alusel otsustati tema vahi alla võtmine ja vahi all pidamise pikendamine. Samuti kaebas ta vahi all pidamise pikkuse peale.

EIK asus seisukohale, et artikli 5 lõiget 3 ei ole rikutud. EIK tõi välja, et kaebajat süüdistati erinevates kuriteoepisoodides, mis olid seotud mõjuvõimu kuritarvitamisega, ja nõustus valitsusega, et kaebaja oli mõjukas isik, kellel olid vahendid tunnistajate ja teiste isikute mõjutamiseks. Seetõttu oli kaebaja vahi alt vabastamisega kaasnev oht uurimise tulemuslikkusele suurem kui kaebaja vabadusõiguste piiramise riive. EIK nõustus ka sellega, et kautsjoni ega muude tõkendite kohaldamine ei oleks taganud, et kaebaja ei takista asjas tõe tuvastamist. EIK pidas oluliseks, et kaebaja oli saanud oma vahi all pidamist vaidlustada ning taotleda alternatiivsete tõkendite kohaldamist ning Eesti kohtud ei olnud oma määrustes kasutanud igakordselt standardset sõnastust, vaid olid toetunud konkreetsetele asjaoludele, miks kaebaja jätkuv vahi all pidamine on põhjendatud. Siseriiklikud kohtud olid seega kaalunud avalikku huvi ja kaebaja õigusi ning teinud põhjendatud otsused. EIK nõustus, et kaebaja vahi all pidamine põhines asjakohastel ja piisavatel alustel. Mis puudutab riigiasutuste hoolsa käitumise kohustust kogu isiku vahi all pidamise ajal, nõustus EIK valitsusega, et ühelt poolt oli kriminaalasi keeruline, hõlmas mitmeid süüdistatavaid, süüteod olid toime pandud mitme aasta vältel, asjas oli suur arv tunnistajaid ja toimikud olid mahukad ning et teiselt poolt ei olnud uurimisasutuste töös selle 6 kuu jooksul, millal kaebaja vahi all oli, tegevusetusperioode.

Artikli 5 lõike 4 osas ei nõustunud EIK esmalt valitsuse väidetega kaebuse vastuvõetamatuse kohta. EIK selgitas, et ei saa tõlgendada riigisisest õigust, kui kaebaja ja valitsus esitavad selle kohta erinevad seisukohad. Nimelt väitis kaebaja, et kehtiva seaduse kohaselt sai talle anda võimaluse kriminaaltoimikuga tutvumiseks; valitsus aga, et kaebaja oleks pidanud vaidlustama KrMS § 47 lg 1 p 7 ja § 224 koosmõjus § 131 lg 3 ja § 137 lg 3 põhiseadusele vastavuse, et selline õigus saada. Edasi märkis EIK, et kuna kaebaja oli tõstatanud oma õiguste rikkumise väite riigisiseses menetluses, siis oleksid kohtud saanud ka omal algatusel alustada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse, kui nad oleksid leidnud, et asjakohased sätted ei võimalda kaebaja taotlust positiivselt lahendada ning et see on põhiseadusega vastuolus.

Artikli 5 lõike 4 all esitatud kaebuse sisu kohta leidis valitsus, et kaebaja käsutuses oli sisuline ja täpne teave selle kohta, milles teda kahtlustatakse ning millega tema vahi all pidamist põhistatakse. Valitsus leidis, et antud juhul kandsid tasakaalustavat ja peamist kontrollifunktsiooni kohtueelse menetluse algstaadiumis vahistatuse põhjendatuse kontrollimisel kohtud. EIK sellega ei nõustunud ja leidis artikli 5 lõike 4 rikkumise. EIK rõhutas esmalt üldpõhimõtet, et kohtumenetluse õiglus selle artikli mõttes tähendab, et pooltel peavad olema võrdsed õigused. Võrdusõigust ei ole tagatud, kui kinnipeetav või tema kaitsja ei saa tutvuda toimiku materjalidega, mis on sisuliselt olulised vahistamise tõhusaks vaidlustamiseks. Mis tahes piirangud peavad olema vajalikud tulenevalt avalikust huvist ning isikule peavad olema tagatud tasakaalustavad meetmed enda õigusteks kaitseks. Kaebaja asjas rõhutas EIK, et puudub vaidlus, et kaebaja ega tema kaitsja ei saanud kriminaaltoimikuga tutvuda, kuna kohtud leidsid, et kehtiva seaduse kohaselt ei saa kaebajale ega kaitsjale sellist õigust anda. Kuigi kaebaja sai talle esitatud detailsest kahtlustusest teada, milles teda kahtlustatakse, siis asjaolu, et ta ei teadnud, millistel tõenditel see kahtlustus põhineb, tegi vahistamise vaidlustamise keerulisemaks. EIK tõi välja, et eelkõige puudus kaebajal info, mis alusel leiti, et ta võib kahjustada käimasolevat kohtueelset menetlust tõendite hävitamise, muutmise või kõrvaldamisega, samuti tunnistajate-kaaskahtlustatavate mõjutamisega. Nõustudes, et võib olla vajadus hoida menetluse selles staadiumis teatud tõendid saladuses, rõhutas EIK, et kriminaaltoimiku täielik salastamine ei saa siiski toimuda kaebaja õiguste arvelt.

Ülejäänud kaebused – artikli 5 lõike 1 punkti c ja lõike 3 alusel osas, mis puudutas algset vahistamist – tunnistas EIK vastuvõetamatuks.

EIK mõistis kaebajale 4900 eurot mittevaralise kahju eest, mis tuleb välja maksta 3 kuu jooksul otsuse jõustumisest, kui pooled ei taotle asja üleandmist suurkojale.

Otsus eesti keeles (151.16 KB, PDF)

Veel uudiseid samal teemal

17.03.2020|Välisministeerium

Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas vastu võtta erakorralised meetmed tulenevalt globaalsest tervishoiualasest kriisist ning asukohariigi Prantsusmaa otsustest

16.3.2020 otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) võtta järgmised erakorralised meetmed tulenevalt globaalsest tervishoiualasest kriisist ning asukohariigi Prantsusmaa otsustest.

20.02.2020|Välisministeerium

Vabariigi Valitsuse 20.2.2020 istungil anti ülevaade 2019. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtusse Eesti riigi vastu esitatud kaebuste ja Eesti suhtes tehtud otsuste kohta

2019. aastal lahendas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 142 Eesti vastu esitatud kaebust. Valdava osa kaebustest tunnistas vastuvõetamatuks ainuisikuliselt asju lahendav kohtunik. Neid kaebusi riigile ei edastata. Pärast valitsuse seisukohtade saamist tegi EIK seitse avaldamisele kuuluvat otsust, mis hõlmavad 18 kaebust.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.